Arko Kurtmann: raha paneb rattad käima

Arko Kurtmann

19.06.2017 8:45

Müüme riigiettevõtted ja investeerime tehnoloogia arengusse, kirjutas LHV äripanganduse juht Arko Kurtmann Äripäevas.

Kes meist ei sooviks hästi elada? Kõik soovivad. See aga eeldab, et Eesti riigil läheb hästi. Eesti riigil saab aga hästi minna ainult siis, kui ettevõtlus kasvab, sest ettevõtja loob töökohti ja väärtust, mida saab maksustada. Riigina ei tohiks me karistada ettevõtja olemist, vaid peaksime soodustama seda igal võimalikul viisil. Riigina ei tohiks me keskenduda kulubaasi suurendamisele, vaid tulubaasi kasvatamisele.

Tulubaasi suurendamiseks peame esiteks tegema kõik selleks, et kohalik kapital saaks kasvada ja et lühiajalise kasu saamise eesmärgil ei maksustataks väärtuse loomise protsessi. Taasiseseisvunud Eesti on noor riik ja meie peamine probleem ei ole kapitali kontsentreeritus, vaid kapitali vähesus. Anname aega ja kui kõik läheb hästi, siis mõnekümne aasta pärast saame tegeleda ka positiivsete probleemidega nagu raha jagamine. Praegu on meie roll aga kasvada.

Maailm pöörleb kiiresti

Kohati on eestlastel hämmastav võime väikselt ja enesekeskselt mõelda. Aga maailm meie ümber ei seisa paigal. Pigem vastupidi, toimumas on suured ja järjest kiiremad muutused. Kui 2006. aastal olid maailma suurima turuväärtusega ettevõteteks Exxon, General Electric, Total, CityBank, Walmart, siis kümme aastat hiljem Apple, Alphabet (Google), Microsoft, Amazon ja Facebook. Trend on selgelt tehnoloogiafirmade ja innovatsiooni kasuks. Väga paljud uued ärid lõhuvad vanu ärimudeleid, näiteks Uber või Airbnb.

Eestis peame endalt küsima, kuidas me saame väärtust luua muutuvale välismaailmale, sest ainult teistele kasulik olles saame teenida tulu. Seega teiseks peame tegema kõik selleks, et Eesti konkurentsivõime maailmas kasvaks ja välisinvestorid sooviks siia investeerida toodete ja teenuste arendamiseks.

On palju põhjuseid, miks investeeritakse teise riiki, kuid üheks peamiseks on maksukeskkond. Samas ka selle keskkonna stabiilsus. Näiteks Apple, Google ja Microsoft on investeerinud piirkondadesse, kus ettevõtte tulumaks on madal. Iirimaa on suurepäraselt saanud hakkama selliste investeeringute meelitamisel. Sellised investeeringud mitte ainult ei too piirkonda raha, vaid asetavad riigi ka väga paljude teiste ettevõtete jaoks kaardile. Püüame neid kasvu kannustavaid investeeringuid.

Meil on vaja tulevikku vaatavaid ettevõtjaid, kuid sama palju on meil vaja ka tulevikku vaatavaid riigijuhte. Me peame lõpetama üksikute mugavate ja populaarsete probleemide lahendamise ja keskenduma keskkonna loomisele, mis on osapooltele motiveeriv ja annab vajaliku tegevusvabaduse. Tänasel päeval ei jõua ühegi riigi seadusandlus areneda nii kiirelt kui tehnoloogia ja majandus.

Aga mida riik saab teha?

Riik saab luua keskkonna, mis julgustaks olema ettevõtja ja riik saab luua keskkonna, mis tõukab tagant innovatsiooni. Innovatsioon ja tehnoloogia areng on pikaajalise majanduskasvu alus.

Kuigi inimesed kardavad, et tehnoloogia areng ja robotid võtavad neil tulevikus töö ära, ei peitu tegelik probleem selles, et meil oleks liiga palju tehnoloogiat, vaid hoopis selles et meil on seda liiga vähe. Tehnoloogiasektor mitte ainult ei ole produktiivsem, vaid ka kiirema produktiivsuse kasvuga.

Hiljutises artiklis jagas The Wall Street Journal (WSJ) majanduse näitlikult kaheks – digitaalseks majanduseks (nt tarkvara, side, meedia, robootika) ja füüsiliseks majanduseks (nt tootmine, transport, jaekaubandus) ning võrdles nende valdkondade tootlikkuse kasvu viimase 15 aasta jooksul USAs. Kui digitaalse majanduse produktiivsus kasvas 2,7% aastas, siis füüsilise majanduse produktiivsus kõigest 0,7%.

Tehnoloogia areng ei muuda ainult ettevõtteid efektiivsemaks, vaid võimaldab esile kerkida uutel toodetel ja teenustel. Samuti ei röövi tehnoloogia areng töökohti, vaid loob neid juurde. WSJ andmeil on näiteks USAs viimase kümne aasta jooksul tavapärases jaekaubanduses töötavate inimeste arv vähenenud 76 000 võrra, samal ajal kui e-kaubanduses on loodud 397 000 uut töökohta.

Kui me oleme jõudnud seisukohale, et meie eesmärk on kasvatada tulubaasi, investeerida innovatsiooni ja tehnoloogiasse ning hoida stabiilset maksukeskkonda, siis jääb astuda veel üks praktiline samm. Võimalikult palju riigiettevõtteid tuleks börsile viia. Kuid saadud raha tuleks riigieelarve aukude lappimise asemel kasutada tehnoloogiasse ja innovatsiooni investeeriva fondi loomiseks. Mida suuremas mahus, seda parem.

Head eeskujud

Järjest rohkem piirkondi maailmas on juba selles suunas liikumas. Näiteks Singapuris asutati innovatsiooni fond mahuga 700 miljonit USA dollarit. Jaapan ja Saudi Araabia lõid aga koostöös maailma suurima SoftBank tehnoloogiafondi mahuga 100 miljardit USA dollarit. Kõik selleks, et leida alternatiivseid sissetulekuallikaid ja tagada pikaajaline majanduskasv. Muide osa Softbanki fondi investeeritavast rahast tuleb just Saudi Araabia riikliku energiaettevõtte Aramco 5% osaluse börsile viimisest.

Eestis me ei suuda sellises mahus investeeringuid teha, kuid tegemist on käitumismudeliga, millest saame õppida ja võtta eeskuju. Kindlasti on meil vaja majanduskasvu ja uusi alternatiivseid tuluallikaid vähemalt sama palju kui Singapuril, Jaapanil või Saudi Araabial.

Hoog, millega maailma majandusrong edasi liigub, läheb järjest kiiremaks. Peame kõvasti pingutama, et mitte maha jääda. Teeme kõik selleks, et kohalik kapital kasvaks ning et ka välismaised investorid leiaksid Eesti maailmakaardilt üles. Meil on rohkelt potentsiaali. Kasutame seda targalt.

Arvamuslugu ilmus 16. juunil Äripäevas.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse