22. juuni 2017. a. | 14:56

Andres Viisemann: mõistus vs. loomalik instinkt

Andres Viisemann

22.02.2017 12:22

Jaanuar oli aktsiaturgudel küllaltki rahulik. Maailma aktsiaturud tõusid eurodes arvestatuna 0,3%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturgude väikese languse (vastavalt -0,4% ja -0,3%) pööras kokkuvõttes positiivseks arenevate riikide aktsiaturgude 2,9% tõus.

Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel pani möödunud aasta lõpus rahvusvahelistel aktsiaturgudel aluse mõõdukale tõusule, mis viis Dow Jonesi aktsiaindeksi 25. jaanuaril korraks ümmargusest 20 000 punktist kõrgemale. Investorid ootavad, et president Trump alandab makse, vähendab ettevõtjaid kägistavat regulatsiooni ning suurendab oluliselt valitsuse investeeringud USA iganenud ja lagunevasse infrastruktuuri. See peaks kiirendama hinnakasvu ja mõjuma hästi erinevate varade hindadele.

Usun, et need on sammud õiges suunas, kuid jään nii finants- kui ka reaalvara hinnakasvu potentsiaali suhtes endiselt skeptiliseks. Niinimetatud reflatsioonistsenaariumi pooldajad usuvad, et tänu inflatsioonile õnnestub suhtelist võlakoormust (võrreldes majanduse suurusega) vähendada. Mina aga kahtlustan, et me näeme hoopis, kuidas koos inflatsiooniga kasvavad ka intressimaksed ja nii absoluutne kui ka suhteline võlakoormus. USA ettevõtete aktsiad kauplevad praegu hinnatasemetel, mis võrduvad 23 aasta kasumi ja 2,8-kordse raamatupidamisväärtusega. Lisaks on USA aktsiaturgude tõusutsükkel kestnud juba seitse aastat, mis on ajaloo üks pikemaid. Nii hinnatasemeid kui ka ajastust arvesse võttes ei pruugi turgude loomalikud instinktid (ingl animal spirits) olla just kõige õigemad impulsid, millel lasta oma investeerimistegevust kontrollida.

Kui jaanuar oli aktsiaturgudel suhteliselt rahulik, siis sama ei saa öelda võlakirjaturgude kohta. USA valitsuse kümneaastaste võlakirjade intressimäärad on tõusnud 1,8%-lt 2016. aasta novembris 2,5%-ni 2017. aasta jaanuari lõpus. USA inflatsiooniootuste tõus ja sellele vastav intressimäärade kasv peegeldus jaanuaris ka teiste riikide võlakirjaturgudel. Saksamaa kümneaastaste riigivõlakirjade aasta tootlus kerkis 0,189%-lt aasta alguses 0,436%-ni jaanuari lõpus. Väikese huumoriga võib tõdeda, et president Trump saavutas võitluses deflatsiooniga mõne kuuga Twitteris säutsudes rohkem, kui maailma suurimad keskpangad kaheksa aasta jooksul võlakirju kokku ostes. Viimase kaheksa aasta jooksul on maailma suurimate keskpankade bilansid kasvanud 6 triljonilt dollarilt 18 triljoni (!) dollarini.

USA dollari intressimäärade tõus on tervitatav samm rahapoliitika normaliseerumise suunas. Loodan, et ka teiste riikide keskpangad, kes on end ise negatiivsete intressimäärade auku kaevanud, kasutavad avanenud võimalust oma rahapoliitika korrigeerimiseks. See hoiaks ära dollari kursi põhjendamatu kasvu ning mõjuks nii finantsturgudele kui ka majandusele stabiliseerivalt.

Usun, et juba üsna varsti vaadatakse miinusmärgiga intressimäärade perioodile tagasi kui veidrusele ning murtakse pead selle üle, kuidas keegi sai üldse sellise idee peale tulla. See on nagu jäisel teel kõvasti gaasi andmine lootusega auto liikuma saada: tõenäoliselt ei saa sel viisil liikuma ja kui saabki, siis ei ole ette teada, mis suunas. Ma ei ennusta kiiret inflatsiooni ega intressimäärade kiiret tõusu ei USA-s ega ka Euroopas. Tahan aga osutada sellele, et Eesti laenu ja kapitalituru seotus peamiselt lühiajaliste intressimääradega on pikemas plaanis meie finantsüsteemi ja majanduse nõrk koht.

Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse