Pensionifondid 2009

Andres Viisemann

8.01.2010 17:35

2009. aasta oli rahvusvahelistel finantsturgudel tõeliselt erakorraline aasta. Kui üle-eelmine aasta läheb ajalukku kui aasta, mil kõik varaklassid, väljaarvatud riskivabad võlakirjad, kaotasid samaaegselt olulise osa oma väärtusest, siis 2009 läheb ajalukku kui üks parima tootlusega aastaid, kus pea kõikide varade hinnad tõusid.

Parimat tootlust pakkusid BRIC-i riikide (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) aktsiad. Brasiilia aktsiate (BOVESPA) tootlus oli eurodes mõõtes 136%. Venemaa RTS indeks (EUR) tõusis 122,6%, India SENSEX indeks (EUR) 84,4% ning Hiina Hang Seng China Enterprises Index (EUR) 57,8%. Lääne Euroopa ja USA aktsiad tõusid vastavalt 27,3% (MSCI EMU indeks) ja 20,19% (S&P500 eurodes).

Läinud aasta oli LHV pensionifondide jaoks läbi ajaloo parim aasta

Fondid „XS“, „S“ ja „M“ olid tõusnud aasta lõpuks oma ajaloo kõrgeimatele tasemetele ja ka kuni poole portfellist aktsiatesse investeerivad „L“ ja „XL“ ei ole oma ajaloo kõrgeimatest tasemetest kaugel.

2009 oli eriti edukas just LHV võlakirjafondidele. Võlakirjade rohkem kui kahekümneprotsendilisi tootlusi seletab eelkõige läinud aasta alguses tehtud investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa eurovõlakirjadesse nagu Leedu ja Rumeenia valitsuste pikaajalistesse riigivõlakirjadesse ning Eesti Energia 2020. aastal lõppevatesse võlakirjadesse. Viimati nimetatud võlakirju hakkasime koguma siis, kui nende aastatootlus oli 11% (aasta lõpuks oli see alanenud 6,2 protsendini). Samuti investeerisime 2009. a. alguses USA investeerimispankade Goldman Sacsi ja Morgan Stanley pikaajalistesse võlakirjadesse, millede riskipreemiad hiljem oluliselt alanesid ning vastavalt sellele ka võlakirjade hinnad tõusid.

LHV fondid said endale ka uued nimed, mis kirjeldavad varasemast paremini fondi riskitaset ja tootluse ootusi. „XS“ on meie fondiperekonna kõige madalama riskiga fond, kuid ka selle fondi investeeringud ei ole piiratud ainult kõrgekvaliteediliste võlakirjadega (High Grade – S&P, Fitch reiting kõrgem kui AA, Moodis kõrgem kui Aa3). Kõik, kes on vahetevahelgi lugenud LHV pensionifondide ülevaateid, peaksid teadma minu skepsist kõrgekvaliteedilistesse võlakirjadesse investeerimisel. Ma usun, et täna on kõrgekvaliteediliste võlakirjade intressimäärad tasemetel (5 aastase võlakirja tootlus on 2,4% ja 10 aastasel 3,4%), millelt nad saavad ainult tõusta. See tähendab, et pikaajaliste kõrgekvaliteediliste võlakirjade hinnad tulevikus pigem langevad. Ma olen valmis paigutama raha lühiajaliselt alla 1% intressiga euro hoiusele, kuid ma ei julge investeerida USA, Inglismaa ega Saksa valitsuse 10-aastasesse või pikematesse võlakirjadesse, kuna intresside tõustes 1% võrra tuleks sellist investeeringut 10% alla hinnata.

Kui meie võlakirjafondide tootlus ületas 2009. aastal suurelt ootusi, siis meie progressiivsete fondide („L“ ja „XL“) aktsiaportfellid olid aasta teises pooles liialt konservatiivsed. Me startisime aasta alguses suurepäraselt, kuid juba aprillis tekkis kartus, et aktsiad on liiga kallid. Alates augustis oleme aktsiaid müünud, samal ajal on aga aktsiaturud tasahaaval tõusnud. Sellele vaatamata võib meie 50/50 strateegiaga fondide („XL“ ja „L“; varasemalt Uued Turud ja Maailma Aktsiad) tootlustega (vastavalt 32,2% ja 29,6%) rahule jääda. Mõlema fondi tootlused lõid mõne protsendiga Euroopa aktsiaindeksit ning olid kolme Eesti suurima sama strateegiaga pensionifondi tootlustest vähemalt 2 korda kõrgemad.

Klientide hinnang LHV pensionifondidele

Head investeerimistulemused ei jäänud ka klientide poolse tähelepanuta. Oktoobris lõppenud fondivahetusperioodil kasutas fondi vahetamise võimalust üle 60 tuhande inimese. Vahetamiste tulemusena tuli kõige rohkem kliente juurde LHV pensionifondidesse, mille tõttu meie klientide arv ja fondide mahud kasvasid ühe kolmandiku võrra.

2009. aasta oli pensionisüsteemi poolest eriline ka seetõttu, et riik otsustas maksed peatada ning inimestele anti võimalus vabatahtlikult makseid jätkata (sõltuvalt sünniaastast saades riigipoolse makse kas kohe või mõned aastad hiljem). LHV klientidest jätkas makseid 55,7%, mis on kõrgeim protsent kõikide fondivalitsejate võrdluses. Keskmine jätkajate osakaal Eestis oli 37,2%.

Majandus ja aktsiaturud

Maailma suurimad majandused olid 2009. aasta lõpuks suure tõenäosusega selle kriisi põhja juba ära teinud ning on juba mõningal määral taastumas. See, et aktsiaturud tõusid sedavõrd palju olukorras, kus suuremad majandused annavad alles esimesi elavnemise märke, annab ühelt poolt lootust, et vast tõesti on ka reaalmajanduses halvim möödas, kuid samas paneb ka kahtlema, kas ettevõtete müüginumbrid ja kasumid ikka taastuvad nii kiiresti nagu aktsiahinnad ennustavad ja kas aktsiad ei ole majanduse tänast seisu arvestades mitte liiga kallid.

Mina kuulun pigem skeptikute leeri, kes usuvad, et 2007 tootmismahtusid ei saavutata paljudes majandussektorites veel niipea ning tulevaste aastate majanduskasv saab keskmisest oluliselt madalam olema. See, et keskpangad ja valitsused pumpasid kõikjal maailmas (väljaarvatud üksikutes riikides) süsteemi tohutult raha, ei tähenda, et see oleks jõudnud reaalmajandusse. Ameerika Ühendriikides, mis juhib globaalset “rahatrükkimise võistlust”, krediidi kättesaadavus tarbijale aasta jooksul erinevatel põhjustel pigem kahanes.

Suurriikide valitsused ja keskpangad suutsid välistada süsteemi kriisi, kus majandus oleks täielikult seiskunud seetõttu, et keegi kedagi ei usalda, rahaturud ei toimi, kliendid ei julge raha pangas hoida ning pangad ei julge raha välja laenata. Kuid kas see rohi (rahatrükkimine) ka majandused terveks ravib, on ikkagi veel tõestamata. Kahtlema paneb just see, et selle sama preparaadi pikaajaline tarvitamine (odav ja kergekäekäeline laenamine) põhjustaski kriisi, mida nüüd sama ravimi mitmekordse annusega püütakse ravida.

Ma pigem usun mõõdukusse ning loodan, et Eesti valik, ehk kiire võõrutuskuur annavad parema tulemused. Seejuures pole ma ikkagi päris kindel, kui teadlikult me endale sellise ravi valisime, või oleme sellel režiimil ainult põhjusel, et muid valikuid palju polnud ning IMF-i kardetakse nagu tuld. Paljud loodavad veel siinmail proovimata imerohu (euro) peale. Usutakse, et euro paneb raha jälle paremini käima, annab vähemalt parema enesetunde ning siis õnnestub peatselt vana harjumuse (laenamise) juurde tagasi pöörduda, ning asju taas endisel viisil ajama hakata. Minu prognoos on aga, et euro kiire kasutuselevõtmine tänase kursiga ei too leevendust, teeb võõrutuskuuri tõenäoliselt küll stabiilsemaks, kuid samas ka oluliselt pikemaks. Aga esialgu annab vähemalt hea enesetunde.

Ma usun, et 2010. aasta tuleb väärtpaberiturgudel erinev nii eelmisest kui ka üle-eelmisest. Kõigepealt selle poolest, et erinevate varaklasside vaheline tugev positiivne korrelatsioon väheneb ning turud ei tõuse ega lange enam koos. Ma prognoosin, et maailma aktsiaturud oluliselt ei tõuse ega lange – on aktsiaid, mis tõusevad, ja neid, mis langevad, kuid suuremad aktsiaindeksid uuel aastal tugevat trendi ei leia ega järgi. Sellises olukorras on tarvis mõnevõrra teistsuguseid oskusi kui kahel varasemal aastal.

Käesoleval aastal on plaanis jälgida rohkem üksikaktsiaid ja mõnevõrra vähem fonde ja indekseid. Ka võlakirjaturud on aastaga muutunud – krediidiriski komponent vähehaaval alaneb ning intressiriski roll tõuseb.

2010 tuleb tõenäoliselt stabiilsem, kuid minu kui fondijuhi jaoks valikute suhtes võib-olla isegi keerulisem ning väljakutsuvam.

Parimate soovidega,

Andres Viisemann




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse