Euroopa Liit proovib €750 miljardiga võlakriisi lõpetada

Mikk Taras

10.05.2010 11:40

Euro kurss tegi eelmisel nädala suurima languse pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist. Finantsturgudel muutus olukord üha närvilisemaks ja neljapäeval oli Wall Streetil näha juba totaalset paanikat. Nädalavahetusel otsustasid Euroopa Liidu liikmesriigid, IMF ja Euroopa Keskpank, et euroala tuleviku huvides on aeg tõsisemalt tegutsema hakata. 

Ajaloos on finantskriisi järel pankrotti läinud riigid, mille keskmine valitsuse võlakoormus on moodustanud 70 protsendi SKPst. Ilmselt on see ka üks põhjus, miks Maastrichti kriteeriumi järgi peab euroala liikmesriikide valitsussektori võlg olema 60 protsendist väiksem. Paraku on kreeklased seda reeglit eiranud ja tänaseks on nende valitsuse võlakoormus kerkinud 125 protsendini SKPst. Kreeka pole ainud murelaps – võlakoormus on hirmuäratavalt suur ka Lõuna-Euroopa riikides, keda peetakse järgmisteks doominokivideks.

Siiani on euroala liikmesriigid lubanud koos IMFiga aidata Kreekat €110 miljardi euroga, kuid see pole finantsturge rahuldanud. Euro kurss kukkus eelmisel nädalal 4.3 protsendi võrra, mis on valuutaturul väga suur liikumine. Neljapäeval oli USA aktsiaturgudel näha paanilist müüki, mis lükkas börsiindeksid päevasiseselt korraks koguni 10 protsenti allapoole. Nagu kirjutasime, siis oli oodata, et liikumised finantsturgudel toimuvad lähipäevadel väga laias vahemikus ja seda on ilmekalt reedene suur kukkumine ja esmaspäeva megaralli ka näidanud (loe pikemalt siit).  

Esmaspäeval algas Euroopa börsidel kauplemine 7 protsenti kõrgemal, kuna hommikuks on selge, et Euroopa Liidu liikmed on valmis ühisvaluutat iga hinna eest kaitsma. Nädalavahetusel toimunud kohtumisel otsustati, et koos IMFiga on Euroopa Liit valmis võlaprobleemidesse sattunud riike aitama €750 miljardi euro eest (pakett on lisaks Kreeka €110 miljardile eurole)! Esialgu on teada, et €440 miljardit abipaketist moodustavad valitsuste poolt tehtavad kahepoolsed laenud ja laenugarantiid, mille pakuvad euroala liikmesriigid. Lisaks otsustati suurendada €60 miljardi võrra olemasolevat Euroopa Liidu liikmesriikide abiprogrammi, millega on siiani aidatud kriisi käigus Lätit, Ungarit ja Rumeeniat (sinna panustavad kõik ELi liikmesriigid). Samuti suurendab oma abi IMF, kes on lubanud  probleemides liikmesriike aidata €250 miljardi euroga. Hetkel on võlaprobleemides vaevlevatel liikmesriikide võimalik kohe kasutada eelnevalt mainitud €60 miljardi euro suurust abiprogrammi, kuid laenugarantiide väljastamisele peavad veel paljud liikmesriikide parlamendid nõusoleku andma. Goldman Sachsi Euroopa peaökonomisti Erik Nielseni sõnul ei ole kahtlust, et tegu on piisavalt suure summaga probleemides Lõuna-Euroopa riikide päästmiseks. 

Lisaks on probleemsetele liikmesriikidele appi tulnud ka Euroopa Keskpank, kes teatas kõigest mõni minut pärast Euroopa Liidu ja IMFi abiplaani, et on lõpuks valmis riigivõlga ostma. Kuigi seadused ei luba seda teha võla esmapakkumisel, võib Euroopa Keskpank teha seda järelturul.   

Esiteks näitab massiivne abiplaan, et euroala liidrid on lõpuks aru saanud, et usalduse tagasivõitmiseks krediiditurgudel on vaja massiivseid summasid ja ainult lubadustest enam ei piisa. Finantsturgudel on esialgne reaktsioon abiprogrammile olnud väga võimas - Euroopa aktsiaturgudel algas päev megaralliga, euro kallineb, kulla hind langeb ja riskipreemiad valitsuse võlakirjaturul vähenevad. Kas plaan töötab ka pikaajaliselt on veel ebaselge ja paljudele küsimustele oodatakse vastuseid: kas liikmesriikide parlamendid kiidavad plaani heaks, kuidas ELi liikmesriigid seda täpselt rahastavad, millised tingimused abisaajatele seatakse, kas ECB hakkab valitsuse võlakirjade ostmiseks raha juurde trükkima jne?

Kindel on aga see, et Euroopa Liit on saatnud finantsturgudele selge signaali, et eskaleeruvate võlaprobleemidega tegeletakse lõpuks ometi tõsiselt ja probleemides Kreekat ja Lõuna-Euroopa riike ei jäeta oma hädadega üksi. Kuna kaalul on kogu euroala stabiilsus, siis on see signaal finantsturgude jaoks kahtlemata positiivne uudis. Valuutaturul peaks vastu võetud abiprogramm tekitama suuremat ostuhuvi euros, mis võib aidata teha kannapöörde EUR/USDi vahetuskursis. Sarnaselt Kreekale on paljudele teada USA fiskaalprobleemid (loe näiteks siit Kalifornia olukorrast) ja võimalik, et varsti tuleb ka ameeriklastel oma kasvavale võlakoormusele rohkem tähelepanu pöörata.

EUR/USD:

Mikk Taras