22. juuni 2017. a. | 15:04

100 miljoni euro väärtuses investeerimisotsuseid Eestisse

Andres Viisemann

19.06.2017 13:53

Mai oli väärtpaberiturgudel taas rahulik kuu. USA suurimate ettevõtete aktsiate liikumist peegeldav S&P500 aktsiaindeks saavutas maikuus järjest uusi tippe. Paistab, et investorid ei hooli väärtpaberiturgudel varitsevatest riskidest enam samal määral kui varem, ega vähenda oma riskipositsioone enne puhkuseperioodi algust nagu vanasti. Ja miks nad peaksidki seda tegema, kui taevas tundub sinisem, ilm soojem ning kõikidele keerulistele probleemidele paistab olevat küllaldaselt lihtsaid lahendusi?

Väärtpaberiturgude riskinäidik – mõõdetud volatiilsus – on viimasel ajal olnud erakordselt madalal tasemel. Väike tunnetatav risk ja madalad intressimäärad seletavad paljude varade kõrget ja järjest tõusvat hinda. Kuidas saakski üks ettevõte sattuda väikse riski ja 0% intressimäärade keskkonnas raskustesse? Kui ettevõttel on veel karismaatiline juht, kes suudab maalida pildi tulevikust, kus praegused majandusseadused ei kehti, siis võib olla kindel, et selle ettevõtte aktsiahinnal on tohutult kasvuruumi. Jälgides aktsiahindade hoogsat tõusu püsivalt kehva majanduskeskkonna taustal jääb paratamatult mulje, et ettevõtete juhid on geeniused, samuti nagu investorid, kes nende ettevõtete aktsiaid ostavad – sageli laenatud rahaga.

Mul on viimastel aastatel üha süvenenud tunne, et sageli ei ole asjad sellised, nagu nad paistavad, seda nii väärtpaberiturgudel kui ka rahvusvahelises poliitikas. Lihtsad sõnumid (pahatihti valelikudki väited), mis tõmbavad tähelepanu, ja tõhusad müügitehnikad on saanud tähtsamaks kui tooted, teenused või reaalsed teod. Sõnumist endast on saanud toote kõige tähtsam omadus. See on põhjustanud polariseerumise, mille eesmärk on alistada vastane ja võtta endale kogu turg, olgu see siis äris või poliitikas.

Mina usun ausa konkurentsi soodsasse mõjusse nii ettevõtluses kui ka poliitikas. Maailm on pidevas muutumises ning oleks naiivne arvata, et on olemas lihtsaid ja alati toimivaid lahendusi. Pikka aega kestnud stabiilsele perioodile järgneb sageli heitlik aeg. Paraku on arengu eelduseks just muutused ja tungiv vajadus leida uusi lahendusi.

Hinnad kasvavad kiiremini kui kasumid

Viimase kolme aasta jooksul olen ma tõmbunud rahvusvahelistelt väärtpaberiturgudelt järjest tagasi. Algul ootasin suurt ja kiiret hinnalangust ning olin valmis naasma siis, kui hinnatase on sobiv. Rahvusvaheliste suurfirmade aktsiate hinnad on aga nende kolme aastaga kasvanud kiiremini kui kasumid, seega on ka riskid täna suuremad kui mõni aeg tagasi. Osa rahast, mis jäi meil aktsiaturgudel teenimata, tegime tasa võlakirjaturul, kus intressimäärad langesid rohkem, kui võis oodata, ning võlakirjade hinnad tõusid rohkem, kui võis unistada. Nüüd oleme aga olukorras, kus intressimäärad on nulli lähedased või isegi negatiivsed ja riskivabade võlakirjade hoidmise eest tuleb isegi peale maksta.

Ka investeerimismaailmas tasub olla lihtsate lahenduste suhtes ettevaatlik. Ei tohi unustada, et risk ja tootlus käivad käsikäes. Kuigi tõusev turg tekitab mõnusa (enese)kindluse tunde, kasvab koos väärtpaberite hindadega ka risk, et ühel hetkel osutuvad need ülehinnatuks

Arendame kohalikku kapitaliturgu

Olukorras, kus rahvusvahelistel börsidel kaubeldavate väärtpaberite hinnad on liiga kõrged ning Tallinna börsi kauplemismahud on pensionifondide suurust arvestades liiga väikesed, oleme asunud ise aktiivselt kohalikku kapitaliturgu arendama ning otsima uusi investeerimisvõimalusi. Tänavu on LHV pensionifondid teinud juba 100 miljoni euro väärtuses investeerimisotsuseid, mis on seotud Eestiga*. Osa sellest rahast on juba investeeritud ning osa investeeritakse käesoleva aasta jooksul. Ma ei arva, et kohalikud varad on hetkel alahinnatud ning me ei aja taga kiirest hinnatõusust tulevat suurt võitu, LHV pensionifondide eesmärk on aidata kohalikel ettevõtetel kasvada ning seejuures loodame teenida sellest kasvust pensionifondi klientidele tulu.

Investeeringute, sealhulgas ka pensionifondide valikute puhul, on kõige tähtsam kriteerium oodatav (kulude ja teenustasude järgne) tootlus. Sarnase oodatava tootlusega investeeringute vahel kaaludes on mõistlik valida madalama riskiga investeering. Minu silmis räägib Eesti investeeringute kasuks see, et nii meie riigi kui ka ettevõtete ja eraisikute võlakoormus on väga väike ning laenumahud suhteliselt mõõdukad. Madal finantsvõimendus tähendab ka madalamat riski.

Fondijuhina olen veendunud, et mõned ajad on investeerimiseks paremad kui teised, ning sellest lähtuvalt kohendan ka meie fondide investeerimisstrateegiat ja riskitaset.

Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Arvestus hõlmab AS-i LHV Varahaldus II ja III samba pensionifonde. Summa ei sisalda raha ja hoiuseid, kuid hõlmab erakapitalifonde ja investeeringuid olulises osas Eestisse investeerivatesse kinnisvarafondidesse. Andmed on toodud 16.06.17 seisuga.
LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse