Naftapullid on andnud alla

Erko Rebane

3.12.2018 11:34

Pixabay

Kui alles septembris räägiti toornafta pidurdamatust kallinemisest ning võimalikust rühkimisest tagasi 100 dollari peale, siis kõigest kahe kuuga on ligi -30% hinnasula kukutanud Brenti 62 ning WTI 53 dollarile. Andmed näitavad, et usk hinnatõusu jätkumisse on löönud tugevalt kõikuma ning järsult on hoopis suurenenud panused langusele.

Nafta hinna viimaste kuude kõrge volatiilsus tuleneb mitmetest kokkulangevatest teguritest. Kui alles suvel räägiti globaalselt väga tugevast nafta nõudlusest, mille leevendamiseks oli OPEC koos oma liitlasriikidega sunnitud järele andma pakkumispiirangutes, siis kõigest kvartaliga on fookus liikunud ülepakkumisele ning uuesti paisuma hakanud varudele. Ühest küljest on maailmamajanduse hoog pidurdunud, mis tähendab arvatust väiksemat nafta nõudluse kasvu, teisalt aga jätkub lisaks OPECi pakkumise kasvule naftatoodangu suurenemine ka USAs, tänu millele on Ühendriigid läinud tänavu mööda Venemast ja Saudi Araabiast ning tõusnud maailma suurimaks naftatootjaks.

USA naftatoodang (tuhat barrelit päevas)

Allikas: Bloomberg

Hinnaliikumine pole jätnud külmaks ka turuosalisi, kes mängisid viimaste kuudega drastiliselt ümber oma positsiooni. Allolevalt jooniselt on näha, kuidas CFTC andmetel on investorite netopositsioon (hinna tõusule ning langusele panustavate lepingute vahe) WTI nafta tuletisinstrumentides alanenud aasta keskpaigast ca 0,45 miljonilt lepingult 0,155 miljonile (sarnane on areng olnud ka Brenti puhul).

Allikas: Bloomberg

Kui aga vaadata lähemalt, mille arvelt langus tuleb, siis järgnevalt jooniselt näeb, et hinnatõusule panustavate tuletisinstrumentide maht on kukkunud isegi madalamale tasemele, kui 2016.a alguses, mil WTI käis korraks ära 27 dollaril ning alustas seejärel tõusu, mis viis lõpuks hinna üle 75 dollari barreli eest.

Allikas: Bloomberg

Teisalt on turuosalised suurendanud panuseid nafta hinna edasisele langusele, kui viimase kahe kuuga tõusis vastavate lepingute arv 3,3 korda 87553ni, andes aga eelmisel nädalal pisut järgi (alanedes 77834le).  Kokkuvõttes võib siit järeldada, et sentiment on nafta osas muutunud oluliselt pessimistlikumaks, mis loob üldiselt hea aluspinna hinna võimalikule pöördumisele. Kuid lühikeste lepingute maht pole siiski veel nõnda ekstreemne nagu nägime seda 2016.a alguses, mil veidi soodsamad uudised sundisid turuosalisi jõuliselt oma positsioone katma.

Allikas: Bloomberg

Toornafta hinda silmas pidades kujuneb lähiaja kõige tähtsamaks sündmuseks 6-7. detsembril toimuv OPECi ning selle partnerriikide kohtumine, kus laual on potentsiaalselt tootmismahtude vähendamine. Mäletatavasti otsustas OPEC+ tänavu juulist tuua turule tagasi miljon barrelit naftat päevas, austades seejuures endiselt aga 2016.a sügisel sõlmitud kokkulepet, mis nägi toona ette kollektiivselt toodangu langetamise 33,8 miljonilt 32,5 miljonile barreli päevas. Esialgse plaani austamist võimaldas seik, et mitmed OPECi riigid olid vähendanud oma tootmist eesmärgiks seatud tasemetest oluliselt rohkem. Ühe võimaliku stsenaariumina võidakse sel nädalal juuli kokkulepe tagasi pöörata, millest tulenevalt jääb ka konsensuse ootus tootmismahu 1 miljoni barreli suuruse vähendamise juurde.

OPECi hinnanguline tootmismaht (1000 barrelit päevas)

Allikas: Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse