30. märts 2017. a. | 13:49

Reklaamitööstuse innovaator Reet Roos

LHV ajakiri Investeeri

9.12.2016 9:48

Foto: Anu Hammer

Eesti ühe edukama naisettevõtja Reet Roosi loos kumab läbi pühendumus ühele valdkonnale, kus ta on töötanud ennast tippu. Selle saavutanud, jagus tal vahepeal aega ka tipp-poliitikas osalemiseks.

Kuidas sinust sai ettevõtja?

Kui ma ülikoolis käisin, oli kõige suurem erastamiste laine juba möödas ja algas esimeste self-made ettevõtjate tippurüh­kimise aeg. Mäletan muret, et soovisin kohe luua oma firma, kuid ei teadnud siis veel, mida teha. Õnneks olin ma sel hetkel tööl tänaseks juba suletud ajalehes Den za Dnjom, ja kuna töötasin seal reklaamidirektorina, siis oli reklaami­tööstusesse sisenemine loogiline samm.

Laiemalt võttes on ettevõtjaks olemine tegelikult sügav olemuslik teema ja sise­mine sund, mida võiks võrrelda seksuaal­se orientatsiooniga. (Naerab.) Ettevõtlik kas ollakse või mitte, ja seda suures plaa­nis muuta ei saa. Seega lihtsalt mõttest, et hakkan ettevõtjaks, ei piisa. Vaja on olla oma olemuselt „ette võtja”.

Mis sind reklaamivaldkonnas köitis?

Tollal oli see uus valdkond, kõike oli vaja ise leiutada. Tänasega võrreldes oli oskusi sel ajal vähe, aga tahtmist väga palju. Marketing on oma olemuselt juba selline valdkond, kus muutused toimuvad kogu aeg ja väga kiiresti, ning see mulle meeldibki. Tõsi, see ka väsitab, aga hoiab ikkagi värskena, sest pole just palju tegevusvaldkondi, kus tuleb igapäevaselt olla kursis kümnete erinevate ettevõtlus­sektoritega. Edukaks partneriks turundu­se ja meedia alal saab olla ainult siis, kui tead päris põhjalikult, kuidas sinu kliendi ärivaldkond toimib. Teadmiste ja koge­muste baas on seega meie valdkonnas 360 kraadi lai. See kõik on aidanud mind hiljem investeerimisotsuste juures.

Kuidas leidsid esimesed kliendid?

Kuna alustasin meediaagentuuriga hiljem kui peamised tänased konkuren­did, siis oli turg sisuliselt juba jagatud. Iga minu uus klient oli enne olnud mõne teise agentuuri oma, ja turule oluliselt hilisema sisenejana oli raske. Kliendi ülevõtmiseks ei piisa, et oled veidi parem – pead olema teistest peajagu üle ja nii palju parem, et kliendil tasuks vana hea suhe ja sissetöötatud tavad katkestada.

Võite ette kujutada, et selline lähene­mine tekitas meie konkurentides paksu verd. Samas, kui keegi mulle ütleb, et miski on võimatu, siis see mulle just so­bibki. Ilma väljakutseteta ma asju ei tee­gi. Seega ütleksin tänastele noortele ette­võtjatele: tee oma tööd paremini kui teised, sest siis on varem või hiljem jäme­dam ots sinu käes. Samas eeldavad toimi­vad kliendisuhted ikkagi mõlemapoolset panustamist, seega tänan kõiki meie kliente, kes usaldasid meid koostöö algu­ses ja teevad seda ka praegu.

Kuidas kommenteerid hetkeolukorda Eesti reklaamitööstuses?

Olukord on põnev. Meie rõõmuks turundusturul strateegilise meediapla­neerimise osakaal aina suureneb ja muutub pidevalt täpsemaks ning sihitu­maks. Lõhutakse piire ja seotakse erinevaid valdkondi, et tekitada süner­giat. Reklaamiagentuur, mis käituks nagu suur „kontsern”, on jäänud õnneks eelmisesse sajandisse. Kui vanasti oli kliendi jaoks üheks veenvaks argumen­diks teadmine, et ühest agentuurist saab kõik teenused kompleksselt kätte, siis täna on just spetsialiseerumine see, mis toob edu. Turul on valdav, et turundusst­rateegia tegemisel kaasatakse erinevaid uuringuid ja analüüse ning abi otsitakse ka teaduslikest meetoditest, nagu ökonomeetriline modelleerimine. Meediaagentuur on strateegiline partner, mitte broneerimiskirjade või tellimuste saatja. Tore on ka see, et täna ei jagata enam meediat vanaks ega uueks, vaid kõik on omavahel integreerunud.

Kas uutele tegijatele on ruumi?

Uusi loovinimesi on alati vaja ja nemad teevad endale ise ruumi. Kuid täiesti teine funktsioon on meediaagentuuridel, kes pole seotud loovideede genereerimisega, vaid on pigem analüütikud ja matemaati­kud. Meediaagentuuridel on sisenemislävi turule üsna kõrge, sest eduka meediaagen­tuuri tegemiseks ei piisa headest mõtetest, vaid vaja on ka vahendeid investeeringu­teks. Toimiva teenuse eelduseks on erinevate uuringute olemasolu, need omakorda aga nõuavad rahalisi vahen­deid. Nii et uute meediaagentuuride sündi ma ei usu. Küll aga võivad mõned tihedas konkurentsis kaduda.

Kas sa alustaksid uuesti?

Kui saaksin alustada nullist praeguste teadmistega, siis teeksin seda rõõmuga. Ma olen oma ala fänn. Oleksin targem ja tõuseksin tippu lihtsalt kiiremini, ilma kalliste vigadeta.

Kas kliendid peaksid hindama hulljul­geid ideid või kogemusi?

Hulljulguse ja katsetamisega pole täna-päeval meie strateegilise planeerimise valdkonnas enam suurt midagi teha. Tegemist on keeruka äriga, mis põhineb ikkagi teadmistel, mitte entusiasmil või hulljulgusel. Samas mõjuvad emotsio­naalsed loovlahendid alati positiivselt, seega oskab tark turundusjuht omavahel kombineerida õiges vahekorras analüüti­lised meediateadmised ja ägeda loovuse.

Kuidas on võimalik reklaami valdkonna arenguga kaasas käia?

Investeerime suure hulga oma kasumist turuliidri positsiooni hoidmiseks. Tahame olla meediaagentuuride vald­konna innovaatorid. Me ei lähe kaasa kõikide muutustega, vaid keskendume uuendustele, mis toovad edu pikas perspektiivis. Täna on meil üle Baltikumi erinevates riikides olemas spetsialiseerunud digimeediaagentuurid, sisuturundusosa­konnad ja e-commerce. Me oleme nendes­se arenguvaldkondadesse panustanud juba aastaid, samas kui mõni konkurent paneb alles täna aastaaruandesse kirja, et plaanib järgmisel aastal tegeleda uue digivaldkonna juurutamisega.

Mis on olnud sinu edu võti?

Me oleme turul uuenduste tegijad, mille tulemusel oleme saanud Baltikumi suurimaks. Lahti seletatuna tähendab see, et oleme kordi tõstnud turul kehti­vaid standardeid. Oleme teinud esimeste­na asju, mis on täna loomulikud ka konkurentide tegevuses. Lisaks investee­rime pidevalt oma kvaliteedi tõstmisse ja teeme tööd uuringute valdkonnas, mis laiemas plaanis haakub tänase moesõna­ga big data. Maailmaturgudel räägitakse just nendest uutest andmemassiividest palju, aga alati lisatakse juurde klausel, et andmestiku omamisest üksi ei piisa – tu­leb ka teada, mida olemasolevate numbri­tega peale hakata. Ma ei saa öelda, et me oskame täna kõiki olemasolevaid ja juurdetekkivaid andmeid oma klientide äritegevuse arendamiseks lõpuni ära kasutada, aga me teeme selle nimel iga-päevaselt tööd. Tuleb ka lisada, et oleme olnud ka julgemad kui meie konkurendid – kasvatasime turuosa siis, kui teised kartsid, näiteks majanduskriisi ajal.

Milliste otsuste üle oled kõige uhkem?

Seesama, et me ei lasknud eelmist kriisi luhta, vaid laienesime jõuliselt üle Baltikumi. Meie meediaagentuur ei koondanud eelmise kriisi ajal kedagi, vaid värbas hoopis inimesi juurde, kui turul oli häid spetsialiste vabalt saada. Suurendasime oluliselt oma turuosa.

Ja mida ka kahetsed?

Võibolla seda, et mul ei olnud mõistust veelgi varem alustada.

Mis on sinu soovitused algajale ettevõtjale?

“Alusta noorena, sest siis pole lapsi ega kodulaenu. Kui noorena pole valmidust panustada ja tekib mure, kuidas leida aega pidude, sünnipäevade ja sõpradega reisimise jaoks, siis pole põhjust alustadagi. Kogu turg on jagatud ja 95 prot­sendil juhtudest peab enda osa kelleltki ära võtma. Ole valmis pidevaks eneseüle­tamiseks. Kogu aeg tuleb olla kiirem, targem ja pa­rem. Iseendale pean aga pidevalt meelde tuletama, et inimese headus pole veel põhjus palkamiseks.”

Kui aktiivselt töötad?

Täna olen ma taandunud äriarendajaks. Aktiivne olen uute ja innovaatiliste lahenduste juurutamisel. Lisaks sellele tegelen vajadusel suuremate kriiside juhtijana. See tähendab, et kui miski kliendisuhetes kipub kärisema, siis tuleb sellega tegeleda koheselt ja leida lahen­dused. Saan oma kogemuste pagasit rakendada just sellistes kriisiolukorda­des. Samas tuleb tõdeda, et õnneks tuleb selliseid olukordi ette üsna harva.

Kuhu oled oma tulu investeerinud?

Investeerin reeglina ainult oma valdkon­da ehk tegevustesse, mida ma tunnen piisavalt hästi. Põhiliselt investeerin oma ettevõtete sisemistesse start-up’idesse ja arendustesse. Ainus erand on Timbeter, mis tegeleb puidukoormate mõõtmise tarkvara väljatöötamisega. Näen, et neil on potentsiaali.

Sinu hinnang ettevõtluskeskkonnale?

Meil on vaja inimesi – meie riigi kulubaas kasvab, aga tööturule siseneb täna vähem, kui sealt lahkub. Ükskõik kui tarka majandust me endale ei soovi, ilma kriitilise hulga tarkade inimesteta me seda unistust ei saavuta. Eesti ei saa olla lihtsalt riik, sest me ei vea välja, me peame olema erilised, et üldse olemas olla.

Aga kust saada inimesi?

Riigi kuvand on oluline ja meil on vaja inimeste siia kutsumiseks unikaalset müügiargumenti. Kõlanud on idee, et meelitame oma sugulasrahvaid Vene­maalt Eestisse. Nõus, seda peaks tegema, aga ajafaktor on kriitiline ja protsess ise on pikem. Ehk kokkuvõtvalt – neid on vähe ja see võtab aega.

Tippspetsialistide Eestisse meelitami­ne, millest on samuti palju räägitud, on sama, mis olümpial osalemine – konku­rents on ülitihe ja osadel riikidel on do­ping. Lisaks on meil väga kõrge tööjõu­maks, mis sugugi kaasa ei aita.

Kolmas variant olekski tegeleda süs­teemselt n-ö ettevõtete migratsiooniga. Kutsume siia nii peakontoreid kui ka eri­nevaid suurfirmade tugiteenuseid ja tee­nuskeskuseid, näiteks finants- ja raama­tupidamisteenustest kuni kõnekeskusteni välja. Toome siia terveid tegutsevaid ettevõtteid koos nende tehni­ka, sisseseade, lepingute ja oskusteabega, aga ka tipptöötajatega ja miks mitte ka kõikide töötajatega.

Soodustame ka nende ettevõtete ter­viklikku kolimist. Isegi kui nad algul ei palka kedagi eestimaalastest (ja tuletan meelde, et meil on struktuurne tööjõu­puudus, mille taha nii mõnegi ettevõtte kolimine on jäänud), siis nad tarbivad siin ja loovad kaudseid töökohti. Tavali­selt kolib tipptöötajaga kaasa ka tema pe­rekond – see tähendab rohkem inimesi ka tööjõuna, mis on lisaväärtus. Lisaks veel lapsed, nemad on meie väärtus tule­vikus – kui Eestis on omandatud rahvus­vaheline haridus, saavad neist meie n-ö saadikud heas mõttes.

Täna on aga kolmandatest riikidest töötajate sissetoomine ülemäära keeruli­ne ega võimalda välismaalt Eestisse üle tuua kogu tegutsevat ettevõtet (lisaks sis­seseadele, lepingutele ja oskusteabele ka ettevõttes seni töötavaid töötajaid). Sobi­vat tegevuskohta otsivad ettevõtjad loobu­vad seetõttu Eestist kui võimalikust siht­kohast oma ettevõttele. Sellega tuleb kiiresti tegeleda, et oleksime rahvusvahe­liselt konkurentsivõimelisemad. Seega peame me oma konkurentsivõimet kas­vatama.

Sinu edaspidised eesmärgid äris?

“Tahaks veel midagi suurt ära teha, aga õige eestla­sena ei paljasta ma sala­dust enne, kui õige aeg on käes. Mõne aasta jooksul tuleb aga kindlasti midagi uut ja huvitavat välja. Kui läheb nii, nagu planeerin, siis saavad sellest kõik tea­da nii või teisti.”

Tiit Efert
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2016

Reet Roos
Sündinud 1. aprillil 1973 Taeblas
Lõpetanud 1991. aastal Jakob Westholmi Keskkooli
Sai Tartu ülikool diplomi ajaloo erialal 2007. aastal
Lisaks on õppinud Tallinna Pedagoogilises Instituudis matemaatikat
2001. aastast kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu
Aastatel 2003-2007 ja 2011-2015 olnud riigikogu liige
Asutanud Inspired Com­munications OÜ

Kuuluvus nõukogudesse
Aastatel 2003-2011 AS Eesti Post
Hetkel Eesti Interneti SA

Kuuluvus juhatustesse
RRKH Investeeringud, RR Valdus, OÜ Tööõigusbüroo Labour Consulting, MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu, MTÜ EMAKAS.EE, MTÜ Tööõigusteenused ja OÜ Sparknet Company




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse