27. juuni 2017. a. | 18:29

Oma raha peremees

Erko Rebane

5.12.2016 10:02

Shutterstock

Regulaarse sissetuleku tekkimisel peaksid inimesel olema juba esmased finantsteadmised, kuidas oma rahaga kõige paremini ümber käia ja hoolitseda selle eest, et iga kuu lõpus jääks järe­le säästusid, mida kasvatada. Efektiivne rahahaldamine pole mitte ainult abiks ootamatute väljaminekutega toimetulekul, vaid ka suuremate unistuste realiseerimisel.

Järgneva väikese testiga on sul võimalik välja selgitada, kui hea peremees sa oma rahale oled. Küsimused eeldavad baastarkust ja vastamine peaks olema suhteliselt lihtne. Tegemist pole juhuslike küsimustega, vaid need tuginevad uuringule, millega FINRA (Financial Industry Regulatory Authority) on ameeriklasi juba aastaid proovile pannud.

1) Oled teinud 1000 euro suuruse hoiuse, mille pealt teenid aastas 1% intressi. Kui suureks on Sinu konto kasvanud viie aasta pärast?
a) Üle 1010 euro.
b) Täpselt 1010 eurot.
c) Alla 1010 euro.
d) Ei oska öelda.

2) Oletame, et sinu hoius teenib aastas 1% intressi ning inflatsioon on antud perioodil 1,5%. Kas aasta pärast on selle raha eest võimalik osta sama palju või vähem või rohkem kaupasid ja teenuseid kui täna?
a) Rohkem.
b) Vähem.
c) Sama palju.
d) Ei oska öelda.

3) Mis juhtub võlakirja hinnaga, kui intressimäär tõuseb?
a) Hind tõuseb.
b) Hind langeb.
c) Hind püsib samal tasemel.
d) Seos puudub.
e) Ei oska öelda.

4) Kas vastab tõele, et 15 aasta pikkuse kodulaenu igakuised tagasimaksed on harilikult kõrgemad võrreldes 30-aastase kodulaenuga, aga intressimakse kogu perioodi peale on madalam?
a) Õige.
b) Vale.
c) Ei oska öelda.

5) Kas peab paika, et ühe ettevõtte aktsia soetamine pakub kindlamat tulu kui aktsiafond?
a) Jah.
b) Ei.
c) Ei oska öelda.

6) Oletame, et oled võtnud laenu, mille eest sinult küsitakse iga-aastaselt 20protsendist intressi. Kui viivitad summa tagasimaksega, siis mitme aastaga kasvaks sinu võlgnevus kahe­kordseks?
a) Vähem kui kahe aastaga.
b) 2–4 aastaga.
c) 5–9 aastaga.
d) 10 või enama aastaga.
e) Ei oska öelda.

Kuluta vähem, kui teenid

Heaperemehelik suhe oma rahaga algab kulutuste terasemast jälgimisest. Mida suurem on elektroonilise arveldamise osakaal igapäevases elus, seda lihtsam on võtta kulutused vaatluse alla kuu lõpus. Isegi kui eelistad rohkem sularahaga ümber käia, siis siin aitab üsna lai valik tasulisi ja tasuta äppe, mille abil on lihtne väljaminekuid jooksvalt sisestada, kategoriseerida ja eelarveid koostada.

On üsna selge, et olulist kokkuhoidu ei saavuta sa siis, kui valid kinnomineku asemel koduse meelelahutuse, kingid sõbrale sünnipäevaks odavama raamatu või ostad piima tetrapaki asemel kilepa­kendis. Kaalukama tähendusega on väl­jaminekud, mida tuleb kuu jooksul tihe­mini ette ja mis lõpuks kuhjuvad arvestatavaks summaks. Näiteks saaks lõuna ajal väljas söömisele ja kütusele ku­luvat raha oluliselt vähendada, kui võtta üle päeva lõunaeine kodust kaasa, kasu­tada igal teisel päeval ühistransporti või võimaluse korral jagada autosõitu kollee­giga.

Kui kaelas on lühiajalised laenud, siis esmajärjekorras peaks kokkuhoidude ar­velt vähenema sõltuvus just neist. Testi kuuendas küsimuses ei pruugi 20% int­ressimäär jooksva kuluna kõrge tunduda, kuid üldiselt alahinnatakse seda, kui ras­keks koormaks võib kõrge kulukusega vahend muutuda.

Arvutamisel võib abiks olla „72 reegel”, mida kasutatakse investeerimisel selleks, et hinnata, kui pikk peab olema periood kapitali kahekordistamiseks kindla toot­luse juures. Numbrit 72 vastava perioodi intressimääraga jagades näeme, et kuuenda küsimuse puhul kahekordistub võlg 3,6 aastaga.

Ka pikaajaline kodulaen on koht, kus õnnestub oma väljaminekuid reguleeri­da, alustades turult erinevate pakkumiste küsimisega ja sobiva tagasimaksegraafi­ku määramisega. Nii näiteks kujuneks 50 000 euro laenamisel 2,5-protsendilise intressimäära juures intressikulu 30 aas­ta peale kokku veidi üle 21 000 euro, aga kui ajaperioodi vähendada 20 aasta peale, kerkiks igakuine tagasimakse 67,39 euro võrra 264,95 euroni ja kokkuhoid intres­sikulu pealt oleks ligikaudu 7500 eurot.

Kuldse valemi teine pool

Kui elu pole piiritletud enam palgapäeva­dega ja kuu lõpus hakkab kontole raha üle jääma, tuleks leida efektiivne viis, kuidas kapitali tulevikku transportida.

Siinkohal on tihtilugu raske hoomata seda, kuidas inflatsioon pika aja peale meie raha väärtust sööb. Igapäevaste kulutuste tõusu aitab jooksvalt neutrali­seerida palgatõus, kuid samamoodi oleks vaja vahendit, mis aitaks säilitada meie säästude ostujõudu.

Oletame, et inflatsioon jääb tulevikus püsima 2% peale, nagu Euroopa Keskpan­ga mandaat kogu eurotsoonile ette näeb. Kas teadsid, et sellise hinnatõusu juures kahekordistuvad kaupade ja teenuste hinnad 35 aastaga? Nõnda kauge hori­sondiga rahakogumine on nagu liiva transportimine sõelaga – pidevalt tuleb juurde kühveldada, et sama kogusega sihtkohta jõuda.

Teisisõnu peaksime säästusid 35 aasta peale 100% suurendama, et osta kaupasid ja teenuseid pelgalt samas mahus kui praegusel ajahetkel.

Investeerimine ei loo mitte ainult või­malust raha väärtust aja jooksul säilitada, vaid unistada saab märksa suuremalt. Seda eesmärki oled pannud oma raha teenima ka kohustuslikus kogumispen­sionis, kus keskmise palga korral (2016. aasta teises kvartalis 1163 eurot) läheb iga kuu sinu pensionikontole 69 eurot, mida näiteks LHV populaarseim pensionifond L on alates asutamisest (2002. aastal) kas­vatanud keskmiselt 6,6% aastas ehk üle kahe korra enam selle perioodi keskmi­sest inflatsioonist.

Arvamus vs tegelikkus

Iseseisev rahakasvatamine võib olla põnev ja tulus ettevõtmine, kuid suurima ohuna kipub teel seisma risk, et me hindame oma võimeid üle, eriti juhtudel, kui tegelik pädevus on madal. Aeg-ajalt küsin seminaridel publikult, kui paljud neist arvavad, et nende autojuhtimisos­kus on üle keskmise, või kui paljud neist peavad end keskmisest paremaks suhtlejaks.

Üldiselt jätavad vähesed käe tõstmata. Teoorias pole välistatud, et saali satub valim, kus kõik inimesed hiilgavad an­tud valdkondades ühiskonna keskmisest kõrgemate oskustega, kuid tõenäolisem on see, et paljud ülehindavad oma päde­vust.

Kõrge enesehinnang ja optimism on olulised selleks, et me ei jääks elus pai­gale tammuma ja rühiksime aina suure­mate sihtideni, isegi kui aeg-ajalt tuleb ette tagasilööke. Investeerimisel on aga vastupidi – kasuks tuleb alandlikkus ja kannatlikkus. Liigse enesekindluse juu­res kasvab risk tekitada oma portfellile kahju, millest toibumine võib olla keeru­line.

Ettevõtete ostmine kellegi soovitusel ja lähtumine ähmasest teadmisest, et aja­looliselt on aktsiaturud pakkunud 10% tootlust aastas, võib kergesti lõppeda pet­tumusega, kui ei teata, et kõrgema teeni­misvõimaluse juures avab üksikaktsia soetamine ka suurema kukkumise po­tentsiaali võrreldes sellega, kui hajutada raha fondide kaudu kümnete või sadade ettevõtete vahel.

Samuti tuleb kasuks teadmine, mida on madalad intressimäärad teinud võla­kirjade kui portfelli olulise komponendi­ga ja kuidas liiguvad hinnad, kui kesk­pangad peaksid rahakraane koomale tõmbama.

Säästude kauakestev kasvatamine fi­nantsiliselt kindlustatud tuleviku nimel nõuab nii ajaressurssi kui ka teadmisi. Küsimuste küsimine ja abipalumine pole investeerimisel häbiasi, sh vara usalda­mine fondijuhtidele, kes oskavad oma pi­kaajalisele kogemusele ja teadmistele tu­ginedes üles leida atraktiivseid instrumente, millesse kapitali paigutada, ja riske sobiva varade allokatsiooniga vä­hendada. Ka siin on LHV juba pikka aega olnud oma klientidele abiks, kasva­tades vabatahtliku kolmanda samba pen­sionifondi, LHV Täiendava Pensionifondi vara 2001. aasta augustist alates 148% ning jättes inimeste otsuseks vaid selle, millal ja kui palju nad soovivad oma vaba raha vanaduspõlve elustandardi tõstmise nimel investeerida.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2016

Õiged vastused

1)a; 2)b; 3)b; 4)a; 5)b; 6)b.

Rahule võiksid jääda siis, kui vasta­sid kõik õigesti, ühe vastu­sega eksimise võib andeks anda ning kahega möö­dapanek näitab pigem madalat finantskirjaoskust. Võrdluseks olgu siinkohal toodud, et Ühendriikides vastatakse keskmiselt õigesti 3,16 küsimusele ehk teisisõnu jäädakse jänni umbes pooltega, kuid mõistagi ei saa ennast sel­lega lohutama jääda.

Fondide eelmiste perioodi­de tootlus ei tähenda luba­dust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. LHV Pensionifondi L 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt 3,84%, 3,90% ja 3,13%. LHV Täiendava Pensioni­fondi 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt 5,17%, 5,96% ja 4,10%. LHV pensionifon­de valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektidega lhv. ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse