Mikk Taras: Tööstusrobotite pealetung

Mikk Taras

16.06.2015 9:39

Sageli seostub robotiga inimesesarnane monotoonselt rääkiv masin, mida kohtame raamatutes ja ulmefilmides. Tööstuses on robotid aga ammu raamatutest ja filmidest reaalsesse ellu kolinud masinad, mis mitmetes tööstusharudes asendavad massiliselt inimtööjõudu.

Robotid võeti esimesena kasutusele autotööstuses, kus ühe sõiduauto valmistamiseks kulub täna vähem kui 24 inimtööjõutundi. Suurema osa tööst teevad ära tööstusrobotid, ehitades, värvides ja liigutades autosid tootmisliinil inimesest efektiivsemalt.

Vähem eksimusi

Masinliku töö puhul on paratamatu, et varem või hiljem inimene eksib. Robotite üks peamisi eelisi inimese ees on väiksem veaprotsent tootmisel. Robotid ei kurda väsimuse üle ega vaja söögipause või valgust, vaid teevad igavat ja rutiinset tööd fookust kaotamata. Võrreldes inimtööjõuga on robotid liinitööl veakindlamad, kiiremad ja odavamad.

Saksa suurima autotööstuse Volkswageni personalijuhi sõnul peab Saksamaal tehasetöölisele maksma 40 eurot tunnis. Hiina tehasetöölise tunnihind jääb kümne euro kanti. Inimestega sarnaselt tööülesandeid tegeva tööstusroboti tunnihind jääb aga vahemikku kolm kuni kuus eurot.

Tööstusrobotid on enim levinud auto- ja elektroonikatööstuses, kus koostisosade kokkupanek nõuab täpsust, mida robotid teevad üliinimliku kiirusega. Hollandi ettevõte Philips toodab habemeajamismasinaid 128 robotiga, mille tööd kontrollivad üheksa töölist. Maailma suurim elektroonikatootja Foxconn asendab Hiinas igal aastal kümneid tuhandeid töötajaid robotitega, mistõttu tööstusroboteid otsustati hakata tootma ettevõttesiseselt.

Robootikas on maailma jaoks suunanäitaja Jaapan, kus robotite kasutuselevõtt algas 1970.–1980. aastatel. Sel perioodil tekkis Jaapanis probleem tööjõu puudusega, kasvas palgasurve ja suurenes vajadus tootlikkuse kasvu järele. Samuti hakkas autotööstus tootmisel erilist rõhku panema kvaliteedile. Ühe lahendusena võeti kasutusele tööstusrobotid, mis aitasid jaapanlastel laiendada madalate kuludega tootmist, parandasid töö kvaliteeti ja võimaldasid püsida eksportturgudel konkurentsivõimelisena.

Robotite riik Jaapan

Jaapani tööstusettevõtted kasutavad täna 323 robotit 10 000 töötaja kohta. Maailmas on tootmisliine rohkem automatiseerinud vaid Lõuna-Korea, kus töötab 437 robotit 10 000 töötaja kohta. Euroopa riikides on keskmiselt 80 tööstusrobotit 10 000 töötaja kohta. Euroopa keskmisega võrreldes on tootmist kolm kuni neli korda rohkem automatiseerinud Saksamaa. Kokku töötab maailmas umbes 1,5 miljonit tööstusrobotit.

Tööstusrobotite turul on oodata kasvu eelkõige kahest kohast: arenevatelt turgudelt ja muudest tööstusharudest väljapool juba suuresti automatiseeritud autotööstust.

Esiteks on Hiina silmitsi sarnaste probleemidega, mis vaevasid Jaapanit 1980. aastatel. Tootmiskulud kasvavad ja toodangu kvaliteet vajab parandamist. Kasvav palgasurve ja üha keerulisem tööstustoodang suurendab Hiinas oluliselt vajadust tööstusrobotite järele. Möödunud aastal müüdi Hiinas iga neljas tööstusrobot maailmas. Lisaks Hiinale on järgnevate aastate jooksul oodata tööstusrobotite müügimahtude mitmekordistumist ka teistes arenguriikides.

Teiseks on tehnoloogia areng teinud tööstusrobotid piisavalt paindlikuks ja tundlikuks, nii et neid võetakse järjest rohkem kasutusele väljapool traditsioonilist auto- ja elektroonikatööstust. Robotid leiavad rohkem rakendust meditsiini-, logistika-, põllumajandus-, toiduaine- ja isegi filmitööstuses. Näiteks filmiti auhinnatud Hollywoodi film „Gravity” tööstusrobotitega, mis võimaldavad filmida nurkade alt, milleks inimkäed ei ole suutelised. Toiduainetööstuses toodetakse kaupa inimkäsi kasutamata. Meditsiinitööstuses on robotkäed inimkätest tundlikumad.

Tahame targemaid roboteid

Samas tuleb tunnistada, et väljapool tööstussektorit on robotid suuresti veel liiga rumalad või liiga kallid. Kuid ka sinna suunatakse suuremahulisi investeeringuid, mis peaks lähima kümnendi jooksul raputama mitmeid sektoreid. Näiteks Google on viimaste aastatega ostnud kaheksa robootikaettevõtet. Muuhulgas arendab ettevõte välja isesõitvat autot. Google’i innovatsioonivõimet ja finantseerimisvõimalusi arvestades on vaid aja küsimus, millal robotid hakkavad autode tootmise kõrval neid ka juhtima.

Kasvav automatiseerimine on tööstuses konkurentsivõime säilitamise seisukohast vältimatu trend. Sellesse on võimalik investeerida läbi tööstusrobotite tootjate. Tööstusrobotite turgu kontrollivad neli suuremat tootjat: Fanuc (Jaapan), Yaskawa (Jaapan), ABB (Šveits-Rootsi) ja KUKA (Saksamaa). Kõik neli ettevõtet kauplevad börsil.

LHV Maailma Aktsiad Fond on investeerinud KUKA aktsiatesse. Neljast suurimast robotitootjast on KUKA ainus täielikult tööstusrobotitele keskenduv börsiettevõte, mille suurimad kliendid on kasumlikud Saksa autotööstused Volkswagen, BMW ja Daimler. Sarnaselt üldise trendiga kasvab ka KUKA robotite müük kõige kiiremini väljapool autotööstust ning roboteid müüakse meditsiini-, toiduaine- ja teistele tööstusharudele.

Mikk Taras, LHV Maailma Aktsiad Fondi fondijuht

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 2/2015

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse