Maksusüsteemid investeerimisel - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Maksusüsteemid investeerimisel

Benjamin Toomiste

15.03.2017 13:01

Pixabay

Igal aastal esimese kvartali keskpaigas algab üleüldine tuludeklareerimise ja maksude hooaeg, mis ei jäta puudutamata ka väärtpaberiturgudele tehtud investeeringuid.

Kuna sel ajal on suurem tähelepanu kõikidel rahaasjadel, on paslik heita pilk erinevatele variantidele, kuidas ja millist süsteemi oma investeeringute haldami­sel kasutada. Investeerimisel tuleb alati arvestada sellega, et oma tegemistest tuleb teavitada Maksu- ja Tolliametit ning kui tegevuse tulemusena õnnestub kasumit teenida, siis selle arvelt tuleb riigile tasuda tulumaksu. Erainvestor saab ise valida, millist lahendust kasuta­da – kas investeerimiskonto süsteemi või nn tavasüsteemi –, võttes valiku tegemi­sel arvesse oma investeerimisstrateegiat ja ajalist perspektiivi. Kuid millistel alustel peaks otsuse langetama?

Investeerimiskontosüsteem

Investeerimiskonto on täiesti tavaline pangakonto, mis võetakse kasutusele eesmärgiga teha sellelt kontolt vaid tehinguid finantsvaraga. Investeerimis­kontosüsteemi kasutamine võimaldab finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata kuni tulu väljavõtmiseni, kuid ei vabasta maksukohustusest. Investeerimiskontosid saab investoril olla mitu, selleks võib LHV Panga teenuste näitel olla nii LHV väärtpaberikonto, Traderi konto, Kasvukonto kui ka Portfel­lihalduse konto. Konto tuleb deklareerida investeerimiskontona ühel korral – siis, kui täidetakse eelmise aasta maksudekla­ratsioon. Oluline on meeles pidada, et investeerimiskontolt ei ole soovitav teha igapäevaseid arveldusi, sest see muudab deklareerimise väga keeruliseks. Investee­rimiskonto puhul on oluline teada kolme mõistet: finantsvara ehk milliste instru­mentide korral saab tulumaksu maksmist edasi lükata, sissemakse ehk mida saab käsitleda raha või vara liikumisena investeerimiskontole, ja väljamakse ehk mida saab käsitleda raha või vara liikumi­sena investeerimiskontolt välja.

Investeerimiskonto puhul saabub mak­sukohustus juhul, kui kontolt tehtud väl­jamaksed ületavad sissemakseid. Näi­teks, kui kanda aasta alguses kontole 5000 eurot, saada investeeringutelt aasta jooksul 1000 eurot kasumit ja kanda aas­ta lõpus kontolt välja 5500 eurot, tuleks konto sissemaksena deklareerida 5000 eurot ja väljamaksena 5500 eurot ning maksta tulumaksu 500 euro pealt. See­juures väärtpaberitehinguid eraldi dekla­reerima ei pea, vaid piirduda tuleb raha­kannete kajastamisega. Kontole jääb alles 500 eurot, mida saab kasutada järg­miste investeeringute jaoks, kuid selle väljakandmisel tuleb arvestada, et tulu­maksu tuleb maksta kogu summa pealt.

Investeerimiskontosüsteem on investo­ri seisukohalt maksuefektiivne, kuid selle nüansside selgekstegemine võtab aega, ja tihti on aeg kallim kui võidetav mak­susumma.

Tavasüsteem

Tavasüsteemi puhul on samuti tegemist tavalise pangaarvelduskontoga. Kui investeerimiskontol tuleb deklareerida kõik rahakanded, siis tavasüsteemi kasutades peab deklareerima kõik väärtpaberitehingud, tulumaks aga tuleb tasuda maksustamisperioodile järgneval aastal. Tavasüsteem sobib rohkem kauplejale, kes kasutab eksootilisi instrumente (mida investeerimiskontos­se ei ole võimalik kaasata), või investorile, kes eelistab lihtsust ja kiirust.

Poteito/potato ehk millist süsteemi kasutada

Investeerimiskontosüsteemi võiks kasutada aktiivsem investor, kes teeb keskmisest rohkem tehinguid finantsva­raga. Kuna investeerimiskontosüsteemis tuleb deklareerida vaid raha sisse- ja väljamaksed, säästab selle süsteemi kasutamine üksjagu väärtuslikku aega. Küll aga ei pääse tulumaksu tasumisest, juhul kui väljamaksed ületavad sisse­makseid, ja arvestuse pidamisest oma rahaliikumiste üle.

Tavasüsteemi võiks eelistada investor, kelle investeeringute horisont on pikaaja­line ja kes teeb vähem tehinguid, kuna deklareerida tuleb kõik väärtpaberitehin­gud. Oma olemuselt on tavakontosüstee­mi kasutamine lihtsam ja seda on otstar­bekas kasutada ka ajutisteks investeeringuteks. Väärtpaberite võõran­damisest teenitud tulu pealt tuleb maksu tasuda tulu teenimise aastale järgneval aastal.

Deklareerimine LHV internetipangas

Vastavalt sellele, milline süsteem on kasutusele võetud, on LHV internetipan­gast võimalik võtta maksuraporti aruande väljavõte. Tavasüsteemi kasuta­des tuleb väljavõtte alusel deklaratsioon ise täita, st LHV Panga poolset automaat­set andmete edastamist Maksu- ja Tolliametile ei toimu ning kindlasti tuleks veenduda andmete korrektsuses väljavõttel. EVK-s teostatud müügitehin­gute kohta on maksuametil info olemas ja maksudeklaratsioonile on kantud tehingute müügiväärtus. Soetusväärtus ja tehingutasud tuleb deklaratsioonile ise lisada. Investeerimiskonto väljavõte on aga automaatselt eelinfona Maksu- ja Tolliametisse edastatav ja hiljem saab andmed maksudeklaratsioonile kanda ühe nupule vajutusega.

Ettevõtte kasutamine investeeringuteks

Aktiivsele investorile on kõige soodsam lahendus kasutada väärtpaberiturgude raha paigutamisel juriidilist keha, kuna Eestis maksustatakse ainult jaotatud kasumit, ja kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Lisaks on võimalik ettevõtte arvelt tasuda firma tegevusega seotud olulisi kulusid, nagu kontori rent, info- ja sidekulud jms. Investeerimist ettevõtte läbi võiksid kaaluda turuosalised, kes kasutavad võimenduslaenu ja mittestandardseid tuletisinstrumente ning mitmeid erine­vaid valuutasid. Küll aga tuleks arvestada täiendavate kulude ja kohustustega, mis juriidilise isiku omamise puhul tähelepa­nu nõuavad, näiteks regulaarne aruand­lus ja raamatupidamine.

LHV internetipangas on tehingu- ja haldustasud eraisikutele ja ettevõtetele samad. Kui kasutada LHV kauplemis­platvorme, tuleb juriidilisel isikul reegli­na tasuda suuremaid summasid täienda­vate lisateenuste ning hinna- ja turuinfo eest, kuna välismaal käsitletakse ettevõt­teid enamasti professionaalsete klienti­dena ning sellest tulenevalt on ka tasud mitmekordselt suuremad.

 

Mõisteid

Finantsvara – väärtpaberi-ja alternatiivturul kaubelda­vad väärtpaberid, aktsiad, võlakirjad, optsioonid, fu­tuurid, avalikult pakutavad investeerimisfondide osa­kud ja tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on börsil noteeritud väärtpaber.

Tehingud finantsvaraga on investeerimiskontosüstee­mis maksuneutraalsed, seega ei tule neid deklaree­rida.

Finantsvara ei ole II ja III pensionisamba osakud, börsil noteerimata aktsiad ja võlakirjad, osaühingu osad ja samaliigilised väärt­paberid, hoiused ja kinnis­vara.

Sissemakse – igasugune kontole makstud või laeku­nud raha. Erand on vaid finantsvara müügist või tei­selt investeerimiskontolt laekunud raha. Lisaks loe­takse sissemakseks juba maksustatud või maksuva­ba tulu. Maksude deklaree­rijal tuleks deklareerida kõik kontole toimunud sisse­maksed, millega ei soeta­tud finantsvara, näiteks pal­ga laekumine, kanded teistelt kontodelt jne.

Väljamakse – igasugune investeerimiskontolt tehtud väljakanne. Erandiks on fi­nantsvara soetamiseks või teisele investeerimiskontole tehtud kanne. Lisaks ei loe­ta väljamakseks ka finants­vara soetamise ja võõran­damise kulu, st väljamakse on väärtpaberikonto hool­dustasu, võimenduslaenu intressimaksed, panga­kaardimaksed ja kontolt tehtud väljamaksed. See­tõttu ongi oluline hoida oma igapäevased rahaasjad ja väärtpaberitehingud eraldi kontodel, nii muutub dekla­reerimine lihtsamaks.

Finantsteenust pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimus­tega lhv.ee ja küsi nõu asja­tundjalt.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2017




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon