Ethereumi looja Vitalik Buterin - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Ethereumi looja Vitalik Buterin

LHV ajakiri Investeeri

16.10.2018 10:05

Wikipedia

Venemaal sündinud Vitalik Buterin soovis muuta Bitcoini, aga kui teda kuulda ei võetud, lõi ta hoopis oma krüptoraha.

Teda on iseloomustatud kui rahutut poissi, kes reisib palju. Ta on üdini andekas ning eriti kiidetakse tema head matemaatilist taipu. Mõnikord pälvib ta meedias hoopis tähelepanu oma silma­torkavate moevalikute tõttu. Ta on avatud suhtlemisega ning esineb palju konve­rentsidel üle maailma.

Moskva piirkonna poiss

Vitalik Buterin on sündinud Venemaal Moskva oblastis, pealinnast kagu suunas 113 kilomeetri kaugusel asuvas 150 000 elanikuga Kolomna linnas arvutiteadlase Dmitri Buterinini ja Natalia Ameline, neiupõlvenimega Tšistjakova, pojana.

Kui Vitalik oli kuuene, otsustasid vane­mad paremate töökohtade ja heaolu huvi­des kolida Kanadasse, kus Vitalik läks kooli. Kolmandas klassis lõi välja tema anne reaalainetes ja poiss paigutati ande­kate laste klassi. Ta suutis kolmekohalis­te numbritega arvutada kaks korda kiire­mini kui eakaaslased.

Hiljem õppis Buterin neli aastat Toron­tos asuvas Abelardi erakõrgkoolis, kus ta veetis enda sõnul oma elu kõige huvitava­mad ja tõhusamad aastad. Talle meeldis õpilaste ja õpetajate vaheline tihe suhtle­mine ning koolitöö põhjalikkus pani ta õppima ja keskenduma õppimisele kui elu peamisele eesmärgile. Ta polnud va­rasemalt traditsioonilise haridussüstee­mi austaja, aga kui ta nägi, et õpetatavaid teemasid käsitleti koolis sellise pühendu­misega ja keskendumisega intellektuaal­sele uurimisele, siis muutusid kardinaal­selt nii tema suhtumine kui ka õpitulemused. Ta on öelnud, et haridus on tema jaoks hoopis midagi muud kui ainult üksikute faktide või mõistete pä­hetuupimine: kõige tähtsam on õppida mõtlema, õppida mõistma ja õppida, kui­das omandada uusi teadmisi. 2013. aastal saavutas noormees rahvusvahelisel infor­maatikaolümpiaadil kolmanda koha.

Bitcoin

Bitcoinist kuulis Vitalik esimest korda oma isalt 2011. aastal ja vaimustus sellest. Ta hakkas käima internetifoorumites, kus räägiti Bitcoinist. Seal hakkas ta suhtlema mehega, kes soovis internetia­varustes luua Bitcoini blogi. Blogipidaja pakkus igaühele, kes kirjutab sinna artikli, viis bitcoin’i-münti. Vitalik haaras võimalusest kinni ja tegi lehele kaastööd, kuni see kinni pandi. Põhjuseks oli avalikkuse liiga väike huvi Bitcoini vastu.

2011. aasta septembris pakuti Vitalikule võimalust lüüa kaasa Bitcoini ajakirja loomisel. Ta esitas kaasalöömisel tingi­muse, et temast saab ajakirja üks kaasa­sutajatest ja peamistest autoritest. Samas jätkas ta artiklite kirjutamist ka teistele krüptorahateemat käsitlevatele väljaan­netele, nagu Bitcoin Weekly.

2012. aastal hakkas Bitcoini ajakiri ilmuma ka paberkandjal. Ajakirja on peetud esimeseks tõsiseltvõetavaks krüptorahasid käsitlevaks väljaandeks. Vitaliku panus sellesse oli suur, enda väitel kulutas ta iga nädal kuni 20 tundi artiklite kirjutamisele.

Ajakirja saadeti tellijatele üle maailma ja seda sai osta ka raamatukauplustes või lugeda veebis reaalajas. Ühe kuu tellimus maksis 2012. aastal üheksa dollarit, kuigi enamikku artikleid sai internetis lugeda ka tasuta.

2014. aastal omandas ajakirja meediaet­tevõte BTC Media, kes kirjastab teisigi krüptorahateemasid käsitlevaid väljaan­deid. Vitalik jätkas mõni aeg veel kaasautorina.

Ethereum

Mida rohkem Vitalik Bitcoinist kirjutas, seda enam mõistis ta, et süsteem vajab edasiarendamist. 2013. aastal suundus ta reisile, et suhelda teiste arendajatega, kes jagasid tema seisukohti. Jõudnud tagasi Torontosse, avaldas ta nn valge paberi, kus pakkus esimest korda välja Ethereu­mi loomise. Valgeks paberiks kutsutakse raportit või suunist, milles tuuakse välja probleeme ja pakutakse neile lahendusi. Oma dokumendis väitis Buterin, et Bitcoini süsteem vajab muutust. Kui ta ei saanud oma ideele toetust, pakkus ta välja uue platvormi loomise.

2014. aastal läks Buterin õppima Onta­rio provintsis asuvasse Waterloo ülikooli, kuid kukkus sealt välja, kui sai 100 000 dollari suuruse Thieli stipendiumi, mida antakse neile, kes suudavad luua midagi uut ja huvitavat. Seepeale pühenduski Vitalik täielikult Ethereumile.

Vitaliku kirjelduse kohaselt pidi Ethe­reumist saama hajutatud juhtimisega ühiskaevandusvõrgustik ja tarkvara arendamise platvorm, mis hõlbustab uute krüptovääringute loomist, jagades vaid ühte plokiahelat. Kui Bitcoin pakub krüptograafiliselt tagasipöördumatuid makseid, siis uue keskkonna Ethereumi lubaduseks sai pakkuda nutilepinguid, mille täitmise tagab krüptograafia. Arvutuste ja maksete tegemiseks liigub Ethereumis ka krüptoraha nimega ether ning võrgus töötab detsentraliseeri­tud virtuaalmasin, milles saab nutilepinguid ehk programmeeritavat koodi tööle panna.

Buterin on öelnud, et ta on tõeliselt tä­nulik võimaluse eest töötada sellises hu­vitavas ja interdistsiplinaarses tööstus­valdkonnas, kus saab suhelda nii krüptograafide, matemaatikute kui ka majandusprominentidega aitamaks neil luua tarkvara ja vahendeid, mis on mõju­tanud juba kümneid tuhandeid inimesi üle maailma, ning töötada iganädalaselt akuutsete probleemidega, mis puuduta­vad arvutiteadust, majandust ja filosoo­fiat. Vitalik on avatud lähtekoodiga tark­varade veendunud toetaja ja ta on osalenud mitmete nende arendamises, nagu näiteks KryptoKit, pybitcointools, multisig.info ja btckeysplit.

Libauudis kukutas väärtust

Ethereumi algus oli aeglane. 2015. aasta septembris loodud krüptoraha hakkas tuure üles kerima alles 2017. aasta keva-del, kui selle hind jõudis aasta alguse kaheksalt dollarilt 19. juuniks 358 dollarini.

Allikas: Coindesk

Ilmselt tõusis Ethereum sel ajal Bitcoi­ni järel maailmas tuntuselt teiseks krüp­torahaplatvormiks. Sarnaselt Bitcoiniga kasutavad ka Ethereumi enamasti need investorid, kes tunnevad ühelt poolt krüptorahade vastu huvi, kuid teiselt poolt leiavad, et see on hea valuuta, mille­ga spekuleerida.

Kui Bitcoini looja on siiani saladus – teatakse vaid, et selle on leiutanud isik või grupeering nimega Satoshi Nakamo­to –, siis Vitalik ei ole oma osa Ethereumi loomisel kunagi varjanud. Ilmselt just Buterini isik ja tema avalikud esinemi­sed on osaliselt selle taga, et Ethereumi krüptoraha on osutunud nõnda edukaks.

Seda kinnitab ka fakt, et kui läinud su­vel avaldas 4chan libauudise Buterini hukkumisest autoõnnetuses, kukkus Ethereumi hind keskeltläbi poole võrra. „Fataalsest autoõnnetusest taastumine on Ethereumile keeruline, kogu krüpto­sfäär on nüüd suures jamas,” anti uudis­tes teada. Libauudisejuhtum näitas ana­lüütikute hinnangul, kui kergesti saab krüptoraha väärtust kõigutada.

Pärast seda, kui turuosalised mõistsid, et Buterin pole surnud ja tegemist on libauudisega, hüppas Ethereum taas kõr­gustesse ning ether’i hind kerkis tänavu aasta alguses üle 1200 dollari. Arvatakse, et Buterinile kuulub ligikaudu 400 000 ether’it. Tema varanduse väärtus küün­dis loetud päevadel poole miljardi dollari­ni. Tänaseks on ether’ite hind langenud jälle alla 300 dollari.

Tiit Efert

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 3/2018




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon