Andres Viisemann: rahapoliitiline tõusuvesi hakkab läbi saama

Andres Viisemann

29.10.2018 10:13

Septembris olid rahvusvahelised väärtpaberiturud suhteliselt rahulikud. Põhja-Ameerika ja Euroopa aktsiaturud jäid väikesesse plussi, samal ajal kui arenevate turgude aktsiad lõpetasid taas miinuses. USA majandustsükkel on ülejäänud maailmaga võrreldes erinevas faasis ja see väljendub ka rahapoliitikas. Septembrikuus tõstis USA keskpank uuesti dollari lühiajalise intressi määra, kuna tööpuudus on väike ja majandus küllalt tugev. Tänavu oli see USA keskpangal juba kolmas kord intressimäärasid tõsta. Keskpank on ise märke andnud ja turud ootavad, et detsembris järgneb uus intressimääratõus: 0,25% võrra 2,5%-ni.

Dollari kerkivad intressimäärad toetavad ka dollarit. Et suurem osa rahvusvahelisest kaubavahetusest kulgeb selles vääringus, mõjutab USA keskpanga rahanduspoliitika märkimisväärselt ka teiste riikide majandust. Paljud arenevad riigid ja sealsed ettevõtted on võtnud laenu dollarites ning nüüd, kui dollari intressimäärad ja dollargi kerkib, hakkab laenude teenindamine raskemaks muutuma.

Peale selle tekitab pingeid USA väliskaubanduspoliitika. Ehkki paljud ei võtnud president Donald Trumpi kõiki valimislubadusi tõsiselt, tuleb tõdeda, et ta on olnud üsna sõnapidaja mees ja vägagi tegus. Maksureformi surus Trump läbi ootamatult kiiresti ja kaubandussõdagi kogub tuure. Milliseks kujunevad selle tagajärjed ja kas tõesti on võimalik saavutada selles kerge võit, seda näitab aeg. Sõjas ei saa mõlemad osapooled võita, küll aga võivad mõlemad kaotada.

Ka Euroopa Keskpank lõpetab suure tõenäosusega aasta lõpus oma võlakirjade kokkuostuprogrammi ja üks ajajärk Euroopa rahanduspoliitikas saab sellega läbi. Kas pühitseda seda kui suvist või talvist pööripäeva, sõltub hindaja tõekspidamistest ning positsioneeringust rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel.

Mina usun, et aeg, mil rahapoliitika tõusuvesi kergitas kõiki laevu, hakkab läbi saama ja seetõttu ei pruugi aktsiaturgude nn. keskmine tootlus olla järgnevatel aastatel kuigi atraktiivne. Punktis, kus tõus pöördub mõõnaks, ei ole eriti vahet, kas jälgida aktiivset või passiivset investeerimisstrateegiat, sest avalikul ja vähemalt teoorias tõhusal turul langeb „veetase“ kõigi jaoks ühte moodi ja ühe kiirusega.

Kuid mitte kõik varad ja ettevõtted ei ole noteeritud börsil. Seal noteerimata varasid mõjutab see vähem, kuidas kuum raha voolab börsidele ja sealt välja. Me oleme LHV-s viimasel ajal suunanud oma tähelepanu just sellistele varadele. Niinimetatud alternatiivsete investeerimisvõimaluste leidmine ja nendesse investeerimine on tunduvalt aeganõudvam ning eeldab teistsugust plaani. Kui ma ka peaksin eksima oma hinnangus, et börsidel kaubeldavad varad on liiga kallid, on siiski turvalisem investeerida madalamalt hinnatasemelt, isegi kui see vara on vähene likviidsus.

Viimasel ajal on meedias kirjutatud tavalisest rohkem Eesti pensionifondidest ja nende tootlusest. Mulle tundub, et paljud arvamused on kujundatud ilma tulemusi vaatamata. Kuidas muidu saaks väita, et pensioniraha põleb heleda leegiga või et pensionisüsteem on nagu aukudega ämber? Mäletan, et ühes raadiointervjuus keeldus intervjueeritav uskumast Rahandusministeeriumi andmeid, et Eesti pensionifondide tootlus on ületanud inflatsiooni. Kahtlustan, et tema arvates on pensionifondid igal juhul pahad.

Rahandusministeeriumi andmetel on Eesti pensionifondide tootlus ületanud Eesti elukalliduse tõusu 0,8%-ga. LHV suurima pensionifondi L keskmine tootlus aasta baasi on alates 2002. aasta pensionireformist olnud 6,09%**. Samal ajavahemikul on elukallidus kasvanud keskmiselt 3,1% aastas. See tähendab, et LHV Pensionifondi L reaaltootlus on olnud keskmiselt 2,99% aastas.

Mõni aasta on olnud palju parem ja mõni halvem. Tootlus sõltub suuresti ka võetavast riskist. Et anda hinnang, kas 2,8% või 0,8% reaaltootlust on vähe või palju ning kuidas ja mida reformida, kui seda üldse teha, võiks panna pensioniraha veidi laiemasse perspektiivi.

Eestis tegutsevate pankade kontodel seisab praegu 17 miljardit eurot ja eraisikutele kuulub sellest 7 miljardit. Kuna pangadeposiitide nominaaltootlus on 0%, on reaaltootlus inflatsiooni võrra negatiivne. Eesti riigil on reservidesse paigutatud umbes 1,2 miljardit eurot, mille nominaaltootlus on viimasel ajal olnud (investeerimisstrateegia tõttu) negatiivne. Reserve hoitakse nii, et need oleks siis olemas, kui neid on raskel ajal kindlasti vaja.

Viimasel ajal on olnud järjest rohkem kuulda hääli, et pensionifondid peaksid märksa rohkem riskima. Mina arvan, et seadused võiksid võimaldada pensionikogujatele erinevaid investeerimisstrateegiaid: las kliendid ise otsustavad, kui palju ja millist riski võtta. Need strateegiad on aga ka erinevate kuludega. Klient võiks ise otsustada, kas ta peab oluliseks väikseid kulusid, riski suurust või fondi tootlust (kõigi kulude järel).

LHV on alati – ka neil aastail, kui me pole olnud esimesed – järginud põhimõtet, et pensionikogumisel loeb üksnes tulemus.

*LHV Pensionifondi L 10 jooksva aasta keskmise geomeetrilise tootluse määramise aluseks olev periood on 22.10.2008-22.10.2018.

**Fondi tootluse määramise aluseks olev periood on 01.07.2002-22.10.2018. Fondi viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on 3,20%, 3,94% ja 3,61%.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.