Kaarel Kalle: Kasvukonto ja indeksfondid

Kaarel Kalle

2.12.2014 9:44

„Pärast minu surma ei saa soovitused minu usaldusisikule olla enam lihtsamad, kui et ta paneks 10% minu isiklikust rahast lühiajalistesse riiklikesse võlakirjadesse ning ülejäänud 90% paigutaks ta madala kulumääraga S&P 500 indeksfondi,“ kirjutas Warren Buffett ühes oma hiljutises kirjas Berkshire Hathaway aktsionäridele.

Warren Buffettit on parafraseeritud ohtrates väljaannetes ja tema mõtteteri tsiteerivad tihti paljud finantsmaailma vägevad. Sellest tulenevalt tasuks lähemalt uurida, kas legendaarse investori üsnagi julge soovituse taga on midagi, millest võiks kasu olla igale inimesele, kes soovib investeerimisega algust teha.

Miks Buffett eelistab indeksfonde?

Tuleme aga tagasi Berkshire Hathaway aktsionäridele kirjutatud kirja juurde, milles Warren Buffett mainib mitmeid põhjuseid, miks talle indeksfondid (ETF) meeldivad. Eelkõige sellepärast, et kui tüüpiliste aktsiainvesteeringute puhul tuleks ettevõtet eelnevalt analüüsida, siis indeksit järgiva fondi puhul on see vajadus väiksem.

Teiseks, kuigi ETF sarnaneb olemuselt aktsiale, on osakute omamine fondis tuntavalt väiksema riskiga, sest ühe hinna taga peitub S&P 500 indeksi puhul poole tuhande ettevõtte aktsialiikumine. Seega, kui näiteks Facebooki aktsia langeb, kuid Coca-Cola oma tõuseb, tasakaalustavad nad teineteist. Kõnealuse indeksi puhul aitab riski allapoole tuua ka see, et nimekirja kuuluvad ainult suuremad, majanduslikult elujõulised ja piisavalt hea aktsiakäibega ettevõtted. S&P 500 indeksi nimekiri ei ole fikseeritud. Aeg-ajalt arvatakse sealt mõni ettevõte välja ning leitakse uus asemele.

Buffett eelistab passiivseid fonde, mida ei juhita igapäevaselt investeerimismeeskonna poolt, sest nii on vara haldamisega seotud kulutused madalamad. Argumenti toetab ka Vanguard Groupi asutaja John Bogle’i uurimus, mille käigus ta leidis, et aktiivselt juhitud fondi tootlus on sarnase strateegiaga passiivsest fondist kuni paari protsendipunkti võrra kesisem – seda just nimelt kõrgete valitsustasude tõttu.

Investeerimisega tähtede poole

Kui keegi pakuks teile võimalust, mille puhul tuleks investeerida vaid 300 eurot kvartalis, kuid mille lõpptulemiks aastakümnete pärast oleks investeeritud kapitalist paarkümmend korda suurem rahasumma, võib see tunduda  uskumatuna ning kutsuda paralleele tõmbama lausa püramiidskeemiga. Tõestamaks, et tegemist on reaalse võimalusega ja mingil määral ka finantsmaagiaga (liitintress on rahanduse võlukunst), tasuks pilk pöörata graafikule.

Antud diagramm annab aimu, kuidas võib ajas muutuda igas kvartalis S&P 500 indeksfondi investeeritud 300 eurot, kui kasutada selleks LHV Kasvukontot*. Investeerimise alguspunktis on Kasvukonto omaniku vanuseks 25 eluaastat ning lõpp-punktis 65 eluaastat ehk vanaduspensionile mineku hetk. Ilusa kasvuga graafik tuleneb järjekindlast investeerimisest, indeksi tootlusest ning ka fondist saadud dividendide reinvesteerimisest – nõnda avanebki lumepalliefektina töötava liitintressi mõju.

Joondiagrammid kirjeldavad kolme erinevat situatsiooni, millest esimese (sinise) puhul on investor investeerinud järjekindlalt, kaasa arvatud fondist saadud dividendid. Punane joondiagramm näitab kogutootlust ilma reinvesteeritud dividendideta ja roheline joon väljendab raha kogunemist ajas, kui ainsaks allikaks jääb vaid kvartaalne sissemakse.

Investeeri. Noorelt. Järjekindlalt

Kogu graafikut peegeldav lugu saab alguse strateegia esimesest reeglist, milleks on investeerimine. Investeerimise all mõistame kapitali paigutamist varadesse, mis toodavad omanikule tulu. Jah, investeerimisega kaasnevad omad riskid, kuid täiendava rahavoo saamiseks on nende võtmine vältimatu. Oluline on viia oodatava tootlusega kaasnevad riskid minimaalseks ning mainitud Warren Buffett i investeerimisstrateegia avab selleks ühe võimaluse.

Kuna investeerimisperioodiks on käesolevas näites võetud 40 aastat, liigume ajas tagasi ja näeme, et alates 1973.  aastast kuni eelmise aasta lõpuni on S&P 500 indeksi nominaalne geomeetriline keskmine tootlus koos dividendidega olnud ligikaudu 11%. Muidugi ei saa sarnast kasvu lubada järgnevateks aastakümneteks, kuid eeldades, et maailmamajandus liigub ikkagi tõusvas joones edasi, peaksid ka ettevõtted suutma jätkata oma kasumite kasvatamist.

Strateegia teiseks nurgakiviks on noorelt alustamine. Kogu strateegia mõte on selles, et investor alustab ressursside paigutamisega võimalikult vara, sest portfelli väärtuse kasvatamine võtab aega, eriti muutlikus keskkonnas. Ega  ilmaasjata ei öelda, et aeg on raha. Kuigi tihtipeale on inimestel tendents lükata tänased tegevused homse varna, näitab joondiagramm, mis saab kasvukonto lõppseisust, kui investeerimisega alustatakse kümme aastat hiljem.

Kolmas ja kõige raskem reegel antud strateegia puhul on järjepidevus. Nimelt tuleb investoril teha regulaarseid (antud näites kvartaalseid) indeksaktsia oste selleks, et portfelli kasvu taga oleks võimalikult palju allikaid korraga ning väärtus tõuseks seetõttu kiiremini. Lisaks aitavad korrapärased ostud välja siluda ka majandustsüklite mõju soetushinnale ja portfelli tootlusele.

Miks on antud näites lähtutud just 300 eurost ja miks kord kvartalis? Põhjuseid selleks on mitmeid. Kui väikeinvestoril ei pruugi olla võimalust investeerida igakuiselt 100 eurot, siis kolme kuu perspektiivis on raha säästmist lihtsam  planeerida. Teiseks aitab see optimeerida fondiosaku ostuga seotud kulutusi. Ja kuigi kvartaalsete ostude puhul ei saa turu kõikumisi ära kasutada sama hästi, kui korra kuus investeerides, on see siiski parem variant kui summa  paigutamine iga poolaasta või 12 kuu tagant.

Investeeritav summa ei pea olema 300 eurot, vaid see sõltub puhtalt igaühe võimalustest. Investeerida võib vähem või rohkem, oluline on seda teha regulaarselt. Kuna LHV Pank pakub ainulaadset Kasvukonto toodet, võib selle kaudu investeerimist alustada juba alates 30 eurost.

Väike samm täna on suur samm homme

Lihtne on asuda asja kallale, kui igakuised kulutused jäävad sissetulekust väiksemaks. Kust aga võtta raha olukorras, kus kogu palk kulub elamisele, laenudele ja muudele väljaminekutele?

Kõik investeeringud saavad alguse rahaasjade planeerimisest ja kui hoolikalt järele mõelda, siis ilmneb tihti võimalusi, kuidas säästlikumalt toime tulla. Miks eelistada kallima auto liisimist, kui hakkama saab ka odavamaga, sest punktist A punkti B võivad mõlemad edukalt viia. Samuti ei pea igal hommikul kohvi bensiinijaamast ostma, kodune kohv on  selle kõrval olematu juurdehindlusega. Rääkimata kõikidest nendest nädalavahetustest aastas, millega kaasnevad  kulukad klubiõhtud – kohal võib ju käia pooltel ja kasutada vaba aega selleks, et lugeda läbi mõni investeerimisalane raamat. Lõppkokkuvõttes on võimalik teha väiksemaid pitsitusi siit ja sealt, ilma et need oluliselt argielu häirima  hakkaks, kuid pahatihti ei pruugi me sellele lihtsalt mõelda. Kokkuhoidlikum eluviis võib lõpuks tuua taskusse tagasi üsna märkimisväärse summa.

Aeg on raha, alusta täna!

Antud loo lugemine on lihtsam kui selles kirjeldatu täide viimine, sest nõuab eelkõige järjepidevust ja kohest alustamist. Teisalt, lükates investeerimisideed kasvõi kümme aastat edasi, on lõppväärtuses käärid suured, potentsiaalselt isegi mitmekordsed. Pea meeles, et aeg on raha ja et parema tuleviku nimel tuleks tegutsemist alustada juba täna!

Kaarel Kalle

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri

* Kasvukonto on LHV poolt pakutav finantsteenus, mis mõeldud väiksemate summadega investeerijale. Investor saab valida kahekümne erineva indeksfondi vahel ning investeerida võib nii üksikuid summasid kui ka teha püsimaksekorralduse alusel regulaarseid makseid, mis muudab investeerimise mugavaks ja automaatseks protsessiks. Ostutehingu tasuks on 1% (min 2 eurot), mis soodustab väikeste summadega investeerimist, ning aastane haldustasu 0,05% kuus (minimaalselt 1 euro, üle 30 000 euro suuruselt summalt 0,025%). Kasvukontol olevaid väärtpabereid saab soovi korral alati ka ära müüa.

Tutvu kasvukonto tingimuste, hinnakirja ja riskidega aadressil lhv.ee/investeerimine/kasvukonto ning vajadusel küsi nõu meie asjatundjalt. Käesolev artikkel on üksnes informatiivse eesmärgiga ega ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse