Master Limited Partnership (MLP)

Martin Uutman

9.09.2019 12:20

Shutterstock

Väärtpaberibörsil on võimalik lisaks tavapärastele aktsiatele ka muud tüüpi osalust firmades osta. Üks selline võimalus on Master Limited Partnership, või lühidalt MLP. Kuigi see 1981. aastal Ameerika Ühendriikides loodud ettevõtlusvorm on viimase paari kümnendi jooksul vahelduva eduga populaarsust võitnud ja kaotanud, jääb see sellegipoolest paljudele investoritele huvitavaks variandiks ning seda suuremas osas tänu oma üle keskmise suurtele dividenditootlustele (vähemalt paberi peal).

Mis ettevõtlustüübiga on tegemist?

Selleks, et MLP-st kui ettevõtlusvormist aru saada, on hea omada ettekujutust muudest sarnastest ettevõtlusvormidest USA-s. Nendeks on:

  • general partnership, kus kõik osanikud (partnerid) vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma isikliku varaga ning võtavad võrdselt osa ka juhatusest (võrreldav täisühinguga Eestis);
  • limited liability partnership, kus kõik osanikud vastutavad firma kohustuste eest ainult oma sissemaksu ulatuses (sarnane OÜ-le Eestis, kuigi täpsem OÜ analoog on limited liability company);
  • limited partnership, mis on kombinatsioon kahest ehk koosneb täisosanikest (general partner), kes vastutavad ühingu kohustuste eest oma varaga ja võtavad osa juhatusest, ning piiratud osanikest (limited partner), kes vastutavad ühingu kohustuste eest ainult oma sissemaksu ulatuses, juhatusest osa ei võta ning põhimõtteliselt annavad ühingule vaid kapitali, saades osa ühingu potentsiaalsetest tuludest (võrreldav Eestis usaldusühinguga).

MLP ongi põhimõtteliselt üks erivorm limited partnershipist, kuid kui tavaliselt leitakse osanikke kokkulepete alusel, siis MLP puhul kaubeldakse piiratud osalustega börsil, sarnaselt aktsiatele. Täisosanikud võivad olla nii üksikisikud, korporatsioonid kui ka teised ühingud. Ka piiratud osanikud võivad olla kõik, kes börsil kauplevad.

Partnershipide üheks eripäraks on viis, kuidas neid maksustatakse. Nimelt pole tegemist juriidilise isikuga, mis maksab ise makse, vaid on nö osanike raha kogum, mille pealt läheb maksustamisele vaid osanike isiklik tulu, mida nad ühingust saavad. Seega ühing ise ei pea otseselt tulumaksudega tegelema.

Mis sektorites põhiliselt tegutsetakse?

Kui MLP 1981. aastal ettevõtlusvormina tekkis, hakati seda laialdaselt kasutama ning seda erinevates valdkondades, eelkõige selle maksustamise lihtsuse pärast ettevõtte jaoks. USA valitsusel jäi aga seeläbi suur osa tulumaksust saamata, millest nad ei olnud valmis loobuma. Selle tõttu seati 1987. aastal piirang, mis lubas MLP ettevõtlusvormi kasutada vaid ühingutel, mis tegutsevad kinnisvara ja loodusvarade sektorites.

Enamasti on see tänase päevani nendesse sektoritesse ka jäänud. Ligikaudu 80% MLP ettevõtlusvormis tegutsevatest firmadest on seotud loodusvaradega. Näiteks moodustas ka naftatootmiskontsern Royal Dutch Shell veel eraldi põhiliselt naftatranspordiga tegeleva master limited partnershipi Shell Midstream Partners. Sellegipoolest on ülejäänu 20% seas ka näiteks infrastruktuuri ülesehitusega tegelevaid ettevõtteid või isegi valdusühinguid.

Kuidas saadakse suur dividenditootlus?

MLP puhul on tavaline, et pea kogu vaba rahavoog läheb osanike vahel jagamisele. Osanikud ei saa harjumuspärast dividendi, vaid nende vahel toimub kasumijaotus, millega kaasneb isiklik maksukohustus. See tähendab, et ühing ise ei maksa oma tulu pealt makse, mis jätab selle kätte suurema summa, mida osanike vahel jagada.

Küll aga peab arvestama sellega, et kaasneva suurema isikliku maksukohustuse tõttu (investor maksab nii enda kui ka ettevõtte eest tulumaksu), on see tulu investori enda jaoks tavasepärasest kõrgemalt maksustatud ning MLP poolt reklaamitud dividenditootlusega ei saa arvestada nii nagu teiste börsiettevõtete puhul.

MLP-de maksustamine

Nagu juba mainitud, pole MLP-s „sees“ olev raha ühingu endale kuuluv, vaid see on osanike kapitali kogum. Seetõttu ei jää ka raamatupidamises toimuvad liikumised (näiteks amortisatsioon) firmasse, vaid kanduvad osanikele. Igapäevaselt ei muuda see suurt midagi, kuid muutub tähtsaks, kui esitatakse tuludeklaratsioon. USA kohalikele investoritele kaasnevad sellega keerulised raamatupidamisprotsessid ning iga-aastased K-1 ankeetide täitmised. Peamine eelis on aga see, et osa saadud tulust saab teatud punktini arvestada kapitalitagastusena ning see ei ole koheselt maksustatud. Maksustamisele läheb saadud kasum osakute müügi puhul ning sellele kehtib kapitalitulude maks (capital gains tax), seejuures arvestatakse kasumit nii:

kasum = müügihind – ostuhind + kasumijaotused.

Kui investor hoiab oma osakuid nii kaua, et kõikidest kasumijaotustest saab ta kokku tagasi summa, millega ta osakuid ostis, siis rakendub edasistele kasumijaotustele sama kapitalitulude maks, mis osakute müügi kasumi puhul.

Trumpi uue maksupoliitika tõttu, mis alandab korporatsioonide tulumaksu, on mitmed MLP‑d hakanud end korporatsioonideks ümber tegema. See muudatus ei ole aga puhtalt formaalne, vaid ka investori tulu maksustamine muutub vastavalt. Nimelt, kui investor pole veel kogu oma MLP-sse sisse pandud summat kasumijaotustest tagasi saanud, ei saa ta enam maksude maksmist edasi lükata, mis tähendab lisakulusid.

Kuidas on MLP-d eesti residendist investorile maksustatud?

Eesti residendist investorile MLP-de maksueripärad sellisel kujul ei kehti. Tähtis on arvestada, et MLP-dena registreeritud ettevõtetest saadud tulule kehtib tulumaks, mille määraks võib olla 30 - 39,6%. Tavaliselt peetakse see ka kohe kinni, kuid teatud juhtudel võidakse esmalt maha arvestada väiksem osa (tihti 15%) ning seejärel hakkab väärtpaberite depositoorium aasta vältel tegema vastavaid korrektsioone, kuni tulumaks on täies mahus makstud. Topeltmaksustamise vältimise leping USA ja Eesti vahel siin puhul ei kehti.  Lisainformatsiooni MLP-de maksustamise kohta leiab USA Maksuameti kodulehelt (https://www.irs.gov/individuals/international-taxpayers/partnership-withholding).

Millega tuleks veel arvestada?

Lisaks nendele mõjudele, mis USA maksumuudatustega juba olemasolevaid MLP investoreid tabavad, muutub olukord ka nende jaoks, kes osakute ostmise peale alles mõtlevad. Kuna korporatsioonide tulumaks langeb, muutub MLP-de maksueelis nende ees aina väiksemaks. MLP-de juurde kuulub aga endiselt keeruline raamatupidamisprotsess, mis tihti tähendab ka veel enam lisakulusid. See väiksem maksueelis ei tasu ennast enam tihti ära ning investorid otsustavad ikkagi korporatsioonide „tavaliste“ aktsiate kasuks. See vähenev nõudlus ei mõju aga MLP ettevõtete niigi tugevalt kõikuvatele hindadele eriti kindlustavalt.

Ka hetkel toimuvad keskkonnaarengud on kindlasti miski, mida MLP-desse investeerimist kaaludes silmas pidada. 80% MLP-dena registreeritud ettevõtetest tegelevad loodusvaradega, mille alla kuuluvad põhiliselt fossiilkütused. Olenemata, mis seisukohal antud küsimuses keegi on, tuleb enda jaoks ära otsustada, kas nendes valdkondades tegutsevad firmad on jätkusuutlikud või mitte. Meeles pidades ka seda, et MLP-de osakutesse tuleks eelkõige suhtuda kui pikaaegsesse investeeringusse.

Üldjuhul saab börsil firmasid uurides aru, et tegemist on MLP-ga selle järgi, kui nende nime taga on lühend „LP“, mis tähendab limited partnershipi. Kui aga on vaja kinnitust või tekib soov uurida, milliseid MLP-sid börsil on, on Energy Infrastructure Council selle tarbeks pannud kokku nimekirja, kus on kõik börsil kaubeldavad MLP-d sees (link). Nende veebilehel saab „Education“ alt huvi korral ka palju muud kasulikku infot, mis aitab MLP-de maailmas orienteeruda.

Martin Uutman on LHV maaklertegevuse praktikant.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.