Mis on saanud Kreekast pärast võlakriisi?

Mikk Taras

8.04.2011 15:03

Sellel nädalal finantsabi palunud Portugali Kreeka kogemus ei rõõmusta, kuna aasta tagasi koostatud abiplaan Kreeka majanduse päästmiseks oodatud tulemusi ei ole andnud.

Ateena peaväljakul Syntagmal kurdavad taksojuhid, et klientide arv on tavapärasest poole väiksem. Restoranidest vaatab vastu tühjus. Butiikide akendel on pankrotisildid. Linna suurimat vaatamisväärsust Acropolist külastavad küll kõiki turistid, kuid enne suve ei ole neid palju. Viimaste kuudega on pidanud kesklinnas uksed sulgema üheksa hotelli.

Kreeka päästmisel räägiti kohe algusest peale, et majanduskasvu taastamine saab olema vaevaline. Ülejäänud euroala riigid ja IMF lubasid ainult siis Kreeka valitsusele laenata järgneva kolme aasta jooksul 110 miljardit eurot, kui valitsus viib läbi tohutud eelarvekärped. Majanduskasv pidi olema kaks aastat olematu, mis on vajalik Kreeka konkurentsivõime taastamiseks, samal ajal kui peaminister Papandreou lubas teha vajalikud strukturaalsed muudatused.

Rahutuste ja meeleavalduste saatel on Papandreou valitsus suutnud loobuda niigi kõrgete pensionide tõstmisest, teinud tööturu paindlikumaks ja asunud lammutama sisse juurdunud monopole.

Nendes reformidest ei piisa aga Kreeka jalule aitamiseks. Endine rahandusminister Stefanos Manos leiab, et liiga vähe on korda saadetud. Näiteks läheb kaubaveo liberaliseerimiseks aega mitu aastat. Apteegid tegutsevad monopolidena jätkuvalt suurte kasumimarginaalidega. Õigusbürood ei saa endiselt avada allüksusi erinevates linnades.

Suurim põhjus muretsemiseks on aga eelarvekärbete lühiajaline mõju. Aasta tagasi nägi plaan ette, et Kreeka majandus kukub 2010. aastal 4% ja 2011. aastal 2.4%. Tegelik majanduslangus oli eelmisel aastal 4.5% ja sellel aastal prognoosivad paljud analüütikud Kreeka majanduskasvuks vähemalt 3%. Tööpuudus, mis oli 2009. aasta keskel 9%, on tõusnud tänaseks 15%-le.

Eesti teab omast kogemusest, et suurte eelarvekärbete korral on lühiajalised probleemid vältimatud. Eelmisel aastal vähendas Kreeka avaliku sektori palkasid 15-20%, pensionid alanesid 10% ja käibemaks tõusis. Sellega ei ole kärped veel läbi – avalikus sektoris on palgad külmutatud kolmeks aastaks ja valitsus vähendab töötajate arvu 800000-lt 2013. aastaks 650000’ni.

Erinevalt Eestist on Kreeka valitsuse eelarve tasakaal kärbete järel ikkagi oodatus kehvem. Esiteks osutus kehvemaks varem oletatud stardipunkt. Eelmise aasta lõpus selgus, et valitsuse 2009. aasta eelarve puudujääk ei olnud 13.6% SKPst, vaid 15.4% ja avaliku sektori võlg ei olnud 115%, vaid 127%. Erinevus tuli sellest, et abiplaani koostamisel ei arvestatud kahjumis riigiettevõtetega, mis oleks pidanud kajastuma valitsuse raamatupidamises. Teiseks jäid eelmisel aastal kärped oodatust tagasihoidlikumaks, mistõttu oli Kreeka valitsuse eelarve puudujääk umbes 11% SKPst, mis on märgatavalt kõrgem soovitud 8%-st. Kreeka riigivõlg küündib seetõttu juba 145%-ni SKPst.

Üks võimalus valitsuse tulusid tõsta on võidelda maksudest kõrvalehiilimisega. Selleks lubas rahandusminister Papconstantinou koondada maksude kogumise üha asutuse alla. Paraku usub Alpha Banki analüütik Michael Massourakis, et see ei anna lühiajaliselt oodatud tulu, kuna maksude kõrvalehiilimine on Kreekas liiga tugevalt juurdunud probleem.

Raskused eelarve tasakaalustamisel on teinud finantsturud hoolimata päästeplaani vastuvõtmisest veelgi närvilisemaks. Kreeka kümneaastase valitsuse võlakirja tulusus on tõusnud 13%-ni. Reitinguagentuurid on langetanud Kreeka rämpsvõlakirja staatuse veelgi suuremaks rämpsuks. Olukorda võlaturul on aga vaja kiiremas korras rahustada. Kui sellel aastal saab Kreeka hakkama tänu ELi ja IMFi abirahale, siis järgmisel aastal peab pool raha tulema juba võlakirjaturult. Kuna hetkel ei ole seda võimalik teha, võib Kreeka päästmine minna ELi jaoks plaanitust märksa kulukamaks.

Suutmatus kontrollida riigi rahaasju avaldab mõju ka Kreeka pankade tegevusele, kuna ainuüksi Kreeka  krediidireitingu langetamine survestab pankade reitinguid. Kreeka pangad sõltuvad üha rohkem Euroopa Keskpanga laenurahast, mis moodustab pankade bilansis juba viiendiku kohustustest. Pankadesse meelitatakse hoiustajate raha ainult kõrgete intressidega ja kalli raha hinnaga ei suudeta piisavalt uusi laene väljastada. Kui pangad tõmbavad tegevust koomamale, satuvad raskustesse ettevõtjad, kes omakorda ei suuda pankadele laene tasuda. Kreeka pankade hapude laenude osakaal on tõusnud 10%ni kõikidest laenudest.

Eelmisel aastal teenisid Ateena börsil rohkem ettevõtteid kahjumit, kui kasumit. 2010. aastal tegi Kreeka aktsiatest suurema kukkumise ainult Bermuda börs.

Milline on Kreeka väljapääs? Kui majandus jalgu alla ei saa, on valitsusel väga raske uusi kärpeid teha. Kui aga uued kärped jäävad tegemata, ei suuda Kreeka finantsturgudel usaldust tagasi võita.

Valitsuse sõnul ei ole võlalõksust väljapääsemiseks vaja teha midagi muud, kui jääd algse plaani juurde. Nii nagu pimedaim tund on enne koitu, peab ka Kreeka majandus helgemad ajad lihtsalt ära ootama. Rahandusminister Papaconstantnou julgustab rahvast sellega, et viimastel kuudel on eksport kiiresti kasvama hakanud, tööjõukulud odavnenud ja varsti algab turismihooaeg.

Paraku peab Kreeka konkurentsivõime taastamiseks tegema enamat. IMFi hinnangul on Kreeka tootmiskulud jätkuvalt 20-30% liiga kõrged. Kulude vähendamisega läheb aga aega, mida Kreekal paraku ei ole.

Paljude hinnangul on Kreeka ainuke väljapääs võlg restruktureerida, s.t tagasi maksta ainult osa võlast. Lisaks on valitsusel võimalus tulubaasi suurendada läbi erastamise. Eelmisel kuul lubas valitsus müüa koguni 50 miljardi euro eest varasid, kuid paljude hinnangul ei ole see ametiühingute ja poliitiliste erimeelsuste tõttu teostatav.  Jääb üle võimalus müüa maad, millega koos oleks võimalik teha maaregister. Hetkel kuulub riigile rohkem maad kui erasektorile, kuid maaregistri puudumise tõttu on olukord nii riigi kui eraisikute jaoks ebaselge.

Sellel nädalal rõhutab The Economistis ilmunud Kreeka majanduse raport (millel põhineb ka antud artikkel), et vajalike kärbete ja reformide teostamiseks läheb Kreekal vaja eelkõige kindlakäelist juhti, mida paljude hinnangul peaminister Papandreou aga ei ole. Pigem jääb mulje, et Kreeka poliitikud sõuavad samaaegselt edasi ja tagasi. Optimistide sõnul on Vahemere ääres paikneval Kreekal lootust saada Euroopa Floridaks, kuid ilma poliitilise otsusekindluseta võivad finantsturud näidata, milline on tegelik karm reaalsus.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse