Ahjusoojad aktsiad

Illustratsioon: Lembitu Mikker

Arusaadavalt tekitavad IPO-d investorites elevust – pelgalt juba põhju­sel, et pidevate ühinemiste ja ülevõtmiste tõttu kipub avalike ettevõtete arv börsil aasta-aastalt kokku kuivama. Seeläbi muutub valik ahtamaks ja iga uus võimalus panna kapital kasumit teenima köidab tähelepanu, eriti madalate intressimääradega keskkonnas.

Teine ligimeelitav aspekt on lühiajali­ne spekulatsioon ja eufooria, mis käib tu­rule jõudmisega kaasas. Kui varasemalt vaid piiratud investoriringile kuulunud väärtpaber muutub avalikkusele kätte­saadavaks, ihkavad paljud oma osa saada, ja mida vähem pirukast tükke jagatakse, seda tugevamaks kujuneb surve hinnale (ülespoole) ning osad loodavadki kihuta­da vaid selle laine harjal.

Võitjate seas ka kaotajad

Tormijooks uutele ettevõtetele ei pruugi olla sugugi asjata vaev. Näiteks on USA-s emissioonijärgselt ettevõtte aktsiatesse investeeriv börsil kaubeldav fond First Trust US Equity Opportunities (FPX) viimase kümne aastaga tõusnud 170 protsenti, samal ajal kui S&P 500 on kasvatanud väärtust dividende arvesta­mata 60 protsenti.

Üks on selge, esmaemissioonidel pole märkimishind garantiiks, et aktsia antud hinnatasemest allapoole ei vaju, ning eel­tööd tuleb teha börsile suunduvate ettevõ­tetega täpselt sama palju kui iga teise fir­maga, millesse kavatsetakse kapitali paigutada.

Lähiajaloost on võtta väga edukaid näiteid Facebooki või Ferrari näol, aga ette on tulnud ka kurvemaid lugusid. Twitteri märkimishinnaks kujunes 26 dollarit ning 2013. aasta novembris kauplemist alustanud sotsiaalmeediaaktsia jõudis paari kuuga rallida isegi 69 dollarini, ent alustas sealt pikka allakäiku tänase 18 dol­larini. Samasse nimekirja mahuvad het­keseisuga veel GoPro, Groupon ja Fitbit.

Kannatust on siiani pidanud varuma ka Snapchati emafirma Snapi aktsiate värskeimad omanikud, kellele anti täna­vuses esmaemissioonis võimalus märki­da aktsiaid 17 dollariga, ent korraks ligi 30 dollarile sööstnud ja hiljem veidi ma­dalamale toppama jäänud aktsia leiab pä­rast kvartalitulemuste avaldamist taas IPO hinna lähedalt, mis pole kõige pa­rem uudis neile, kes ostsid esimestel kauplemispäevadel.

ETF-i avalik saladus

Kuidas on eelmainitud indeksifond First Trust US Equity Opportunities suutnud nõnda edukalt vara kasvatada, kui paljud viimastel aastatel börsidele tulnud aktsiad on kaotanud pärast esimesi päevi või kuid tuule tiibadest? Fondi ajalugu näitab, et tuleb olla selekteeriv ja et tihtilugu võivad investorite jõukust suurendada just ebaseksikad aktsiad.

Fondi alusindeksisse (IPOX 100 Index) valitakse ettevõtteid, mis on muutunud avalikuks viimase nelja aasta jooksul. See pikendab võimalikku hoidmisperioodi ja annab võimaluse keskenduda lühiajalise tähesära asemel aastate jooksul avaneva­le väärtusele. Potentsiaalse tootluse suu­rendamiseks välistatakse investeeringud aktsiatesse, mis tõusevad esimesel päeval üle 70 protsendi, samuti hoitakse eemale nendest ettevõtetest, mille puhul jääb avalikkuselt kaasatava raha maht alla 50 miljoni dollari või müügiks ei lähe vähe­malt 15 protsenti ettevõttest.

Kui vaadata antud ETF-i sisse, leiab esikohalt osakaaluga 9,87 protsenti toidu­ainetööstuse suurfirma Kraft Heinzi, mille aktsiad noteeriti börsil 2015. aastal pärast Kraft Foodsi ja Heinzi ühinemist. Suuruselt teine investeering on tehtud AbbVie aktsiatesse. AbbVie on farmaatsiaettevõte, mis tekkis siis, kui Abott Laboratories otsustas jagada ärite­gevuse kaheks eraldiseisvaks avalikuks ettevõtteks. 2017. aasta kuumimaks IPO-ks tituleeritud Snapi leiab alles osalusega 1,3 protsenti 16. kohalt ning Twitterisse on paigutatud 0,99 protsenti varadest.

Emissioonide laiem põld

Siit koorub välja oluline tähelepanek: IPO-de kõrval tuleks otsida võimalusi ka muudest korporatiivsest sündmustest, nagu näiteks ühinemised/ülevõtmised ja spin-off’id.

Ühinemiste ja ülevõtmiste abil püüa­vad kaks või enam ettevõtet luua oma aktsionäridele üheskoos rohkem väär­tust, kui firmad suudaksid pakkuda eral­diseisvalt. Seda tehakse näiteks kulude kokkuhoiu, know-how vahetamise, kasva­va konkurentsieelise, atraktiivsema too­teportfelli jms kaudu. Levinud olukorras omandab üks firma teise ning edasi jääb kauplema vaid ostva ettevõtte väärtpaber. Alternatiivina võivad kaks ettevõtet ühi­nemisel loobuda oma aktsiatest ning sel­le asemel emiteeritakse uue ühisfirma väärtpaberid.

Lisaväärtust saab luua ka läbi spin-off’i ehk olukorra, kus emaettevõte müüb või eraldab börsil uue firmana osa oma äritegevusest. Ühest sellisest näitest kirjutas Vallo Lees LHV finantsportaalis 2016. aas­ta aprillis. Nimelt otsustas Du Pont 2015. aasta juunis eraldada oma äritegevusest vähem kui 10 protsenti moodustanud val­ge värvipigmendi tootja nimega Che­mours Company (CC), kuna selle kasvupotentsiaali hinnati muude varadega võrreldes väiksemaks ja lisaks sooviti vä­hendada majandustulemuste tsüklilisust.

Pooleli olnud restruktureerimisprotsessi, nõrgenenud majandustulemuste, kõrge võlakoorma ja kohtuhagide tõttu kukkus Chemoursi börsil noteeritud aktsia lühikese ajaga 20 dollarilt vähem kui 4 dollarile. Tänaseks on aga hind madalpunktist kümnekordistunud tänu firma edukale ümberpööramisele ning kohtuhagides arvatust väiksemaks osutu­nud kahjutasudele. Chemoursi aktsia leiab ka indeksifondist First Trust US Equity Opportunities.

Facebooki, Alphabeti (Google’i emafirma), Amazoni, Apple’i ja paljude teiste ettevõtete edulugude taustal võib iga järg­mise kasvuaktsia avalik pakkumine mõjuda kutsuvalt, kuna soovitakse vara­kult astuda omanike ringi, kellega koos minna maailma vallutama. Kuid igale õnnestumisele saab ajaloost vastukaaluks tuua näiteid ka põrumisest, mistõttu tuleb vaadata kaugemale lühiajalistest ülespuhutud emotsioonidest ja leida kan­natlikkust oodata hetke, mil turg alahin­dab ettevõtte potentsiaali – sellised võimalused avanevad sageli hoopis ühi­nemistes või jagunemistes.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2017

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tweet