Võimalikud tormid pooltäis klaasis

Pixabay

See muudab ennasttoitva globaalse kasvu kergemini saavutatavaks ja peaks andma investoritele põhjust olla väljavaa­te osas optimistlik. Siiski ei jää veepind peegelsiledaks, sest aasta 2017 toob mitmeid olulisi sündmusi ja arenguid.

Nafta

2017. aasta veebruari alguseks 57 dollarile jõudnud Brenti hind aitab leevendada üle kahe aasta väldanud survet naftat eksportivate riikide eelarvetele ja majan­dustele, kuid mängib soodsamad kaardid kätte riikidele, kes kokkuleppes ei osale­nud. Peamises huviorbiidis on Ühendrii­kide kildanaftatootjad, kes on juba üle poole aasta suurendanud puurimistege­vust ja kergitanud USA päevast naftatoo­dangut oktoobrist alates 0,5 miljoni barreli võrra 8,9 miljonile barrelile.

Kuigi USA päevane naftatoodang jääb 2015. aasta kevadel saavutatud 9,6 miljo­nist barrelist jätkuvalt madalamaks, näi­tavad uuesti käima lükatud puurimisma­sinad, et hinnakorrektsiooni käigus on ka kildanaftatootjad muutunud oluliselt efektiivsemaks ega vaja kasumlikuks äriks enam 100-dollarist hinda. Ja Ühendriigid pole ainukesed, kus turuhin­na taastumine projekte uuesti käivitab. Näiteks jäid OPEC-i kokkuleppest välja Liibüa ja Nigeeria, kes sisekonfliktidest räsitud tootmist ennistades teeksid prak­tiliselt tasa kogu OPEC-i lubatud 1,2 mil­joni barreli suuruse kärpe.

Tähtsaim on naftaturul teadmine, et OPEC-i tootjad ei ole enam nõus leppima ükskõik kui madala toormehinnaga ning sekkuvad vajadusel nõudluse ja pakku­mise tasakaalustamiseks (mis võiks edas­pidigi mõjuda toetavalt). Teisalt aga kii­rendaks praegusest turuhinnast kümneid dollareid kallim nafta eelmai­nitud protsesse, viies globaalse turu uues­ti ülepakkumiseni.

Seega vajab OPEC delikaatset poliiti­kat, mille tulemusel oleks fiskaalne surve minimaalne ning ka uue turusõja oht ei kujuneks liialt suureks. IMF-i hinnangul peaks OPEC-i viie suurima tootja puhul naftabarrel 2017. aastal maksma vähe­malt 62 dollarit, et valitsuste eelarved ta­sakaalu jõuaksid, ja lähedane hinnatase võiks olla üsna sobiv ka OPEC-i silmis.

Prantsusmaa presidendivalimised

Marine Le Pen võib olla Prantsusmaa järgmine president – küsit­lused hindavad šanssi õhkõrnaks, aga nagu näitasid eelmise aasta poliitilised tippsündmused, pole miski otsustatud enne viimase hääle lugemist. Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikide pre­sidendivalimistel ja Suurbritannia soov lahkuda Euroopa Liidust peegeldasid rahva protesti stagneerunud poliitilise korra, täitmata lubaduste ja lahendamata pagulaskriisi vastu. Olukorras, kus terrorioht on kasvanud ja tööpuudus püsib jätkuvalt kõrge, mõjub alternatiiv­ne suund sireenide peibutava kutsungina ka Prantsusmaal.

Vabariiklaste kandidaat François Fillon lubab palju värskeid ideid, kuid ootamatu rahaskandaal ei määri mit­te ainult tema nime, vaid tõenäoliselt pai­sutab üleüldiselt ebausku poliitilisse mesi­juttu, ahvatledes üldsust võitlusse asuma ka radikaalsema esindajaga.

Aprillis ja mais toimuvatel riigipeavali­mistel ennustatakse Le Penile edasipääsu esimesest ringist, kuid kaotust peavoolu kandidaadile lõppvoorus. Juhul kui pa­rempopulistlik Le Pen jääks siiski peale, üritaks ta esimese sammuna reformida Euroopa Liitu, taotledes muu hulgas loo­bumist ühisrahast, piirivabast liikumisest ja Euroopa Liidu seaduste ülemuslikku­sest. Kolleegide vastuseis Brüsselis kut­suks Prantsusmaal brittide eeskujul esile referendumi euroliidust väljaastumiseks.

Teame, et läbirääkimisteks Euroopa Liiduga on Le Pen ette näinud pool aas­tat. See lükkaks potentsiaalse referendu­mi 2018. aastasse, ja seejuures ei pruugi rahva tahe ühtida presidendi omaga. Aga kui siiski otsustatakse Euroopa Lii­dule selg keerata, siis näitab Suurbritan­nia olukord, et suuremad poliitilised pöörded ei muuda inimeste käitumist seni, kuni nad ei tunne reaalset mõju omal nahal.

Jõulisem tagasilöök majandusele võib Suurbritannias ilmneda alles järgnevatel aastatel ning jääda sarnaselt peitu Prant­susmaal vahetult pärast referendumi tu­lemust. Pikemas perspektiivis ähvardaks antud stsenaarium siiski kasvava ebakindluse tõttu hoida tagasi kogu Euroopa majanduskasvu ning vajaks plaani, kuidas tugevama liiduna edasi minna.

Donald Trump

Juba enne ametisse astumist suutis Donald Trump oma valimisvõidu­ga dramaatiliselt kergitada nii tarbijate kui ka ettevõtete kindlustunnet. Pelgalt optimistlikum hinnang oma finantsvõi­maluste väljavaatele või ärikeskkonnale võib omada olulist mõju majanduskasvu­le. Juba veebruari alguseks oli näha esimesi märke, kuidas ettevõtted võtavad USA-s ette laienemisplaane ja julgevad teha varem tagasi hoitud investeeringuid. See aga omakorda loob töökohtasid ja suurendab tarbimist.

Kuid Valge Maja uuel peremehel on ka teine külg, millele maksude langetamise, regulatsioonide lõdvendamise ja infrastruktuuri kulutuste suurendamise ootu­ses vähem tähelepanu pöörati. Otsus kee­lata päevapealt sissesõit Ühendriikidesse kindlatest moslemiriikidest koitis eba­meeldiva reaalsusena, tekitades paha­meelt nii tänavatel kui ka suurfirmade juhtide seas. Suure tõenäosusega tuleb sarnaseid momente järgnevate aastate jooksul ette teisigi.

Esimesest tööpäevast uusi korraldusi aktiivselt allkirjastades on Trump viimas ellu oma kampaanialubadusi, seega ei to­hiks need investoritele tulla suure üllatu­sena. Arusaadavalt ei paku uus riigipea samasugust poliitilist stabiilsust nagu tema eelkäijad, kuid võimalike vastukar­va üllatuste kõrval tuleks keskenduda tema peamisele eesmärgile, milleks on USA huvide esikohale seadmine ja miljo­nite uute töökohtade loomine. Neid sam­me ei saa Ühendriikide majanduse tu­gevdamise seisukohast kuidagi valeks või halvaks lugeda.

Kui tugev on investorite kõht?

2016. aastasse mahtus kaks suuremat poliitilist maavärinat, mida konsensus ei suutnud ette näha: Brexiti kasuks kaldunud Suurbritannia kodanike hääl ja USA presidendivalimistel võidutsenud Donald Trump. Lühiajaliselt võivad säärased sündmused tekitada finantsturgudel volatiilsust, kuid poliitikast tähtsam on majanduslik käekäik, mida tänavu toetab endiselt lõtv rahapoliitika.

Paanika ja turu sügavamad langused on ajalooliselt ette tulnud majandussurutiste ajal, mille tõenäosust hinnatakse 2017. aastal madalaks. Lisaks on korrektsioonid harilikult tingitud olukorrast, kus suur osa turuosa­listest jagab optimistlikku arvamust ega pööra tähelepanu riskidele – viimaste realiseerumisel aga tekib puudus ostjatest ja kõik tahavad korraga väljapääsu suunas põgeneda. Juba aastaid on kõikvõimali­kud ohud investorite seas pea igapäevane teema ning endiselt seisab kõrvaltvaataja rollis suurel hulgal investorite vaba raha, mis otsib teenimisvõimalust ja pehmen­daks võimalikke korrektsioone.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2017

Tweet