Pandeemia mõju avaldus 1. kvartalis peamiselt riigi tuludes - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Pandeemia mõju avaldus 1. kvartalis peamiselt riigi tuludes

Kristo Aab

29.05.2020 13:23

iStockphoto

Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenes esimeses kvartalis 0,7%. Suurel määral peegeldub majanduslanguses riigi maksutulu vähenemine, majanduses loodud lisandväärtus kasvas aastavõrdluses endiselt.

Kuigi ettevõtete poolt loodud lisandväärtusele oli pandeemia mõju esimeses kvartalis väike, siis jõuavad sisemajanduse kogutoodangu vähenemise põhjused ringiga ikka koroonaviiruse ja sellest tingitud majanduspiiranguteni. Jaanuari lõpus aktuaalseks muutunud jutud koroonaviiruse ohust muutsid inimesed tarbimise osas ettevaatlikumaks ning märtsi lõpus kehtestatud liikumispiirangud ja kaubanduskeskuste sulgemine tõid juba kaasa riigi maksutulu hüppelise vähenemise nii käibemaksu kui kütuseaktsiisi näol. Vähenenud neto-tootemaksud olidki peamiseks põhjuseks, miks majanduse kogutoodang esimeses kvartalis vähenes.

Ettevõtete loodud lisandväärtus kasvas esimeses kvartalis 2% ja jätkas sellega mullu alguse saanud aeglustumise trendil. Lisandväärtuse kasvu hoidsid üleval IKT ja ehitussektor, kus lisandväärtus kasvas vastavalt 25% ja 16%. Olematu talve ja nõrgenenud konkurentsivõime tõttu vähenes energeetikasektoris loodud lisandväärtus veerandi võrra ning negatiivselt panustas ka juba 2019. aasta teises pooles selgeid jahtumise märke näidanud töötlev tööstus. Eksport kahanes esimeses kvartalis 2,6%, kuid sisse ostetavate kaupade ja teenuse maht langes veelgi enam. Seetõttu oli netoekspordi panus SKP kasvu kokkuvõttes positiivne.

Nagu ka mujal maailmas tuleb Eestiski suurim pauk majandusele teises kvartalis. Aprillis vähenes tööstustoodang 17% ning jaekaubanduse maht 15%. Ettevõtete käive oli kokkuvõttes viiendiku võrra väiksem kui mullu aprillis. Tõenäoliselt on maikuu näitajad samas suurusjärgus. Viimase kahe kuu jooksul on töö kaotanud ligikaudu 10 000 inimest ning Töötukassa töötasu toetuse lõppedes suureneb see arv ilmselt hüppeliselt. Majanduse kindlustundeindeks kukkus aprillis 2008-2009 aastavahetuse tasemele, kust on absoluutse põhjani veel 10% langemisruumi. Kriisi iseärasusest tingituna veab seekordset äkilist kindlustunde langust teenuste sektor, mis on liikumispiirangute ja sotsiaalse distantseerumise tõttu vaieldamatult enim kannatada saanud. Mais püsis kindlustunde koondnäitaja samal tasemel ning loodetavasti on juunis piirangute leevenedes näha siin ka esimesi taastumise märke.

Positiivse poole pealt on nii viroloogid kui valitsusjuhid oma viimastes sõnavõttudes pigem mõista andnud, et sügisel sarnast krahhi enam ei kordu, sest oskame sellele juba eos paremini vastu seista. Valitsus emiteerib lähiajal ligi miljardi euro väärtuses pikaajalisi võlakirju, millest saadud vahendeid kasutatakse välja töötatud abimeetmete rahastamiseks. Riigi toetus on käesoleval aastal mitmetes sektorites elulise tähtsusega, kuid majanduse uuesti käimatõmbamiseks on vajalik tarbijate ja ettevõtjate kindlustunde taastumine Euroopas laiemalt. Eesti sõltub eksporditulude kaudu tugevalt meid ümbritsevate riikide majandusarengust ning seetõttu on ülioluline, et optimistlikumad meeleolud ühes nõudlusega taastuksid nii siin- kui sealpool piiri.

Kristo Aab
LHV majandusanalüütik




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon