Saudi Araabia seestpoolt vaadatuna

Joel Kukemelk

20.03.2014 15:45

Saudi Araabiat tuntakse kui ühiskondlikult konservatiivset riiki, mis on tänu hiiglaslikele naftavarudele heal järjel. Kuid sellega paljude teadmised ka piirduvad. LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuhina külastan Araabia poolsaare riike ja sealseid ettevõtteid regulaarselt ning märtsis käisin ka Saudi Araabia pealinnas Riyadhis.

Üks on selge – Saudi Araabia on konservatiivne riik ja läänemaailmaga harjunud inimeste jaoks kohati keeruline mõista. Oma ühiskondlikult konservatiivse lähenemise tõttu ei ole seal teistele riikidele sarnast turismisektorit (pole võimalik ka turistiviisat taotleda) ning osaliselt suletud ühiskond on väärarusaami regioonist väljaspool kiire tekitama. Kuigi Saudi Araabia peab oma suureks eeskujuks Ameerika Ühendriike ning teeb nendega paljudes valdkondades tihedat koostööd, siis sügavalt juurdunud traditsioonide tõttu ei saa me oodata ka selle riigi kiiret läänestumist. Aastatuhandete pikkuse hõimukultuuri taustaga riik lihtsalt ei muutu nii kiiresti. Samas riik on reforme järjest sisse viimas, kuid Saudi Araabiale kohaselt liiguvad need aeglaselt.

Saudi Araabia on maailma suuruselt teine nafta tootja, kellele kuulub viiendik maailma tõestatud naftavarudest, riigis elab ca 30 mln inimest (kellest 20 mln on põlised saudi araablased) ning rohkem kui 100 000 majapidamist on dollari miljonärid. Nafta kõrge hind ja suured ekspordimahud võimaldavad Saudi Araabial väga suures mahus arendada infrastruktuuri ning teha suuri valitsuse investeeringuid kodanike elujärje üha jätkuvaks parandamiseks – kui siia juurde arvestada madal varasemate aastate investeeringute võrdlusbaas, siis see hoiab riigi majanduskasvu kõrgel tasemel veel pikka aega.

Liiklusest ja ummikutest

Liiklus on Saudi Araabias tihe ja ummikuid on palju. Näiteks Riyadhis on autosid teedel lihtsalt liiga palju, need on suured ning kapoti all nurrub reeglina võimas mootor. Liiter bensiini maksab Saudi Araabias vaid ca 0,60 SAR (€0,12), võrdluseks liiter pudelivett ca 2,00 SAR (€0.40). Teedel on palju võõrriikidest tulnud autojuhte, kelle sõiduoskused ja –kultuur jätab pehmelt öeldes soovida, seetõttu on liiklus ka ohtlik ja närviline. Väikesi kõkse toimub pidevalt ning nendest ei tehta välja, kiiruspiirangutele väga suurt tähelepanu ei pöörata. Sellest tulenevalt juhtub avariisid kahetsusväärselt palju ning Saudi Araabias sureb aastas liiklussurmade tagajärjel 100 000 elaniku kohta ca 25 inimest, mis on ligi 4 korda suurem number kui Eestis.

Jalakäijate peale Riyadhis sisuliselt mõeldud ei ole ning sama kehtib ühistranspordi kohta. Kütuse hind on lihtsalt nii odav, et kõik tahavad sõita autoga, kus soojas kõrbekliimas on võimalik auto temperatuuri konditsioneeriga ise reguleerida. Eurooplaste jaoks on Saudi Araabia siseruumide temperatuurid ebaharilikult ja isegi ebamugavalt jahedaks konditsioneeritud. Ülekäiguradade ja ülekäigusildade puudumine on krooniline ning läbi linna kulgevate 3+3 või 4+4 teede ületamine, kus autod liiguvad kiirusega kuni 100 km/h, on ohtlik ja julgust eeldav ettevõtmine. Suured ja pidevad ummikud on Saudi Araabia liiklusesse toomas nüüd uusi tuuli - hiljuti alustati Riyadhis väga mahuka ja mitmeaastase projektiga ehitada linna hiiglaslik metroosüsteem.

Ehitusest ja võõrtööjõust

Suured naftarahad on tõepoolest jõudmas nüüd ka Saudi Araabia linnapilti. Ehitusmahud on massiivsed ning viimasel ajal on hakatud ehitama Riyadhis kesklinna piirkonda ka kõrgemaid hooneid. Linn on agressiivselt laienemas põhja poole, kuhu on praegu kerkimas ka pilvelõhkujate kompleks - King Abdullah Financial District. Enamus Riyadhist on aga täis madalaid 2-3 korruselisi eramuid/villasid – iga saudi araablane soovib omada oma maja. Kuna kogu ehitustegevus on väljastpoolt sisse rännanud peamiselt pakistanlaste, indialaste ja teiste Kagu-Aasiast pärit lihttööliste õlgadel, on ehituskvaliteet madal. Täna kuulub Saudi Araabia keskmisesse majapidamisse 6,5 liiget ning on tavaline, et mitu põlvkonda elab ühes majas. Kuna see komme on muutumas ja perekonnad soovivad vanematest ja vanavanematest erinevat elamispinda, siis see tekitab täiendavat nõudlust kinnisvaraarenduse järele. Riyadhis suurendab kinnisvaranõudlust omakorda see, et maa piirkondadest ja teistest linnadest liiguvad inimesed pealinna.

Tõsi, Saudi Araabia ettevõtted on tippteadmisi sisse ostnud igast maailma nurgast, kuid range ühiskondlik korraldus ja immigratsioonipoliitika ei ole siia peibutanud kaugeltki nii palju tippspetsialiste, kui näiteks Araabia Ühendemiraatidesse või Katari. Välismaalt sisse rännanud kõrgekvaliteetne tööjõud elab niinimetatud compound’ides ehk siis tugevdatud valvega müüridega eraldatud linnakutes, kusjuures compoundi nime võib kanda nii suur kortermaja, kui mitmesajast või isegi mitmetuhandest majast koosnev linnasisene müüride taga eraldiseisev küla/linn, kus on oma välibassein, jõusaal, bowlingurada, kauplus, sularahaautomaat, restoranid jpm. Selline compound võimaldab välismaalt sisserännanud inimestel säilitada oma piiratud alal läänekultuuriga sarnast eluviisi ja end seal vabalt tunda.

Naistest, poodidest ja religioonipolitseist

Lääneriikides levib arusaam, et Saudi Araabias on naised ilma õigusteta, oma eluga rahulolematud ning ei tohi oma mehe kõrvalt kordagi lahkuda. Kui see tõesti nii oleks, siis oleks raske põhjendada hiljuti välja tulnud mahukat viimast maailma õnnelikkuse raportit, kus Saudi Araabia sai 33. koha vs Eesti 72. koht. Jah, Saudi Araabia naistele anti valimisõigus alles 2011. aastal ning autojuhtimisõigust neil jätkuvalt ei ole. Kuid üldsusele on jäänud märkamata see, et paljudel jõukamatel Saudi Araabia peredel on oma autojuht, keda naised oma sõitudeks kasutada saavad. Samuti kasutavad paljud naised ringi liikumiseks taksosid, kusjuures vähemasti Saudi Araabia pealinnas Riyadhis tehakse seda omapäi, mitte koos meessoost saatjaga. Muide, vaadates Riyadhi liikluskultuuri, pean tunnistama, et ise autorooli minna ei oleks väga tahtnud.

Jutud, et Saudi Araabia naised võivad ringi käia vaid meeste või meestuttavate kõrval, on liialdatud. Sama kehtib ka väite kohta, et naised ei saa riigist ilma meessoost saatjata välja reisida – saavad küll, kuid noorematel naistel on selleks vaja mehe luba. Üksi või teiste naistega mitmekesi koos tänavatel ja kaubanduskeskustes ringi jalutavaid naisi on Riyadhis kõik kohad täis. Ja kuna Saudi Araabia naisi nimetatakse perekonna finantsjuhtideks, siis sisuliselt pere rahaasju ajavad naised ning poodides näeb naisi kordades rohkem kui mehi. Sellest tulenevalt on kaubanduskeskused poodides pakutava osas väga tugevalt naiste toodete poole kaldu – enamuse kaubanduskeskuse pinnast võtavad enda alla kleidi, ehete, kingade, meigi ja naiste riiete kauplused, mida korralikus kaubanduskeskuses täiendab pooleldi kohustuslik lõbustuspark/mängumaa naistega poodides kaasas käivatele väikestele lastele. Kaubanduskeskustes hakkab elu kihama alles õhtul pärast päikeseloojangut, kui päeva viimane viies ehk Isha moslemipalve on loetud – seetõttu on kaubanduskeskused nädala sees reeglina lahti õhtul kella 23ni ning nädalavahetuseti südaööni. Ka läänelikud poed nagu näiteks Bebe ja Victoria Secrets on teiste kohalike brändide kõrval esindatud. Kui poes on tööl vaid kohalikud naised, on sinna lubatud siseneda ainult naistel – meestele tehakse erand sel juhul, kui nad on seal koos naise ja lastega. Toidukohtades on tihti eraldi järjekorrad meestele ja naistele/peredele ning sama näeb ka parklates, muuseumides, restoranides jm – otseselt kumbagi sugu ei eelistata, range ühiskonnakorraldus näeb lihtsalt ette keskmisest suurema eraldatuse sugude lõikes.

Muide, kaubanduskeskustes, restoranides, söögikohtades, taksodes, poodides jm valitseb vaikus ehk lääneriikides täiesti tavapäraseks saanud taustamuusika/raadio mängimine ei ole siin lubatud. Religioonipolitsei kontrollib seda teraselt ning karistused on karmid. Tuleb tunnistada, et selle vaikusega harjumine on keeruline.

Saudi Araabia ettevõtted, kellega rääkisin, kinnitasid, et on hakanud viimasel ajal üha enam kohalikke naisi tööle palkama ning tagasiside on olnud positiivne. Väidetavalt on naised meestest usinamad ja ustavamad töötegijad – pealegi, mehed pidid tegema rohkem suitsu- ja kohvipause. Üheks põhjuseks naiste suuremas tööle võtmises on hiljuti riigis vastu võetud norm, mis näeb ette tööstusharude lõikes kvoodid, mitu protsenti tööjõust peab minimaalselt olema hõivatud saudi araablaste poolt ning mitu protsenti võib olla hõivatud võõrtööjõu poolt. Ühiskonna jaoks on naiste suurem kaasatus tööturule kindlasti positiivne samm, sest praegu jääb naiste tööhõive 20% juurde.

Ebatavaliselt suure potentsiaaliga ebatraditsionaalne arengumaa

Saudi Araabia börsil noteeritud ettevõtete suurus moodustab ca 1% kogu maailma aktsiatest, kuid peaaegu kogu kauplemine toimub kohalike jõukate jaeinvestorite poolt. Välisinvestoreid on börsil väga vähe. Kuigi riigi makroväljavaated on väga tugevad, jooksevkonto on positiivne, eelarve on ülejäägis, valuutakurss on fikseeritud USA dollariga, rahvastik on väga noor (kaks kolmandikku rahvastikust on nooremad kui 35 aastat), majanduskasv saab olema kõrge veel palju aastaid ning ettevõtete kasumite kasvatamise väljavaated on head, on riigi pooleldi suletud ühiskond välisinvestoreid eemal hoidnud. Tõsi, otseinvesteeringute tegemine ei ole välisinvestoritel täna börsil isegi võimalikuks tehtud.

Kuid tõenäoliselt on see olukord muutumas – sellele viitavad mitmed viimase aasta jooksul vastu võetud otsused ning ka tagasiside erinevate Saudi Araabia ettevõtete poolt, kellega Araabia poolsaarel kokku puutusin. Arvatakse, et enam väga palju ootama ei pea ning et suured välisinvestorid võidakse turule lubada juba lähema 1-2 aasta jooksul, pärast seda, kui riik on täiendavalt erinevate riigiettevõtete osalusi börsile viinud (selle aasta teises pooles on oodata mitu IPOt). Kui ühel hetkel Saudi Araabia börs välisinvestoritele avatakse, on see väga oluline ja positiivne katalüsaator kogu regiooni jaoks, sest see tähendaks suure tõenäosusega kiiret Saudi Araabia kaasamist MSCI Arenevate Turgude indeksisse, mis tõstaks GCC riikide osakaalu selles indeksis Katari ja Araabia Ühendemiraatide kaasamise järel ca 1%-1,5% pealt selgelt üle 5% peale, misjärel on arenevate turgude kontekstis investorite jaoks tegu juba väga olulise regiooniga, kusjuures selle regiooni majandusväljavaated on muude traditsiooniliste arenevate turgudega võrreldes numbreid vaadates oluliselt paremad.

Joel Kukemelk
LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht

www.persiangulffund.com
www.lhv.ee/lahefond
LHV Pärsia Lahe Fondi foorum LHV Finantsportaalis

LHV Pärsia Lahe Fond investeerib Araabia Ühendemiraatide, Katari, Saudi Araabia, Omaani, Kuveidi ja Bahreini börsil noteeritud ettevõtetesse. Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena. Tutvu fondi prospekti ja lihtsustatud prospektiga ning küsi lisainfot www.lhv.ee/lahefond




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse