Nike’i looja teekond tippu

Kirke Ruuven

6.06.2018 10:00

Pixabay.com

Philip „Phil“ Knight sai tänavu 80-aastaseks ning figureerib Forbesi jõukate edetabelis 29,6 miljardi dollari suuruse varandusega 28. kohal. Tegemist on mehega, kes lõi 1964. aastal tänaseks päevaks maailma suurimaks spordijalatsite ja -riiete tootjaks kasvanud ettevõtte nimega Nike (NKE). Lugu sellest, kuidas ta enda väikse ettevõttega kõrgustesse pürgis, on väga mõtlemapanev.

Knight alustas oma teekonda Oregoni ülikoolis ajakirjandust õppides, tegeledes samal ajal ka jooksmisega, sest ta oli selles hea ning talle meeldis võita. Nike, mis oli algselt Blue Ribbon Sports, sai ka oma nime Kreeka võidujumalanna järgi.

Knight läks pärast Oregoni ülikooli sõjaväkke, millele järgnes aga uus koolitee – seekord Stanfordi ärikoolis.  Viimasel õppeaastal kirjutas ta ühes seminaris Nike’i aluseks oleva referaadi, kus kirjeldas Jaapani jalanõude potentsiaalist USA turul. Phil elas sõna otseses mõttes seda tööd kirjutades raamatukogus, ahmides sisse kõike, mis oli antud teemaga seotud. Kui ta seda lõpuks klassis uhkelt ette kandis, ei tekitanud see teistes suuri tundeid. Samas sai ta hindeks „A“.

1962. aastal pärast ärinduses magistrikraadi saamist otsustas ta, et tahab avastada teisi kultuure ja maid. Ta mõtles endamisi, et soovib enne enda teekonna alustamist kogeda inimkonna teadvuse ajaloolist teekonda. Selle jaoks palus ta oma isalt raha, kes talle selle õnneks ka andis, kuigi tol ajal oli reisimine ülimalt eksootiline ja kulukas tegevus. Knight külastas Hawaiid, Jaapanit, Hongkongi, Vietnami ja paljusid teisi piirkondi, mis andsid talle väärtuslikke kogemusi ja teadmisi kogu eluks.

Jaapanis olles võttis Knight julguse kokku ja läks rääkima firmasse Onitsuka Tiger. Ta kõneles ärimeestele võimalusest hakata sealsamas väljamõeldud ettevõtte kaudu (Blue Ribbon) Tigeri jalanõusid USAsse eksportima. Jaapanlaste küsimusele, kui suur võib USA turg olla, vastas Phil üks miljard dollarit, kuid tegelikult polnud ta selles kindel. Jaapanlastele oli see vastus meeltmööda ning sealt Nike’i teekond alguse saigi.

Kuigi 50 dollari eest ostetud esimene näidispartii jõudis kohale alles 14 kuu pärast, oli Phil  jalanõudega ülimalt rahul. Ta näitas näidiseid enda vanale jooksutreenerile, kellega nad hakkasid äripartneriteks. Samas keeldusid paljud USA kauplused nende toodete müümisest. Õnneks tuli Phil ideele hakata käima kergejõustikukohtumistel, et jooksjatega isiklikult suhelda ning möödaminnes näidata neile ka enda tooteid. Kuna Tigeri jalanõud olid hea kvaliteediga, hakkas Phili ettevõtmine suust-suhu teel kasvama, ning varsti tulid ostjad ise Phili ukse taha.

Esimesel aastal oli ettevõtte käive 8 000 dollarit ja kasum 250 dollarit. Teiseks aastaks prognoosis Phil sajaprotsendilist kasvu, mille peale ütles tema pankur, et selline kasv on võrreldes Blue Ribboni omakapitaliga väga ohtlik. Samal ajal kui ettevõte oli võlgades ja Knight tuleviku suhtes skeptiline, otsustas Nike’i esimene poole kohaga müügiesindaja Jeff Johnson, et keskendub edaspidiselt vaid jalanõude müümisele. Kuna Knight ei olnud üldse sellel hetkel ettevõttes kindel, nägi ta selles riski, kuid ettevõtja temas tajus võimalust.

1964. aastal oli Phili elu väga kiire. Ta töötas raamatupidajana ettevõttes Price Waterhouse ja teisipäeva õhtutel muutus ta reservväelaseks ehk leitnant Knightiks. Müügitulud aga kasvasid ja varsti sillerdas neil aruandes 100 000, siis juba 500 000 ja varsti 1 miljonit dollarit. 1971. aastal muudeti ettevõte tänu Johnsoni ideele Nike’iks. Phil pakkus ise välja üsna pika ja kohmetu nime - Dimension Six.

Aasta pärast jõudis käive 2 miljoni dollarini 3%lise puhaskasumi marginaali juures. Kuna pangast ta enam laenu ei saanud, sattus ta krediidi otsingutel kokku Jaapani äriühinguga Nissho Iwai. Samal ajal lõi Onitsuka firma uus ülemus Phili lauale ultimaatumi – ta kas müüb 51% oma ettevõttest neile või nad otsivad uue turustaja. Lihtne kulude-tulude analüüs tekitas Philile tahtmise see pakkumine kuu peale saata. Nissho Iwai abiga suudeti sellest dilemmast üle olla.

Ettevõttel tuli võita veel kaks kohtuasja ning siis mõelda välja ka enda logo. Nike maksis viimase eest ühele tudengile 35 dollarit. Pärast Tigeriga tegevuse lõpetamist, uue panga leidmist ning vahvlitallaga jalanõu tutvustamist, istus Phil laua taga ning mõistis, et Nike teenib aastas käivet 25 miljonit dollarit.

Varsti sai Nike aga USA tollilt kirja, kus ettevõttelt nõuti 25 miljonit dollarit põhjusel, et jalanõud toodeti väljaspool riiki. Vaidlused kestsid kokku 3 aastat ja Phili sõnul oli see täielik sõda. Lõpuks pidid nad välja käima 9 miljonit dollarit. Selle 3 aasta jooksul oli müügitulu kasvanud 440 miljoni dollarini.

1980. aastal oli Nike jõudnud oma turuosaga Adidasest ette. Sama aasta lõpus tegi Nike ka oma ajaloo parima otsuse – minna New Yorgi börsile. Esimesel päeval sulgus aktsia hind 0,18 dollaril, ronides järgmise üheksa aastaga  ühe dollarini.

Nike’i aktsiahinna dünaamika perioodil 1980-2018

Allikas: Bloomberg

Phil väidab, et millegi loomine lisab ellu tähendust. Ta soovis alati midagi ise luua, midagi sellist, millele näidates ta saab öelda, et tema tegi selle. Sel hetkel, kui inimene loob uut või parandab vana, ei ole ta lihtsalt elus, vaid ta aitab teistel oma elu paremini elada. Järjepideva väärtuse loomisega ning inimeste elu parandamisega on Nike saavutanud tänaseks 34 miljardi dollari suuruse aastase müügitulu ning ettevõtte aktsia võtnud sihikule 100 dollari piiri ületamise.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.