Millal raugeb pulli jaks? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Millal raugeb pulli jaks?

Erko Rebane

29.03.2017 11:32

Shutterstock

Tänavu märtsis kaheksa aasta vanuseks saanud pullituru jooksul on S&P 500 indeks tõusnud ligi 250%, mis on Teise maailmasõja järgsel perioodil teiseks kõige kauem väldanud ralli. Majandustsükli pikk vanus, intressimäärade tõstmine ning ettevõtete kõrged valuatsioonid viivad mõtted paratamatult küsimuseni, kui kaua võiksid head ajad veel jätkuda?

Väärtpaberitele ning muudele varaklassidele on lõtv rahapoliitika pakkunud pikaaegset taganttuult, mida Föderaalreserv on hakanud aeglaselt vähendama. Ehkki intressimäära tõstmise tsükkel algas Ühendriikides juba 2015.a detsembris, saavutas normaliseerimise protsess soovitud hoo alles käesoleval aastal ning kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks 2018.a lõpuks lühiajalise intressimäära tase jõudma praeguselt 0,875% pealt 2,125%le.

Nii Föderaalreservi juht Janet Yellen kui ka tema kolleegid on korduvalt rõhutanud, et intressimäära kergitamine peaks aset leidma siiski piisavalt aeglaselt, et Ühendriikide majanduskasv saaks veel pikalt jätkuda. Kui aga mõelda võimalikele teguritele, mis võiksid praeguse majandustsükli lõpetada, siis  lisaks  ootamatutele arengutele krediiditurul või finantssüsteemis, võib ühe võimaliku tegurina välja tuua veel inflatsiooni alahindamist ning selle äkilist hoogustumist, mis sunniks Föderaalreservi intressimäära agressiivsemalt tõstma ning majandust jahutama, riskides järjekordsesse surutisse sattumisega. Siinkohal tasub märkida, et viimase kahe tsükli lõpetasid sündmused finants- ja krediiditurul, samal ajal kui inflatsioon püsis FEDil kontrolli all.

Ajalooliselt on majanduslangusi ning pullituru lõppu üsna hästi ette näinud USA valitsuse võlakirjaturg, konkreetsemalt olukord, kus lühiajaliste võlakirja tulused muutuvad kõrgemaks pikema lunastustähtajaga võlakirjade tulusustest. Kui harilikult on pikema aegumisega võlakirjade tulusused täiendavate riskide tõttu lühema kustutustähtajaga omadest kõrgemad, siis majandussurutise ohu korral suureneb pikema perioodi võlakirjade nõudlus (mis omakorda langetab tulusust), kuna investorid hakkavad nõrgeneva majanduse kartuses ootama intressimäära alandamist ning seetõttu  tahetakse kõrgeid intressimäärasid lukku lüüa.

Allikas: Bloomberg, LHV

28. märtsil kauples USA valitsuse 3kuu võlakiri 0,76% ning 10a võlakiri 2,38% tulususe juures, mis teeb nende kahe vaheks 1,62%. Kui eeldada, et 10a võlakirja tulusus püsib muutumatuna, peaks keskpank tõstma intressimäära veel seitsmel korral 25 baaspunkti võrra, et vahe muutuks negatiivseks. FOMC intressimäära prognoosidest lähtudes võiks majandussurutis sellisel juhul koita 2019.a esimeses pooles.

Nõnda konkreetse prognoosi kahjuks räägib seik, et valitsuse pikema lunastustähtajaga võlakirjade tulususi reguleerib rohkem turg kui FED,  mistõttu võib tuluste kõver negatiivseks muutuda ka varem, või ka hiljem.

Vaadates tagasi viimasele kuuekümnele aastale, siis keskmiselt on USA majanduskasv jätkunud ligi neli aastat pärast esimest intressimäära tõstmist. Ka selle keskmise järgi võiks Ühendriikide majandust tabada uus langus 2019.a. Kui praegune majandustsükkel kujuneb erandlikuks, nagu näiteks kaheksakümnendatel või üheksakümnendatel, võib aga majanduskasv jätkuda veel viis aastat.

Allikas: Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon