Euroopa Keskpank kui viimane õlekõrs

Jürgen Kaevats

7.07.2010 9:00

Euroopa Keskpank (ECB) on viimasel ajal aina rohkem silma jäänud seoses oma kasvava mõjuga eurotsoonile ja tänu aktiivsele tegevusele pangandussektoris olevate probleemide leevendamisel. Euroopa Keskpanga nimi käib igapäevaselt ajakirjandusest läbi ja seepärast on kasulik selle tegevused ja viimatised arengud üle vaadata.

Euroopa Keskpank (ECB) on Euroopa Liidu institutsioon, mis tegeleb 16 eurotsooni kuuluva riigi rahanduspoliitikaga, et säilitada hindade stabiilsus. Selle all mõistab ECB inflatsiooni, mis jääb keskpikas perspektiivis võrdseks või pigem alla 2%. Erinevalt Euroopa Keskpangast on näiteks USA Föderaalreservi (FEDi) eesmärkideks lisaks hinnastabiilsuse säilitamisele võimalikult madala töötuse määra tagamine ning majanduse jätkusuutliku arengu kindlustamine. Euroopa Keskpanga puhul alluvad aga teised valdkonnad peamisele eesmärgile. ECB asutati 1998. aastal Amsterdami lepingu raames ning tema peakorter asub Saksamaal Frankfurtis. Praegune president on Jean-Claude Trichet, kes läheb erru 2011. aasta 31. oktoobril. Tema järelkäijana peetakse kõige tugevamaks kandidaadiks Saksamaa Bundesbanki praegust presidenti Axel Weberit. ECB president juhib 22-liikmelist nõukogu, mis koosneb 16st eurotsooni Keskpanga presidendist ja ECB 6-liikmelisest juhtkonnast, kes valitakse üheks kaheksa aasta pikkuseks perioodiks. Keskpanga nõukogu saab kokku kaks korda kuus, mille esimesel kohtumisel räägitakse tavaliselt monetaarpoliitilistest arengutest ja otsustest, kaasaarvatud intressimäära otsus. Igakuise teise kohtumise käigus arutatakse muid eurotsooni puudutavaid küsimusi.

Üheks olulisemaks monetaarpoliitiliseks mõjutamise võimaluseks Euroopa Keskpanga poolt on pakutava laenuintressimäära muutmine. Seoses Euroopas tekkinud krediidikriisiga oli ECB sarnaselt USA Föderaalreservile sunnitud raharingluse aktiivseks toimimiseks tugevalt alandama intressimäärasid. Järgnevatelt graafikutelt on hästi näha, kuidas kriisi ajal alustas intressimäärade langetamisega esimesena USA Föderaalreserv, kuid sarnasest tegevusest ei pääsenud ka ECB.

Euroopa Keskpanga intressimäär alates 1999. aastast:

USA Föderaalreservi intressimäär alates 1999. aastast:

Allikas: ECB ja Bloomberg

Viimasel ajal on Euroopa Keskpank muutunud järjest enam peamiseks riikidevaheliseks laenupakkujaks. Hetkel laenab ECB eurotsooni kommertspankadele pea rekordtasemeteni küündivalt €900 miljardit. Viimaste aastate jooksul kujunenud trendi ECBlt laenamise osas on võimalik ülevaatlikust näha Financial Times’i poolt välja toodud jooniselt. Kuigi Euroopa pankade omavaheline laenamine moodustab lõviosa €6.3 triljonisest turust, siis on Euroopa Keskpank siiski muutunud eurotsooni ligemale 3000 nõrgemas olukorras olevale pangale vajalikuks päästerõngaks. Lisaks suurtele ja soodsatele laenudele on Euroopa Keskpank kokku ostnud €55 miljardi eest eurotsooni valitsuste võlakirju ja €60.2 miljardi eest kaetud võlakirju ning toetab nii oma tegevusega eurotsooni majandust ja tugevdab sentimenti.

Kuna Euroopa Keskpanga tegevused omavad majanduses tuntavat mõju, siis on Euroopa Keskpanga poolt pakutavate laenude suurus ja nende juures deposiidina hoitav raha heaks indikaatoriks Euroopa pankade üldise seisukorra kohta. Euroopa pankade riskikartlikkust väljendab viimaste aastate suurim huvi hoida oma raha Euroopa Keskpanga üleöö deposiidis, mille intressimäär on vaid 0.25% ja on sellega oluliselt madalam teistele pankadele laenates saadava intressimääraga. Selline trend on nähtav ka J.P. Morgani poolt kujutatud jooniselt (vt alumine parempoolne joonis), mis on välja toodud ECB rahavoogude ja likviidsuse aruandes. Pankade omavaheline laenude andmine on vähenenud, kui samal ajal on laenamine Keskpangalt hoogu juurde saanud.

Olukorras, kus pankade usaldus üksteise vastu on kõikuma löönud, on Kreeka, Hispaania, Portugali ja Iiri pangad situatsioonis, kus nad on sunnitud oma laene võtma Euroopa Keskpangast. Eelpool mainitutest on kõige suuremaks murelapseks Hispaania, kelle majandus on eurotsoonis suuruselt neljas ja väiksemadki hälbed võivad laenu tagasimaksel tekitada suuri probleeme. Seejuures on nõrgaks näitajaks, et Moody’s on lubanud üle kontrollida Hispaania krediidireitingu.

Lisaks oma igapäevasele tegevusele kasutab Euroopa Keskpank muidki meetmeid, et tagada rahandussüsteemi hea toimimine. Kolmapäeval, 29.06 andis Euroopa Keskpank teada, et annab pankadele kolmekuulise laenu, mille suuruseks on €131.9 miljardit. Tegu oli majanduskriisi tingimustes loodud varasema aastase laenu lõpetamisega ning selle asendamisega uue 3 kuulise laenuga. Summa on pea kolm korda väiksem kui eelnev €442 miljardiline 12-kuuline laen ning see annab lootust, et Euroopa pankade likviidsuse seisukord võib olla kardetust parem. Tasub arvestada, et kolme kuu pärast kaob see laen ära ja siis tuleb Euroopa Keskpangal uus otsustamise koht ja test Euroopa pankadele. Kas ECB lisab veelkord uue laenu või peavad pangad raha saamiseks mujale pöörduma? Seda, kas krediidikriis on selleks korraks läbi ja Euroopa Keskpangal pole vaja lähitulevikus enam aktiivselt pankade tegevusse sekkuda, näitab ainult aeg.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.



Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse