Hoiame LHV fondide portfellide riskitaseme madalal

Andres Viisemann

26.06.2018 11:26

Maikuu oli väärtpaberiturgudel taas mõnevõrra närvilisem, kui Euroopa võlakirjaturgu tabas väike vapustus. Itaalia ja teiste Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade intressimäärad tõusid, kuna investoreid ehmatas hiljuti moodustatud Itaalia valitsuskoalitsiooni koosseis. Samas kahanes Saksamaa ja teiste konservatiivsema fiskaalpoliitikaga Euroopa riikide võlakirjade tootlus ja nende hinnad tõusid. Selle põhjustas väga väikse riskiga väärtpaberite nõudluse kasv.

Maikuus liikusid üleilmsed aktsiaturud eri suundades: samal ajal kui USA aktsiaturud tõusid, läksid Euroopa ja Aasia riikide turud mõningasse langusse. Ma kahtlustan, et pinged rahvusvahelistes suhetes, sealhulgas väliskaubanduses, pigem tugevnevad, kui hakkavad lahenema. On ainult aja küsimus, millal me näeme nende protsesside peegeldust aeglustuvas majanduskasvus ja ettevõtete majandustulemustes.

LHV pensionifondid on olnud viimased kolm aastat väärtpaberiturgude kasvu suhtes skeptiliselt meelestatud ja seepärast oleme ka investeerinud küllalt konservatiivselt. Pean tunnistama, et väärtpaberiturud on pakkunud selle aja jooksul paremat tootlust, kui julgesin oodata, kuid usun endiselt, et ettevaatus ei ole ülearune – pigem vastupidi.

2008. aasta finantskriisi üks põhjus oli kõrge võlakoormus. Kahjuks ei ole kriisist möödunud kümne aastaga suudetud seda probleemi lahendada ja mitme riigi võlg on praegu isegi suurem kui finantskriisi haripunktis. Ehkki eraisikud on oma võlgu vähendanud, on valitsused ja ettevõtted neid kasvatanud.

Traditsiooniliselt koostatakse investeerimisportfell sarnase riskisusega investeeringutest ja loodetakse sellele, et kui ühe investeeringu väärtus kahaneb, siis teise oma kasvab. Kuid finantskriis näitas, et pingelises olukorras ei pruugi riskide hajutamise efekt toimida. Nüüd, kui enamiku varade hinnad on pigem kõrged, olen püüdnud LHV pensionifondide portfelle koostada sedasi, et valdav osa investeeringutest oleks võimalikult väikse riskiga ja pakuks turvalisust ka keerulisel ajal. Väiksem osa fondide investeeringutest püüab seevastu kasutada ära turgudel avanevaid võimalusi ja saavutada keskmisest märksa suurema tootluse.

Ainult võlakirjadesse raha paigutavate LHV pensionifondide viimase kolme aasta keskmine haldustasujärgne aastatootlus on olnud 0,8% (XS) ja 0,91% (S). See tulemus on saavutatud keskkonnas, kus Euribor on negatiivne ja põhiosa väikse riskiga võlakirju pakub negatiivset tootlust. Osaliselt ka aktsiatesse investeerivate LHV pensionifondide viimase kolme aasta keskmine haldustasujärgne aastatootlus on olnud tasemel 3,07% (M), 3,53% (L) ja 4,1% (XL). Aktsiafondide puhul tuleb tõdeda, et aktsiaturud oleksid suurema riski võtmist premeerinud, ent LHV pensionifondid on sellest hoolimata igas investeerimiskategoorias oma kodumaistest konkurentidest eespool.

Risk ja tootlus on omavahel paratamatult seotud. Mõlemast – nii pikaajalisest tootlusest kui ka riskist – annab hea ülevaate Eesti pensionikeskuse veebileht.

Olen veendunud, et investeerimisstrateegia peab vastama investeerimiskeskkonnale. On aegu, mil riskimine tasub end ära, ja neid, mil on mõistlik olla pigem ettevaatlik.

Andres Viisemann
LHV pensionifondide juht

*LHV pensionifondide viimase kolme aasta keskmine haldustasujärgne aastatootlus on toodud seisuga 21.06.2018.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.