Euroopa otsib jätkuvalt kriisile lahendust

Mikk Taras

13.01.2010 10:06

Eelmisel aastal tõi euroala võlakriisi globaalsetele aktsiaturgudele kõvasti volatiilsust. Võlakirjade kõrged tulusused näitavad paraku, et seniste kärbetega ei ole võlgades euroala riikide valitsused suutnud investoreid veenda oma maksevõimelisuses, mistõttu ei saa euroala võlakriisi veel kaugeltki lõppenuks lugeda.

Kuigi enamus analüüsimajasid olid eelmise aasta alguses aktsiaturgude suhtes õigustatult positiivsed, suutis aasta valmistada paljudele rohkesti üllatusi. Eksisid need, kes soovitasid paigutada raha kuumadele arenevatele turgudele nagu Brasiilia ja Hiina, kellest esimene lõpetas aasta nullilähedase tootlusega ja teine korraliku miinusega. Külgsuunas liikusid ka nafta- ja kinnisvara hinnad. Hoolimata kartustest jätkas kulla hind võimast rallit, kasvatas investorite väärtust aastaga viiendiku võrra.

2010. aasta lõppes euroala liikmesriikidele võlakriisi tõttu väga erinevat. Head tootlust näitasid näiteks Saksamaa ja ka Tallinna börsid, kuna antud riikide finantsid on korras ja majandused taastuvad ekspordikasvu toel. Pettuma pidid aga investorid, kes lootsid, et PIGS (Portugal, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania) valitsuste kärped suudavad lahendada kiirelt 2009. aasta lõpus esile kerkinud võlakriisi.  Võlakoormuse all vaevlevate euroala riikide börsid olid eelmisel aastal ühed suurimad kukkujad. Langust juhtis Kreeka börs 36%’i kukkumisega.

Uus aasta on alanud euroala jaoks samuti närviliselt. PIGS riikide võlakirjade kõrged tulused annavad märku, et tänaste tasemete juures ei ole antud riigid võimelised oma võlakoormust ise refinantseerima. Kreeka puhul on valitsuse võlakirja tulusus tõusnud Saksamaa valitsuse võlakirjast koguni rekordilised 9%’i kõrgemale. Turuosalisi teevad rekordilised võlakirjade tulusused üha murelikumaks, kuna Itaalia, Hispaania ja Kreeka peavad juba selle aasta esimeses kvartalis refinantseerima ca 66 miljardi euro eest olemasolevat võlga.

Paraku ei ole valitsused ainsad, kelle on vaja uuel aastal suurtes kogustes võlga refinantseerida. S&P hinnangul peavad ka Euroopa ettevõtted hakkama tõsisemalt mõtlema võla refinantseerimisele. 2015. aastaks tuleb kokku tasuda või refinantseerida ca 16 triljoni euro eest aeguvat avaliku sektori, pankade, ettevõtete ja kinnisvaralaene. Kuna lähiaastatel aeguv võlakoormus üha suureneb, võivad paljud ettevõtted alustada lisakapitali kogumist juba 2011. aastal.

Erasektori võla refinantseerimine ei pruugi aga osutuda riikide võlakriisi taustal kergeks. Kui näiteks PIGS riikide võlakriis peaks tekitama panganduskriisi (mis valitsuse võla restruktureerimise korral oleks tõenäoline), keeraks uus krediidikriis kinni laenukraanid ka ettevõtjatele. Seda, et euroala võlakriisi tõttu närviliseks muutunud kapitaliturud ei võimalda näiteks pankadel vajalikku lisakapitali koguda, näitas aga ka 2010. aasta kevad (pikemalt loe siit).

Ilmselt võib oodata ka tuleval aastal euroala finantsturgudel närvilisi perioode, kus seatakse küsimärgi alla nõrgemate liikmesriikide maksevõime ja euro stabiilsus. Paanika vältimiseks oodatakse, et poliitikud jõuaks kokkuleppele, kuidas olemasolevaid ja tulevasi probleeme euroalas vältida. Eelmise aasta lõpus otsustasid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid muuta Lissaboni lepet ja luua alaline kriisimehhanism, mis peaks aitama ära hoida tulevasi probleeme. Lissaboni leppe artiklile 136 lisati detsembris järgnev lõik:

“The member states whose currency is the euro may establish a stability mechanism to safeguard the stability of the euro area as a whole. The granting of financial assistance under the mechanism will be made subject to strict conditionality.” (link)

Paraku ei ole veel selge, kuidas liikmesriigid täpsemalt üksteist abistama hakkavad ja kuidas edaspidi riske jooksvalt jälgitakse. Kuigi turg ei oodanudki detsembris toimunud ELi liidrite kohtumiselt esialgu midagi täpsemat, algas uus aasta Euroopa võlakirjaturul müügisurvega. Uusi detaile plaanitava European Stability Mechanism'i kohta oodatakse märtsis, kui EMU rahandusministrid raporteerivad Euroopa Komisjonile viimastest arengutest. Kuni täpsemaid detailid reformide kohta puuduvad, püsib võlakirjaturg Euroopas ilmselt ka uuel aastal jätkuvalt närviline.

Mikk Taras

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.



Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse