27. juuni 2017. a. | 18:27

Joel Kukemelk: 5 aastaga miljard eurot pensioniraha Eestisse

Joel Kukemelk

28.02.2017 11:13

Eesti II samba pensionifondide maht on täna veidi üle €3 miljardi. Järgmise 5 aastaga kasvab süsteemi maht ligi €7 miljardini. Ühelt poolt võimaldades ja teiselt poolt motiveerides fondivalitsejaid siinseid investeerimisvõimalusi rohkem ära kasutama, on võimalik viie aastaga Eestisse jätta sellest vähemalt 15% ehk üle 1 miljardi euro pensioniraha. See aitaks elavdada siinset majandust, arendada kohalikku kapitaliturgu ning luua lisandväärtust pensioniklientide jaoks.

Suurem osa Eesti suunalistest investeeringutest on börsivälised, ajamahukad ning nõuavad suuremat kohalikku investeerimismeeskonda. Eesti kapitaliturg on vähe arenenud ja börsivälised investeeringud tuleb sageli ise luua. Samuti kaasneb selliste investeeringutega suurem vastutus ja fondivalitseja roll tingimuste koostamisel, läbirääkimisel ja investeeringute jälgimisel. Kuid seda oskuslikult ja vastutusrikkalt tehes, võib saavutada kõigi huvigruppide jaoks väga hea tulemuse.

Mida madalamaks muutuvad pensionifondide tasud, seda sarnasemaks, passiivsemaks ja indeksitele lähedasemaks fonde tahtmatult vormitakse. Koos sellega väheneb klientide jaoks sisuline valikuvõimalus erinevate investeerimisstrateegiate vahel ning nõrgeneb konkurents turul. 15. veebruaril kirjutasin, kuidas LHV II samba pensionifondide tasud on 2 aastaga langenud 30% (link - https://fp.lhv.ee/news/5110866) ning kuidas Eesti II samba pensionisüsteemi keskmine haldustasumäär on 2015. aasta 1,45% pealt kukkunud tänaseks 1,08% peale, kukub järgmisel aastal 1% piiri alla ning aastaks 2022 on juba ca 0,8% juures. Kogu pensionituru tasude kiire languse põhjuseks on varasemalt kokkulepitud haldustasude vähenemist reguleeriv määrus, turuosaliste vaheline konkurents ning turule tulnud väga madalate tasudega passiivsed fondid.

Alumine graafik peaks selgitama fondivalitsejate ees seisvat kimbatust – mida madalamale langevad tasud, seda passiivsemaks (graafikul rohkem vasakule) peaksid fondid justkui muutuma, sest aktiivselt portfelli juhtimine ja keerulisemate investeeringute tegemine on oluliselt kallim, kui turul pakutav tasu. Eesti suunaliste investeeringute puhul on selliste otseinvesteeringute tegemise kulu Birdeye, Efteni, Baltcapi ja Smartcapi näitel isegi 2% ja rohkem (millele lisanduvad veel fondi arvelt kantavad tasud ning võetav edukustasu) - tänaste pensionituru tasu määrade juures ei olekski võimalik kogu või isegi poolt pensioniraha Eestisse suunata, kuid 10%-20% oleks veel realistlik.

Fondi strateegia ja võetavad tasud (vasakul ääres kõige odavam ja passiivsem, paremas ääres aktiivne ja kallim). Roheliste joontega Eesti pensionituru keskmised oodatavad tasud eri aastatel.
Allikas: LHV arvutused.

Riik on leevendanud Eestisse investeerimise piiranguid

Riik on alles hiljuti Eestisse investeerimise piiranguid oluliselt leevendanud. Esiteks, noteerimata investeeringute piirmäära tõsteti 10% pealt 30% peale, mis võimaldab pensionifondidel oluliselt aktiivsemalt tegutseda börsil noteerimata varade turul. Näiteks fondid saavad konkureerida pankadega era- ja riigiettevõte finantseerimisel läbi võlakirjade. Teiseks, kaotati ära 10%-se osaluse piirang, mis võimaldab investeerida ettevõtetesse ja kinnisvarasse (SPV). See tähendab võimalust võtta suurem osalus, omada tugevamat positsiooni tingimuste läbirääkimistel ning kaitsta paremini investorite õigusi.

Haldustasude hoogsa languse juures peab kindlasti olema ettevaatlik, et mitte ära nullida värskete seadusemuudatuste mõju, mis võimaldavad fondivalitsejatel Eestisse julgemalt investeerida. Viimastel aastatel on näha, kuidas mõned fondihaldurid oma meeskonda kärbivad ja tegevust emapanga peakontorisse koondavad, et kulusid kokku hoida. See trend vajaks muutmist, kuna omamamata kohalikku investeerimismeeskonda on raske loota ka kohalikke investeeringuid.

LHV pensionifondid on see-eest Eestisse investeerinud juba pikemat aega - tänaseks on LHV pensionifondid Eestisse kokku investeerinud  üle 110 miljoni euro ning andnud lubadusi erinevatele Eesti suunalisi investeeringuid tegevatele erakapitalifondidele paigutada neisse veel üle 30 miljoni euro. Täiendavas analüüsifaasis on võimalikke investeerimisobjekte LHV’l täna juba rohkem kui 120 miljoni euro eest.

Kui Eesti pensioniturul demotiveerida passiivsete indeksfondide kaudu riigist raha välja viimist ja kliendilt topelttasusid võtvate fondifondide moodustamist ning julgustada kohalike investeerimismeeskondade ülesehitamist, üksikinvesteeringute tegemist ja tõsta teadlikkust pensionifondidest kui ühest võimalikust investeerimisprojektide rahastamise allikast, siis on eeldused Eesti suunaliste pensioniinvesteeringute hüppeliseks kasvuks loodud. Võimalikult odava haldustasu eest raha ja investeerimisteadmiste Eestist välja viimine ei tohiks kindlasti olla eesmärk omaette.

Joel Kukemelk, CFA
LHV Varahalduse juhatuse liige

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse