John Bogle – väikeinvestori kangelane

Kirke Ruuven

19.07.2019 10:16

Vanguardcanada.ca

Vanguard on üks suurimaid investeerimisfirmasid maailmas, kus hallatakse täna kokku üle 5,3 triljoni dollari varasid. Ettevõtte asutas 1975. aastal John Bogle, kes küll kahjuks käesoleva aasta alguses meie seast lahkus. Bogle’i teenete hulka kuulus esimese indeksfondi loomine, mis mõjutas positiivselt kogu investeerimistööstust, toetades eriliselt väikeinvestorite huve.

John C. „Jack“ Bogle sündis New Jerseys 1929. aasta 8. mail koos oma kaksikvenna Davidiga. Just poiste sünniaastal sai enamikes maailma riikides alguse ülemailmse majanduskriisina tuntud suur depressioon. Kui enne seda elasid Johni vanemad üsnagi luksuslikku elu, siis majanduslangus pühkis minema suure  osa Bogle'i perekonna varandusest.

Kuna nad kaotasid väga palju raha ja pidid müüma ka oma maja maha, langes Johni isa alkoholismi küüsi. See pani aga asjad kiiresti allamäge jooksma ning asi läks isegi nii kaugele, et Johni vanemad lahutasid ja ta pidi enda vennaga vanavanemate maakoju kolima.

Bogle’i perekond elas mitmeid aastaid väga ebakindlates tingimustes. Kõik see jättis Johni hinge sügava jälje ning sundis teda juba 10-aastaselt tööd otsima. Johni alustas oma karjääri postipoisina, mis õpetas talle juba varakult, et parema elu jaoks tuleb ise kõvasti tööd rügada.

Keskkoolis oli John füüsiliselt väga aktiivne – ta mängis tennist, golfi ja squashi, kuid harrastas ka purjetamist. Spordiväljakul kirjeldati teda kui raevukat võistlejat. Samas armastas Bogle üle kõige lugeda ning lahendada The New York Timesi ristsõnu, mida ta tihti vähem kui 20 minutiga ära lahendas. Pärast lühikest aega Manasquani keskkoolis jätkas ta õpinguid prestiižses Blair Academy erakoolis, kus ta hakkas matemaatika vastu erilist huvi tundma.

Kui ta erakooli 1947. aastal lõpetas, sai ta sisse Princetoni ülikooli majanduse ning investeeringute erialale. Ülikooli alguses ei kõnetanud Johni aga otseselt mitte ükski teema. Lisaks sellele ei mõistnud ta õpingute ajal paljusid asju, mille peale Princeton lubas isegi tema stipendiumi tühistada.

Ent saatuse tahtel komistas ta 1949. aastal raamatukogus olles ühe Fortune’i artikli otsa, mis sütitas temas huvi investeerimisfondide vastu. Pärast seda pühendas ta poolteist aastat aktsiafondide uurimisele, et sellest lõpuks enda lõputöö kokku kirjutada. Kuigi antud teema kohta oli väga vähe andmeid, keskendus tema töö peamiselt fonditööstuse eetilistele puudustele.

Vaid 22-aastase Johni kirjutatud lõputöö kaardistas ära põhimõtted, millele lõpuks Vanguardi rajati: investeerimisfirmadel lasub vastutus tegutseda võimalikult tõhusalt ja ausalt, ning et kasv on võimalik juhtimistasude ning müügikulude vähendamisega. Tänu hästi kirjutatud tööle lõpetas mees 1951. aastal Princetoni kiitusega ning leidis pärast ülikooli koheselt erialase töö.

Nimelt võttis Wellington Managementi asutaja Walter L. Morgan pärast tema lõputöö lugemist ta endale assistendiks. „John teab aktsiafondide äri kohta rohkem kui meie,“ olid sõnad, mida Walter enda kolleegidele lausus, kui ta John C. Bogle’t neile tutvustas.

John Bogle 1951. aastal

Allikas: About.vanguard.com

Järgnevate aastate jooksul töötas John nii Wellingtoni turundusosakonnas, väärtpaberite analüüsis, firma administratsioonis kui ka investorsuhetes. See oli täpselt see aeg, mil aktsiafondid kogusid mitmel pool maailmas kiiresti populaarsust. Kui 1951. aasta lõpuks eksisteeris kokku üle 100 erineva fondi, siis järgmise 20 aasta jooksul loodi neid juurde üle 150.

John näitas Wellingtonis töötades üles loovust ning algatusvõimet – näiteks tegi  ta juhtkonnale ettepaneku muuta strateegiat, tõestades ka selle kasulikkust. Tänu enda energilisusele hakkas ta kiiresti karjääriredelil tõusma, saades firma tegevjuhiks ning 1970. aastal ka presidendiks.

Kuid põhjusel, et 1968. aastal ebaõnnestus tema poolt algatatud ja heaks kiidetud tehing, kus Wellington ühendati Ivest Fundi juhtinud investeerimisfirma Thorndike, Doran, Paine & Lewis-ega, sai ta üsna varsti vallandamisteate. John on hiljem öelnud, et see ühinemistehing oli üks suurimaid vigu tema elus.

Ent kui Bogle ei oleks seda ebameeldivat ühinemist läbi viinud ja teda ei oleks juhi kohalt vallandatud, siis ei eksiteeriks täna Vanguardi. Just pärast antud seika andis firma juhtkond talle nõusoleku moodustada The Vanguard Company, mis hakkas juhtima Wellington Group of Fundsi igapäevaseid haldus-, finants- ja õiguslikke toiminguid. 1975. aasta 1. mail tegevust alustanud Vanguard ei tohtinud tegeleda Wellingtoni fondide investeerimistegevuse ega turundusega, see vastutus jäi Wellington Management Companyle.

Kolmest inimesest koosnev Vanguard oli küll pisike, kuid väga ambitsioonikas. Neil oli suur plaan luua passiivne madalate kuludega indeksfond, mille jaoks Bogle oli inspiratsiooni kogunud USA majandusteadlase Paul Samuelsoni, investeerimisnõustaja Charles Ellise ja autori Al Ehrbari töödest.

Kuna mehed suutsid ettevõtte juhtkonnale enda indeksfondi seisukohad ära tõestada, kinnitati 1976. aasta mai lõpus First Index Investment Trusti ehk esimese jaeinvestoritele kättesaadava indeksfondi prospekt ja pakkumisavaldus USA väärtpaberi- ja börsikomisjonile.

Johni ja tema partneri Jimi esialgne plaan oli Vanguardi esimese indeksisse investeerimise fondi jaoks 150 miljonit dollarit koguda, kuid pärast mitmeid roadshow’sid said nad kokku vaid 11,4 miljonit dollarit. See oli neile aga piisav rahasumma, et fond sama aasta augustis käima tõmmata.

S&P 500 indeksit järgiva First Index Investment Trusti loomisest kujunes John Bogle’i karjääri kõige suurem panus investeerimismaailmale. Võib öelda, et just sellest sai alguse väga madalate kuludega indeksfondide revolutsioon, mis toetas finantsiliselt väga paljusid väikeinvestoreid.

Algselt „Bogle’i lolluseks“ kutsutud First Index Investment Trusti varad  kasvasid järgmise kahe aastakümne jooksul hämmastavalt stabiilsed 53% aastas 11,4 miljonilt 42 miljardi dollarini. Hiljem nimetati indeksfond ümber Vanguard 500 Index Fundiks ja see sai üheks suurimaks indeksfondiks fonditööstuses. Peamine detail, mis tõmbas pidevalt uute investorite tähelepanu ning aitas muuta Vanguardi ülimalt suureks investeerimisfirmaks, oli asjaolu, et Vanguardi fondidel oli kohe algusest peale tööstuse kõige madalamad teenustasud.

2019. aasta juunikuu lõpu seisuga on Vanguard 500 Index Fundi varad väärt 483,2 miljardit dollarit. Samas on terve Vanguard Groupi varad kokku väärt ligi 5,3 triljonit dollartit, kusjuures firmal on USAs kokku üle 190 fondi ja rahvusvaheliselt veel 220 fondi. Allolev joonis kajastab Vanguardi hallatud varade suurust perioodil 1975-2019 (2019. aasta on 31. jaanuari seisuga).

Allikas: About.vanguard.com

89-aastaselt meie seast lahkunud John võis küll üles ehitada ühe maailma suurima investeerimisfirma, kuid tema vara hinnati 2018. aastal vaid 80 miljoni dollari suuruseks.  Ta eelistas elada tagasihoidlikku elu, annetas suure osa oma varandusest heategevuseks ning mis kõige tähtsam – andis suure panuse selleks, et kõigile teistele jääks investeerimisel rohkem raha tasku. Just sellepärast jääb ta maailmale alatiseks meelde väikeinvestorite kangelasena.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.