Uus kirjandus LHV raamatukogus

Shutterstock

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19 (nimekirja raamatutest näeb LHV investeerimiskooli lehel).

MARTIN FORD
The Rise of the Robots
2015

Tööpuudus, paljude jaoks hirmus sõna, võib peagi saada aktuaalsemaks, kui me arvatagi oskame. Juba tänases maailmamajandu­ses on tunda automaatsete masinate, robotite ja arvuti­programmide tööturule si­senemise mõju. Nad on ko­hal, et jääda.

Ettevõtja ja majandusmõt­leja Martin Ford sõnastab osavalt ja kaasahaaravalt ühe olulisema murekoha tuleviku majanduskeskkon­nas: kuidas hakkab toimi­ma majandus, kui järjest rohkem inimtöötajaid asen­datakse masinatega. Juba praegu esitavad robotid li­saks tehasetöölistele välja­kutse arstidele, juristidele ja pankuritele. Suurettevõtete kasumid kasvavad, samal ajal kui tööjõukulude osa kulutustes väheneb. On vii­mane aeg hakata mõtlema tulevikule.

Robotite ja tehisintellekti võidukäigu üle juurdlev teos ei paku lihtsaid lahendusi, küll aga hulgaliselt mõtteai­net, et iseenda jaoks järel­dusi teha.

ANDREW MCAFEE, ERIK BRYNJOLFSSON
Machine, Platform, Crowd
2017

Elame pideva muutuse ajastul ja seetõttu on meie otsused järjest suurema kaaluga. MIT-i teadlaste Andrew McAfee ja Erik Brynjolfssoni raamat räägib kolmest suurest tegurist, mis maailmamajandust muudavad, ja nende koos­mõjust, millega otsustajad peavad arvestama.

Arvutisüsteemid ja masinad on paiguti saanud inime­sest targemaks, erinevad platvormid on laiendanud meie valikuvõimalusi ning rahvahulgad koonduvad digitaalmaailmas oluliseks tegijaks, protsesside mõju­tajaks. Lugejatele varase­mate bestselleritega tutta­vaks saanud autorid ei ole aga pessimistid. Raamatu eesmärk on näidata, mille­ga tuleb arvestada, et olla tulevikus edukas. See, et majanduses suhted muutu­vad, ei ole midagi uut. Põ­hiküsimus on, kas suuda­me süsteemi taaskäivitada nii, et inimesel ja inimmõis­tusel on endiselt tähtis ja pinget pakkuv roll.

TIM O’REILLY
WTF? What’s the Future and Why It’s up to Us
2017

O’Reillyt tuntakse Silicon Val­leys kui visionääri, oraaklit, kelle ennustustel on kom­beks täide minna ja kelle tä­helepanekuid tasub kuulata. Seekord on tema mõte: jah, algoritmid ja tehnoloogia juhi­vad üha rohkem seda, kui­das me oma elu elame, kuid algoritmid teevad nii, nagu neile ülesandeks seatud. Sel­leks, et muuta elu paremaks, tuleb teha tööd algoritme suunava mõtlemise muutmi­seks.

„WTF?” ütlevad inglise keelt kõnelevad inimesed, kui tun­nevad imestust või nördi­must. Uus tehnoloogia võib tekitada mõlemat. Pahatihti luuakse seda eesmärgiga teenida ettevõtjale ja investo­rile raha, selle asemel võiks aga eesmärgiks seada roh­kemate inimeste kasu. See, et masinad tekitavad hirmu ning mõjutavad meie töötur­gu, börse ja meediatarbimist negatiivses suunas, on kelle­gi antud sisendi tulemus. Kuid autor on optimistlik: se­nikaua, kui maailmas on probleeme, leiab ka tööd, mida teha nende probleemi­de lahendamisel.

O’Reilly ülevaatliku raamatu iga lehekülge tasub lugeda tähelepanelikult. Eeldusel, et tulevik sind huvitab.

YUVAL NOAH HARARI
Sapiens: A Brief History of Humankind
2011

Inimkonna ajalugu tutvusta­vates raamatutes pööra­takse tihti suurt tähelepanu detailidele, daatumitele ja nimedele. Aga mitte selles raamatus. Siin näitab autor, kuidas inimesest kui liigist on saanud see, mis ta on täna – loodusjõud. Kuidas on juhtunud, et evolutsioon on andnud inimesele võime evolutsioonist üle olla? Kas me võime muuta loodust ja planeeti, isegi iseennast? See lugu pole sugugi ise-enesest mõistetav.

Teoses on palju teadust: ajalugu, bioloogiat, sotsio­loogiat. Nii mõneski kohas lähtub autor aga hoopis kujutlusvõimest, arutledes ka selle üle, mis võinuks minna teisiti. Õnnel ja selsamal kujutlusvõimel on inimkonna arengus olnud mõjukas roll. Inimkond sai tuule tiibadesse, kui tekkis meile omane tunnetus ja teadlikkus maailmast väljaspool meie enda koge­must. Harari näitab, kuidas homo sapiens’i arengut on mõjutanud kujutletavad reaalsused, nagu raha, jurii­dilised isikud või religioon.

Ülevaatlik lugemine, mis tutvustab huvitavaid teoo­riaid ja subjektiivsemaid ideid, mille kaudu jutustada inimkonna lugu.

HUGO MERCIER, DAN SPERBER
The Enigma of Reason
2017

Mõistus on midagi, mis teeb inimesest inimese. Oskust arutleda ja järelda­da võib pidada maailmas hakkama saamisel ülioluli­seks. Kuid mõistusega on seotud ka mitu mõistatust, millele evolutsiooni- ja psühholoogiateadlased Mercier ja Sperber püüa­vad leida vastuse. Miks on mõistus omane vaid inime­sele ja pole arenenud välja teistel loomaliikidel? Miks teeb inimene arutlemisvõi­melise olendina ikkagi nii palju mõistusevastast? On ju huvitav.

Põhjalik teos on teaduspõ­hine, tutvustades arvukalt eksperimente, teooriaid ja näidetel põhinevaid arutlus­käike. See kõik muudab materjali huvitavaks ja nal­jakakski.

Raamatu põhiväärtus on siiski uued järeldused inim­mõistuse kohta. Mercier ja Sperber näitavad, miks mõistus polegi vajalik maail­mas kui sellises hakkama saamiseks, vaid hoopiski sotsiaalses keskkonnas funktsioneerimiseks. Oskust arutleda, põhjendada ja jä­reldada on vaja inimestega suhtlemiseks ja oma usku­muste arusaadavaks tege­miseks. Kõige arukamad otsused sünnivad meil ikka teistega arutlemise käigus.

WILLIAM N. GOETZMANN
Money Changes Everything
2017

Kui sind huvitab raha ja finantssüsteemi ajalugu, on tegemist tutvumisväärse teosega. Kuna rahal on võim, räägib maailma finantsajaloo ülevaade palju ka kogu inimühiskonna ajaloost.

Erialalt arheoloogi ja ajaloo­lase kirjutatud raamatu üks huvitavamaid külgi ongi ülevaade seostest ehk sellest, kuidas raha ja finantsinstrumentide areng on seotud tsivilisatsiooni arengu ja kasvuga. Füüsi­line raha aitab kanda väär­tust ühest kohast teise, samas kui teiste finantsleiu­tiste, nagu laenude, väärt­paberite jms ülesanne on kanda väärtust ühest ajast teise. Raha aitab ühis­konnal ja majandusel kasvada, kuid kasv tekitab vajaduse uue rahanduse järele.

Ülevaatlik ja teaduslik teos räägib rahamaailmast terviklikult ja on illustree­ritud rohke pildimaterjaliga.

MEIR STATMAN
Finance for Normal People
2017

Finantsõppejõud Meir Statman on pannud kaante vahele teadmise, mida tänapäeva normaalsel inimesel rahaasjade jaoks vaja läheb. Aga kes on normaalne inimene?

Käitumusliku rahanduse ekspert Statman selgitab, et kui varasemalt vaadeldi inimeste finantskäitumist teljel ratsionaalne-irratsio­naalne, siis uues, n-ö teise põlvkonna lähenemises tuleb arvestada ka seda, et normaalne inimene, ratsio­naalne ja ekstreemsusi vältiv, soovib ka rahaga kaasas käivaid emotsioone. Näiteks on normaalne olla lootusrikas oma investee­ringute suhtes ja karta ebaõnnestumist.

Sellest lähtuvalt õpetabki teos oma rahaasju juhtima ja annab tervikliku ülevaate tavapärasest rahatarku­sest. Raamat on mõeldud kõigile lugemiseks, kuid sobib kõige paremini (eriti võõrkeeles) ilmselt alusta­vale majandustudengile või inimesele, kes soovib hakata oma finantse põhja­likumalt juhtima.

RAY DALIO
Principles: Life and Work
2017

Kui ettevõtte juhil on laua­nurgal raamatuid, võiks telliskiviga sarnanev Ray Dalio tarkusekogumik olla nende hulgas. Ja kui märkad oma juhti seda raamatut lugemas, on tegemist hea märgiga.

Neile, kes Ray Dalio tege­mistega kursis ei ole, teeb autor teoses oma eluloo põhjalikult selgeks. Neile aga, kes teavad, et tege­mist on end ise üles töötanud mehega, Amee­rika ühe suurema riskifondi ja mõjukama ettevõtte loojaga, pole ilmselt vaja kirjaniku autoriteeti tões­tada.

Dalio soovib lugejatele jagada oma elutarkust. Ta on välja töötanud ammen­davad põhimõtted, mis aitavad ükskõik kellel edu tuua äris (ja elus). Lühidalt: sea endale eesmärk ja tegutse õigesti selle saavu­tamiseks. Õnneks tutvustab Dalio ka, kuidas „õigesti” on.

Üldisemate põhimõtete kõrval räägib autor lähemalt ka oma töö ehk organisat­siooni juhtimise põhimõte­test. Viimased võiks kokku võtta nii: sea paika kultuur, pane paika õiged inimesed ja tööta välja toimiv masina­värk. Kõik selle on ta väga põhjalikult ka lahti kirju­tanud.

Tweet