Stiimulite aegudes on USA osariigid kummuli võlgades

Kristjan Kaar

30.06.2010 11:23

Euroopa riikide eelarvedefitsiitide eufoorias ignoreeriti midagi üliolulist – tähelepanu pälvisid väikesed riigid, kuigi 48 USA osariigi eelarved on käimasoleval majandusaastal miinuses ning puudujääke prognoositakse ka tulevaks aastaks koguni 46 osariigis.

Kohe-kohe lõppeval FY2010 on 48 rahapuuduses osariigi eelarvedefitsiidid kokku ligikaudu $300 miljardit või ca 30% tervest planeeritud eelarvest (FY2011 algab 1. juulil). Järgmised paar aastat eeldavad tulla aga veelgi „jubedamad”, kuna FY2011 ja FY2012 osariikide defitsiidiks prognoositakse $300 miljardit. Olgu siinkohal toonitatud, et tegemist ei ole pelgalt analüütikute ootustega vaid 35 osariiki, kus eelarved kinnitatakse kord aastas, on teatanud eelarve puudujääkidest. 11 osariigi, kus eelarved kinnitatakse igal teisel aastal,  puudujäägiks on tänase seisuga kinnitatud $22 miljardit. Kui aga kõik juba kinnitatud ja veel kinnitamisel osariikide eelarved kokku võtta, siis defitsiidiks ootavad valitsusjuhid tuleval majandusaastal $117 miljardit ehk 17% kõikide osariikide eelarvetest. Veel 32 osariiki on teatanud, et ka FY2012 jooksul kulutusi kontrolli alla ei saada ning puudujäägiks nähakse ca $76 miljardit. Siinkohal tuleks meeles pidada, et osariigid on eelarvete kinnitamisel arvestanud kuid vanade tulude prognoosidega, mistõttu kujunevad tegelikud defitsiidid paratamatult mainitust suuremateks.

Nüüd tekib küsimus, et miks ei ole sellest varem räägitud? Vastus on tegelikult väga lihtne – ei ole põhjust olnud. Mäletatavasti on USA president Barack Obama üheks stiimulprogrammiks 2009. aastal vastu võetud American Recovery and Reinvestment Act (ARRA), mis kriisi ajal nii kodanikele, ettevõtetele, kui loomulikult ka osariikidele majanduslangust „pehmendas”. Paraku on selle stiimuli jaoks eraldatud rahamäed otsa lõppemas ning tuleval majandusaastal (FY2011) on osariikidele võimalik välja maksta vaid $40 miljardit – föderaalvalitsuse rahasüstid on ajalugu.

Föderaalvalitsuse abikäsi osariikidele tähendas majanduskriisi haripunktis seda, et ühelt poolt ebapopulaarsed ning teisalt reaalmajanduse konditsiooni nõrgendavad hiigelsuured kärped jäeti ära või lükati aastateks edasi. ARRA oli seega osariikidele nii-öelda õlekõrs – kahe ja poole aasta jooksul on välja makstud ca $135 kuni $140 miljardi, mis kattis 30% kuni 40% osariikide eelarvete puudujäägist. Suur enamus rahast maksti välja Medicaidi kaudu ja State Fiscal Stabilization Fund’idesse.

Olukord on aga kardinaalselt muutumas – Medicaidi rahastamine lõpetatakse praeguse plaani kohaselt 2010. aasta detsembris, mis on enamus osariikidele täpselt majandusaasta keskpaigaks. See tähendab, et FY2011 eelarve tasakaalustamine nõuab riigijuhtidelt oluliselt rohkem pingutusi. Suuremahulistest kärbetest ja maksutõusudest kahjuks pääsu ei ole.

Konservatiivne eelarvepoliitika läheb kõikide eelduste kohaselt käiku kohe FY2011 alguses ehk täpsemalt homme algavas juulikuus. Olgu öeldud, et informatsiooni osariikide eelarvedefitsiitide kohta saada on ütlemata keerukas – teemat soovitakse iga hinna eest vältida. Goldman Sachs on aga üks nendest vähestest analüüsimajadest, mis on teemat jooksvalt kajastanud. Nende sõnul tähendaks stiimulite lõppemine ca 1 kuni 1.5 protsendipunkti ulatuses prognoositust väiksemat majanduskasvu. Abiraha maksmise lõpetamine tähendaks ka vähemalt 900,000 töökoha kaotust, mis kajastuks kohe ka töötusmääras. Väljapääs on olemas. Üheks võimaluseks on föderaalvalitsuse Medicaid maksete pikendamine, kuid senatis on selline mõttekäik tugevat vastupanu pälvinud. Paraku ei oleks selline tulem pikaajaliselt vaadatuna jätkusuutlik.

Selge on see, et kärpeid on vaja teha, kuid mille pealt plaanivad osariigid kokku hoida? Üheks suurimaks kokkuhoiu allikaks on olnud teenused. Osariigid alustasid tegelikult kärbetega juba 2008. aastal, kui majandustegevus hoogsalt langema hakkas. Teenuste kulutusi vähendasid osariigid möödunud aastal kokku 4% ja käesoleval aastal on tehtud kärbete suuruseks 4.8%. Kärbete valdkonnad on olnud järgmised:

  • Tervishoiuprogrammid – vähemalt 30 osariiki on vähendanud kulutusi, mis piirab madalapalgaliste perede (eriti laste) ligipääsu tasuta arstiabile (tervisekindlustus).
  • K-12 ehk haridus – vähemalt 30 osariiki on kärpinud toetust koolidele. Suurimaid kulutusi on teinud California, Michigan ja Mississippi.
  • Kõrgharidus – 41 osariiki on kärpinud avalikele ülikoolidele makstavat toetust, mis on toonud kaasa õppemaksu tõusu. The University of California õppemaks plaanib näiteks õppemaksu tõsta 32% võrra. Kõigis 11 Florida avalikus ülikoolis tõusis õppemaks õppeaastal 2009-2010 ca 15%.
  • Osariigi tööjõud – 42 osariiki on teinud erinevaid kulutuste kärpeid, mis on mõjutanud riigitöötajaid. 26 osariiki on lõpetanud uute töötajate värbamise, 14 osariiki on töötajaid koondanud ning 26 osariiki on vähendanud töötajate palka. U.S. Bureau of Labor Statistics andmetel on kohalikud omavalitsused kaotanud 2008. aasta augustist saati 212,000 töökohta.

Kui heita pilk allolevale graafikule, siis on selge, et kärped pole olnud piisavad ehk homme algaval uuel majandusaastal tuleb minna kärbetega teenustest kaugemale. Möödunud aasta lõpul avaldas sarnase tooniga artikli Joel Kukemelk, mida saab lugeda siit. Siis sai mainitud, et California ehk maailma üks suurimaid majandusi peab eelarvet tugevalt tasakaalustama. Paraku ei ole sellest ajast saati olulisi muutusi aset leidnud. Nüüd on aga föderaalvalitsuse rahakott tühi ehk teisisõnu kaua selline olukord kesta ei saa. 

USA osariikide eelarvedefitsiit (kokku)

Allikas: CBPP

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.



Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse