Venezuela täidab valuuta devalveerimisega riigi rahakotti

Erko Rebane

14.01.2010 9:15

Kaks aastat tagasi ennustas Venezuela president Hugo Chávez „tugeva bolivari“ näol rahalise kindluse ajastut. Retsessiooni põhjustatud kannatused majandusele ning riigijuhi kahanev populaarsus panid aga üle kümne aasta võimul olnud presidendi eelmisel nädalal oma sõnu sööma

8. jaanuaril avalikustas Chávez otsuse tõsta alates 2005. aasta märtsist dollari suhtes 2.15-l bolivaril püsinud kurssi suurema osa importartiklite ja vahetustehingute puhul 4.3-le.  Hädavajalike kaupade, nagu näiteks toiduainete ja medikamentide sissevedamisel hakkab aga keskpank subsideerima tugevamat kurssi (2.6 bolivari ühe dollari kohta).

Lühiajaliselt annab devalveerimine Venezuelale suurema finantsstabiilsuse, kuna riigile kuuluvate naftatootjate dollaripõhise kasumi eest saadakse nüüd kaks korda rohkem bolivare, millega 2009. aastal -2.9%lises languses olnud majandust läbi valitsuse kulutuste stimuleerida. Kuna naftadollaritega finantseeritakse ligikaudu pool keskvalitsuse eelarvest, prognoosib Royal Bank of Scotland devalveerimise tulemusel fiskaaldefitsiidi kahanemist tänavu 7.4%lt 3.2%le ning laenamisvajaduse vähenemist 10 miljardi dollari võrra. Finantsolukorra leevenemine ajendas ühtlasi Standard & Poor’si tõstma riigi BB- reitingu väljavaadet negatiivse pealt stabiilsele.  

Veidi isiklikumast seisukohast aitab aga suurem panus sotsiaalprogrammidesse kasvatada eelseisvate valimiste eel vasakpoolsete populaarsust, mida riigis valitsev kõrge inflatsioon, lokkav kuritegevus ning elektri ja toidu puudujääk on nõrgestama hakanud.

Fiskaalne võit ei tule ilma negatiivsete tagajärgedeta. Ladina-Ameerika suurima naftaekspordiga riigis pöörleb kogu elu ümber musta kulla, mistõttu sõltutakse väga tugevalt sisseveetavast kaubast: koduelektroonikast kuni toiduaineteni välja. Nõnda ulatuslik devalveerimine avab aga riski hinnatõusuks, mis mullu vähenes küll 5 protsendipunkti võrra 25%le, ent kasvab tänavu RBS prognooside kohaselt 40%ni. Raskendavalt võib inflatsioonile veel mõjuda keskpanga reservist valitsuse arengufondi kantud 7 miljardit dollarit.

Veelgi kiiremini kallinev elu ei oleks kindlasti meeltmööda kohalikele elanikele, eeskätt vaesemate kodanike jaoks, kes moodustavad suurema osa Chávezi potentsiaalsetest valijatest. Ootamatu teade devalveerimisest viis inimesed poodidesse riiuleid tühjendama, üritades võimalikku hinnatõusu ennetades tulevikku planeeritud ostud kohe ära realiseerida. Nii näiteks müüs pealinna ühes kaubanduskeskuses tegutsev tehnikapood Game-Zone terveks kuuks ettenähtud kaubavaru ära ühe nädalavahetusega, sealhulgas läks kaubaks ligi 15 stereosüsteemi ja 30 DVD mängijat.

Ebameeldivaks kujunevad tagajärjed ka välisettevõtetele, kes peavad leppima väiksemate kasumitega ning kohalike firmade suurema konkurentsivõimega. Kui varem konverteerisid USA firmad Venezuelas teenitud ärilisi tulusid kursiga 2.15 bolivari ühe dollari kohta siis nüüd tuleb seda mitte hädavajalikeks klassifitseeritavate kaupade korral teha kursiga 4.3. Antud importtoodete segmenti mahuvad näiteks mootorsõidukid, telekommunikatsioonitarbed, arvutid, muud elektroonilised seadmed, alkohol ja tubakas.   

Tarbekaupade tootja Colgate-Palmolive, kes analüütikute hinnangul teenib Venezuelas 6% kogukäibest (2009.a kolmanda kvartali müügitulude põhjal teeks see ca 240 miljonit dollarit), teatas pressiteates, et võib 2010.a kõikidel kvartalitel kanda bolivari devalveerimise tõttu 4-6 senti kahjumit (Q3 EPS oli 1.12 USD). Negatiivset lööki annaks vähendada, kui Colgatel õnnestuks hindasid tõsta aga praegu pole keegi kindel, millal ja kas selleni lõpuks jõutakse, kuna riigipea käsul suletakse kõik asutused, kus kaupade hindasid tõstetakse.

Osade arvates ei ole devalveerimise tagajärjed paljudele välisettevõtetele nii halvad kui esmapilgul tunduvad ning teatud juhtudel võib ametliku kursi kergitamine isegi kasuks tulla. Kuna kasumite repatrieerimisel läheb tarvis valitsuse luba ja selle saamine nõuab aega, kasutatakse alternatiivina kiiremat, ent kulukamat varianti, ostes dollareid kokku pooleldi legaalsel turul, kus ühe dollari väärtuseks on 6 bolivari. Kui paralleelsel valuutaturul peaks devalveerimise tagajärjel vahetuskurss ootuspäraselt langema, saaksid firmad kasumeid koduriiki toimetada tegelikult soodsamatel tingimustel.

Viimaste aastakümnete jooksul on bolivari kurssi dollari suhtes korduvalt muudetud, mistõttu pole Chávezi otsus sealsete elanike jaoks mitte midagi uut ning tegelikult ootasid mitmed ökonomistid äsja astutud sammu juba pikemat aega, pidades bolivari senise kursi juuers selgelt ülehinnatuks. Kui kaua aga kahetasandiline vahetuskursisüsteem vastu peab, näitab aeg. Viimati katsetati seda 1980ndatel, ent rahva seas pahameelt tekitanud valuutakauplemisega seotud korruptsiooni kasv tingis hiljem ülemineku tagasi ühetasandilisele, fikseeritud kursile.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.



Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse