Kaitsetööstus kümne aasta kasvutsükli lävel - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Kaitsetööstus kümne aasta kasvutsükli lävel

Erko Rebane

02.02.2018 11:05

Pixabay

Finants- ja majanduskriisi järgselt paisunud puudujäägid valitsuste eelarvetes sundisid arenenud riike tõmbama kulutusi koomale, millest polnud pääsu ka riigikaitse vallas. Taastunud majanduskasv, geopoliitilised tulekolded ning vajadus sõjaväge moderniseerida on viinud kaitsekulutused taas tõusuteele.

Kui Põhja-Ameerika ja Euroopa on alates 2008. aastast kaitse-eelarveid vähendanud, siis samal ajal suurendas Hiina vastavaid kulutusi keskmiselt 9% aastas ning sama on teinud Venemaa keskmiselt 7%, moderniseerides mitmeid aspekte oma sõjaväelisest võimekusest.

Kuigi USA tänavune kaitse-eelarve on alles arutamisel, on teada, et kongress pooldab järgnevatel aastatel selle 3-5% suurendamist aastas (lisaks inflatsioonile). USA kaitsekulutuste tipuks oli 696 miljardit dollarit 2010. aastal (773 miljardit dollarit tänases vääringus), kahanedes 2015. aastaks alla 600 miljardi dollari ja kuna ajalooliselt on nii langused kui ka tõusud kaitse-eelarves toimunud kümne aasta kaupa, siis usub BofAML, et USA on jõudnud taas tõusutsükli algusesse.

Põhjuse USA kaitsekulutuste suurendamiseks annab esiteks fookuse liikumine Lähis-Idast Vaikse ookeani läänepiirkonda, mis muudab sõjalisi prioriteete tagasi high-end võimekusele.  Teiseks vajab USA sõjaväe laevastik ning lennukipark moderniseerimist.  Õhuväe lennukite keskmiseks vanuseks on BofAML-i andmetel  27 aastat ning hävitajate arv kahanenud tänaseks 915ni, mida on vähem kui ette nähtud 1200.  Mereväe kulutuste puhul läheb järgnevatel aastakümnetel suurim rõhk allveelaevade ehitamisele, millega soovitakse tõsta sõjalaevade koguarv praeguselt 280 pealt tagasi ette nähtud 355 peale.

Lisaks levivad arvamused, et kaitsekulutuste tõusu taga võib osaliselt olla ka võidurelvastumine, mida ajendab maailma mõjukaimaks riigiks pürgiv Hiina, kus investeeritakse jõuliselt nii tehnoloogiasse kui ka kõrgemal tasemel töötlevasse tööstusesse.

Ajal, mil Donald Trumpi administratsioon suurendab investeeringuid ning soovib Ühendriikide kaitseväge uuesti üles ehitada, oodatakse NATOs kõrgemat panust ka teistelt liitlastelt. Kui NATO liikmelisus näeb ette sisemajanduse kogutoodangust vähemalt 2% kulutamist kaitseväele, siis eelmisel aastal täitsid normi 28st riigist vaid kuus (Ühendriikides on see osakaal jäänud viimastel aastatel 3,5% lähedale).  Lisaks USA survele võib Euroopa riike motiveerida kaitsekulutusi suurendama Venemaa oht, küberrünnakute ning terrorismi kasv.

Jaanuari lõpus teatas näiteks Taani valitsus, kelle eelarves moodustas kaitsekulutuste osakaal mullu hinnanguliselt 1,2% SKPst, et kasvatab järgneval kuuel aastal sõjalisi kulutusi 12,8 miljardi krooni ehk 1,7 miljardi euro võrra, mis tõstaks 2023. aastaks kaitsekulutuste taseme praegusest 20% kõrgemaks. Prantsusmaa suurendab tänavu oma kaitsekulutusi 1,8 miljardi euro võrra, et kergitada osakaalu SKPst 1,82%ni ning plaanib 50 miljardi euroni ehk 2%ni SKPst jõuda 2025. aastaks (tänavu 34,4 mld EUR). 2%ni SKPst peaksid tänavu kaitsekulutusi suurendama nii Läti kui ka Leedu.

USA lennu-, kosmose- ja kaitsetööstuse ettevõtetele keskendunud börsil kaubeldav fond (ITA)

Allikas: Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon