Las pood maksab ise Sinu ostude eest - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Las pood maksab ise Sinu ostude eest

Erko Rebane

26.02.2019 08:57

iStockphoto

Käesoleva loo kirjutamiseks otsustasin viia enda peal läbi eksperimendi, ent püstitatud hüpoteeside testimise järel jõudsin üsna kiiresti hoopis teise tõdemuseni. Nimelt elavad paljud meist vale mõttemalli järgi – selle asemel, et lugeda iga poeskäigu järel kontole jäänud eurosid, tuleks ise osa saada kaupmehe ja teenusepakkuja tuludest.

Palju on tehtud erinevaid uuringuid, milles analüüsitakse aktsiaturgude ning teiste varaklasside hinnamuutuse mõju tarbimisele. Näiteks Moody’s Analytics, Visa ja Equifax tõdesid mullu, et kui ameeriklased kulutasid 2017.a kaupadele ja teenustele kokku 12,7 triljonit dollarit (kasv 2016.a võrreldes 2,7%), siis kolmandikku sellest motiveeris teadmine, et nende kodu või investeeritud säästude väärtus tõusis. Alates 2009.a on Ühendriikides keskmiselt neljandik tarbimise kasvust tulenenud tänu varaklassides aset leidnud arengutele.

Minnes ajas tagasi finantskriisi ning sellele järgnenud taastumisperioodi, siis võtmerolli täitsid olukorra leevendamisel keskpangad intressimäära langetades ning varasid kokku ostes, mille üheks eesmärgiks oli jõukuse efekti tekitamine. Teisisõnu taheti näha varade hindade liikumist ülesmäge, nii kinnisvara- kui ka aktsiaturul, et nende omanikud tunneksid rikkamana ning julgeksid uuesti kulutama hakata. Paranev nõudlus toitis omakorda ettevõtete kindlustunnet, tänu millele hakkasid firmad inimesi rohkem tööle võtma, palka tõstma ja see kandus uuesti nõudlusesse.

Viimaste nädalate jooksul olen seda efekti enda peal vahetumalt järele proovinud. Kui ma üldiselt hoian väärtpabereid eraldi kontol, siis hiljaaegu soetasin ühe ettevõtte aktsiaid kontole, millega igapäevaselt arveldan ja mida poes maksmiseks kasutan. Teisisõnu ei kõigutanud arveldusarve suurust mitte ainult palga laekumine, ülekanded ning maksed poes, vaid võrrandisse lülitus lisaks väärtpaberi hinna kõikumine.

Kui üldiselt võivad portfelli soetatud väärtpaberite igapäevased muutused jääda muudel kontodel seistes tagaplaanile – seda on ilmselt paljud täheldanud ka teise ja kolmanda samba pensioniinvesteeringute puhul – siis arvelduskonto all olevad väärtpaberid pälvisid minu tähelepanu mitu korda päevas. Veelgi enam, väärtpaberi hinna kõikumine hakkas mõjutama minu igapäevaseid kulutusi.

Olles teadlik, et lõuna maksis 5 eurot ning õhtul kulus poes 10 eurot, aga konto seis alanes päeva lõpuks hoopis 75 euro võrra, sest aktsia kukkus tol päeval -6%, muutis mind järgnevatel päevadel väljaminekutes konservatiivsemaks, kuna tuleviku finantspuhver oli ühtäkki arvatust väiksemaks osutunud. Ent täpselt samamoodi tekitas vastupidiselt positiivse tunde olukord, kus pärast auto tankimist 50 euro eest kontol olevad varad hoopis suurenesid 100 euro võrra tänu aktsia jõulisele hinnatõusule. Rohkete kõikumiste järel jäi lõpuks domineerima teadmine, et konto seis võis tänu antud ettevõtte käekäigule paraneda oluliselt tihemini kui vaid korra kuus palga laekudes.

Kes on ise sellega juba kokku puutunud või kavatseb järele proovida, jõuab väga nobedalt tõdemuseni, et meil paljudel on mõttemall vale olnud. Me käsitleme ennast kui tarbijaid, aga tegelikult peaksime panema end rohkem omanike positsiooni. See, et Selveri õhtused kassajärjekorrad looklevate ussidena müügiriiulite vahele ulatuvad, ei tohiks tuju mitte alla tuua, vaid võiks Tallina Kaubamaja aktsionärina Sind hoopis rõõmustada, sest tihedam ostlejate liiklus võib tähendada firma jaoks suuremat kasumit ning dividendi, mis Sinu kui ühe omaniku taskusse kukub.

Kui kütuseaktsiisid või elekter võtavad hinge kinni, siis miks mitte lasta investorina näiteks Fortumil või Nestel need kinni maksta? Või miks peaksid leidma raha puhkusereisi jaoks, kui seda võiks finantseerida Tallinki aktsia ja dividend?  Me viipame päevas mitmeid kordi oma krediit- või deebetkaarti erinevate kaupmeeste juures, mõtlemata et osa sellest rahast võiks Mastercardi ning Visa aktsiate läbi meile ringiga tagasi taskusse tulla. Nõnda ühesed seosed väljaminekute ning firmade vahel on mõistagi idee paremaks selgitamiseks, keegi ei keela näiteks koolituskulude katmiseks appi võtta mõnda rahvusvahelist restoraniketti või pilveteenuste pakkujat.

Fakt, et Balti väärtpaberitega tehingute tegemiseks ning III samba pensionifondi osakute soetamiseks on Eesti Väärtpaberikeskuses avatud veidi üle kolmekümne tuhande konto, näitab kui vähesed Eestis on juba muutnud oma mõtteviisi ning kasutavad võimalust tarbimisse pandud eurod börsifirmade äritegevuse kaudu tagasi teenida.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon