Aktsiaturule tuule alla teinud Peter Lynch

Wikimedia Commons

Peter Lynchi positsioon kõigi aegade parimate investorite nimistus tuleneb suuresti tema tööst maaklerfirma Fidelity ühisfondis Magellan Fund aastatel 1977–1990. Selle 13-aastase perioodi jooksul oli fondi keskmine tootlus 29 protsenti, lüües 11 aastal S&P 500 indeksit. Fondi varad kasvasid sel perioodil 20 miljonilt 14 miljardile dollarile. Fond saavutas parima 20-aasta­se tootluse kõikide ühisfondide ajaloos.

Kuna Buffett on tüürinud Berkshire Hathawayd 54 aastat 20,9-protsendilise aastase tootlusega, on tema pikaealisus teeninud talle tõenäoliselt aegade parima tiitli. Samas pole peaaegu 30-protsendili­ne tootlus 13 aastat järjest vähem muljet­avaldav. Majandusajakirjandus nimetab Lynchi tänu tema saavutustele pidevalt legendiks ning Wall Street Journali fi­nantsajakirjanik Jason Zweig nimetas teda Benjamin Grahami raamatu „The Intelligent Investor” 2003. aasta kaasajas­tatud versioonis legendaarseks.

1944. aastal sündinud Lynchi börsihuvi tekkis juba 11-aastaselt, kui ta töötas caddie’na ühes kallis golfiklubis ja kuulis pealt vestlust aktsiaturgudest. See oli ajal, kui turgudel läks hästi. Lynch astus Bostoni kolledžisse osalise stipendiumiga ja maksis ülejäänud õppemaksu oma sis­setulekutest. Ta lõpetas kolledži 1965. aas­tal majanduskraadiga ja töötas 1966. aas­ta suvel ettevõttes Fidelity Investments praktikandina.

Lynchi üks esimesi edukaid investee­ringuid oli õhutranspordiettevõttesse Flying Tiger Airlines – see aitas tal ka õp­pemaksu tasuda. Ta kasutas oma sääste saja Flying Tigeri aktsia ostmiseks hin­naga 8 dollarit aktsia kohta. Aktsia hind kasvas hiljem 80 dollarile.

Presidendi caddie’st analüütikuks

25-aastaselt sai Lynch oma esimese täisajaga töökoha tekstiili- ja metallitöös­tuse investeeringute analüütikuna Fidelitys. Pole kahtlust, et töötamine kaheksa aastat ettevõtte presidendi abilisena golfirajal aitas tal jõuda analüü­tiku kohale.

33-aastasena, aastal 1977, võttis Lynch üle Magellan Fundi, väikese ja agressiiv­se kapitalisuurendamisfondi, mis loodi 1963. aastal ja koosnes peamiselt kohali­kest investeeringutest. Investor, kes oleks sellesse fondi pannud 10 tuhat dollarit päeval, kui Lynch fondi juhtimise üle võt­tis, oleks teeninud 280 tuhat dollarit päe­val, kui tuntud investor sealt lahkus. Tema juhtimisel oli fondi keskmine aas­tane tootlus 29,2 protsenti.

Lynch lõpetas Magellanis töötamise 1990. aastal, kuna tema edu lubas tal 46-aastaselt pensionile jääda. Praegu jätkab ta osalise tööajaga töötamist Fidelity Management & Research Company ase­esimehena, kuid pärast pensionile jää­mist pühendab suurema osa oma ajast heategevusele. Ta osaleb aktiivselt hu­manitaartegevuses, kuna usub, et filant­roopia on üks investeerimise vorme. Ta on asutanud Lynch Foundationi, mis toetab teadust, haridust, haiglaid ja me­ditsiini ning mitmeid kultuuri-, usulisi ja ajaloolisi organisatsioone. Lynch Foundationi väärtust on hinnatud 125 miljonile dollarile.

Lynchi peetakse ka PEG suhtarvu loo­jaks. PEG suhtarv leitakse P/E (price-to-earnings) suhtarvu jagamisel järgmise aasta või järgmiste aastate oodatava ka­sumikasvu kiirusega (protsentides). See aitab investoritel aktsia kasvupotentsiaali arvestades kindlaks teha, kas aktsia on odav või mitte. Koos teiste hindamismee­toditega on see populaarne väärtusinves­torite hulgas.

Lynchi investeerimisfilosoofia

Mis puudutab Peter Lynchi investeeri­misfilosoofiat, siis teda on sageli kirjelda­tud kui kameeleoni, kes kipub oma strateegiaid ja stiili muutma sõltuvalt situatsioonist ja vastavalt sellele, mis tundub antud hetkel õige. Ta on tuntud ka oma pöörase töötempo poolest: ta on valmis töötama igal ajal ja kogu aeg. Lynch on koostanud nimekirja kaheksast põhiprintsiibist, mida tuleks aktsiate soetamisel silmas pidada. Ta on levita­nud nimekirja noorte investorite hulgas ja ka erinevatel konverentsidel laiemale avalikkusele.

Esimesed neist põhitõdedest on Lynchi jaoks eriti olulised: ta on alati jäänud nen­de ettevõtete ja valdkondade juurde, mida ta teab või mida on lihtne tundma õppida. Selle põhimõttega on alati kaasas käinud vankumatu pühendumus tausta uurimi­sel enne investeerimisotsuse langetamist. Lynch usub, et väikeinvestorite tulemu­sed on head, kui nad investeerivad tutta­vasse valdkonda ning õpivad tundma konkreetset ettevõtet, selle ärimudelit ja põhialuseid. Ta usub pikaajalisse inves­teerimisse ja pöörab vähe tähelepanu turu lühiajalistele kõikumistele.

Lynchi raamat „Learn to Earn: A Beginner’s Guide to the Basics of Inves­ting and Business” võiks olla iga noore in­vestori jaoks kohustuslik kirjandus, kuna aitab mõista, kuidas ettevõtted ja turud toimivad. Raamat annab suurepärase üle­vaate ettevõtete evolutsioonist ja mõnin­gatest elementaarsetest, kuid kasulikest investeerimise ja aktsiaturgude kontsept­sioonidest, näiteks kuidas lugeda börsi kurssi ja millele tuleks tähelepanu pööra­ta majandusaasta aruande lugemisel. Lynch on kord öelnud, et iga aktsia taga on ettevõte – tuleb vaid välja uurida, mil­lega see tegeleb. Seda saabki iga investor teha ettevõtte majandusaasta aruandeid lugedes.

Lynch tõi investeerimisse ka nn lugude kaudu lähenemise. Ta uskus, et mida pa­remini investor tunneb ettevõtte tege­vust, tooteid ja konkurente, seda suurem on tõenäosus leida lugu, mis võib täide minna.

Investeeri sellesse, millest sa aru saad

See on tõenäoliselt Peter Lynchi üks kõige kuulsamaid investeerimise algtõde­sid, mida ta on lugejatega jaganud oma tuntuimas raamatus „One Up on Wall Street”. Lynch usub, et keskmise investo­ri parim panus on jääda nende ettevõtete juurde, mille tegevusest ta kõige paremi­ni aru saab. Näiteks juhul, kui investori jaoks on biotehnoloogiaettevõtted kauge valdkond, siis nendesse investeerida ei tasuks.

Samuti leiab ta, et valida võib ka firma­sid, mida Wall Street on alahinnanud. Ta arvab, et tarbijad suudavad märgata tren­de, mida Wall Streeti analüütikute numb­rid ilmtingimata ei peegelda. Näiteks ju­hul, kui sa märkad, et ühe jaemüüja kauplused muutuvad üha vilkamaks, võib see viidata kasumikasvule.

Lynch peab oluliseks ka portfelli mit­mekesisust. Tema tulemused Magellan Fundis on veelgi muljetavaldavamad, kui võtta arvesse aktsiate rohkust fondis. Aeg-ajalt oli Magellanis enam kui 1000 üksikaktsiapositsiooni, mis on viis korda suurem kui ühisfondides keskmiselt. Lynch usub ka investeeringu hajutamis­se tööstusharude ning eri suuruse ja kas­vupotentsiaaliga ettevõtete vahel.

Samas ei pea Ameerika investor port­felli mitmekesistamist tähtsaks üksnes riski vähendamise pärast. Kuigi Lynchi eesmärk oli üles ehitada mitmekesine portfell, pidi see sellegipoolest sisaldama vaid aegade parimaid aktsiaid. Investo­rid nagu Peter Lynch jätavad mulje, et investeerimine on väga lihtne. Tegeli­kult oli Lynch ääretult põhjalik, eriti aktsiate tausta uurimisel. Ta usub, et mida rohkem aktsiaid ta hindas, seda suurem oli tõenäosus leida parimad in­vesteeringud.

Väikeinvestori eelised

Lynch mitte lihtsalt ei leia, et keskmine investor võib olla sama edukas kui professionaal, vaid ta on veendunud, et keskmine investor võib mõningate eeliste tõttu saavutada paremaid tulemusi kui institutsionaalsed investorid, näiteks ühis- või hedge-fondide juhid.

Väikeinvestori üks eelis on väiksemad mahud ehk lihtsam on kahekordistada 10 tuhandet kui 10 miljardit dollarit. Ka saa­vad väikeinvestorid investeerida väikse­matesse ettevõtetesse, millest Wall Street võib mööda vaadata. Lynch usub küll suurfirmade aktsiatesse, kuid leiab, et sa­mas on üsna tavaline, et väiksemad ja vä­hem jälgitud firmad on valesti hinnasta­tud. Sel põhjusel oli ka Magellan Fundi portfellis nii palju aktsiaid – Lynch kes­kendus ostmisel hästi juhitud väikeste ja kiirelt kasvavate firmade aktsiatele, mida paljud teised professionaalsed fondijuhid ignoreerisid.

Peter Lynchi isiklike investeeringute kohta on väga vähe infot. Kui ta 46-aasta­selt Magellanist minema jalutas, oli tal piisavalt raha. Boston Magazine on hin­nanud tema netovara suuruseks 352 mil­jonit dollarit. Ta on teinud mitmeid in­vesteeringuid kinnisvarasse ja loonud investeerimisportfelli oma tütrele. Lynch töötab endiselt Fidelity Investmentsis konsultandina. 2000. aastast omab ta et­tevõttes 5–6-protsendilist osalust, mille väärtus peaks olema üsna kopsakas. Pe­refirmana hoiab Fidelity oma väärtust kiivalt saladuses.

LISAINFO:

Lynchi raamatud

„One Up on Wall Street” (1989) on Lynchi esimene raamat, mida peetakse iga investori kohustuslikuks kir­janduseks. Bestselleris rõ­hutab Lynch oma investee­rimismantrat: väikeinvestorid võivad tegutseda in­vesteerimismaailmas sama tulusalt kui professionaalid, juhul kui eeltöö on tehtud.

„Beating the Street” (1994) on Lynchi teine raamat, mis räägib tema töökogemu­sest Fidelitys. Raamatus selgitab ta oma investeeri­misotsuste tagamaid fondi­juhina ja kirjeldab, kuidas tal õnnestus ületada S&P 500 indeksit ja teiste ühis­fondide juhte. Raamat võ­tab kokku tema kuldreeglid ja põhiprintsiibid investeeri­misel.

„Learn to Earn” (1995) on Lynchi kolmas raamat, al­gajate teejuht finantsturgu­del. Teos aitab mõista, kui­das turg ja ettevõtted toimivad ning katab suure hulga finantsmaailmaga seotud teemasid alates ka­pitalismi ajaloost kuni põhi­tõdedeni, kuidas mõista finantsväljaandeid. Pärast selle raamatu läbilugemist peaks investoril olema sel­ge, kuidas eristada kasvu­potentsiaaliga ettevõtteid stagneeruvatest või kaha­neva kasvuga ettevõtetest.

Gregor Sibold
Rahageenius.ee

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 4/2018

Tweet