Tuuleenergia tulevik on Euroopas ähmane

Kristjan Velbri

17.07.2015 11:31

Shutterstock

Juba enne seda, kui tekkis poliitiline arutelu kasvuhoonegaaside piiramise üle, olid teadlased välja selgitanud, et fossiilkütuste põletamine paiskab keskkonda loodust saastavaid ning tervist kahjustavaid ühendeid. Keskkonna ja inimeste tervise säästmiseks ning kliimamuutuste vältimiseks pandi paika nõuded, mis reguleerivad muuhulgas ka energia tootmist. Tuuleturbiinide tootjatele on see soodsa tuulena mõjunud, kuid edasine sõit tõotab minna konarlikumaks.

Keskkonnanõuete täitmiseks otsustasid paljud riigid üle maailma taastuvenergia tootmist subsideerida. Nüüdseks on paljudes Euroopa riikides taastuvenergia eesmärgid juba käeulatuses, millest johtuvalt on hakatud  subsiidiume kärpima või kavatsetakse seda lähitulevikus teha (elektritootmises on eesmärgid käega katsutavas kauguses või juba saavutatud, soojatootmise ning transpordikütuste osas ollakse veel üsna kaugel). Näiteks hakkab Saksamaal alates 2017. aastast uutele turbiinidele kehtima paigalduslagi mahus 2,5 GW aastas, seda ületavale osale toetust ei maksta (2014. aastal paigaldati 5,3 GW, aasta varem 3,2 GW).

Toetusteta ei ole tuuleenergia enamikes riikides paraku konkurentsivõimeline. Joonisel on mullidega kujutatud erinevate tehnoloogiate elektri hinnavahemik, taustal on oranžiga toodud fossiilkütustest toodetud elektri hinnavahemik. Tuulevaiksetel ning pilvistel päevadel peab taastuvenergia tootmise langust kompenseerima gaasiturbiinide või mõne muu tehnoloogiaga. Seda kulu ei ole joonisel arvestatud. Taastuvenergia osakaalu kasvamisel suurenevad ka gaasiturbiinide ja ülekandevõrgu ehitamisele ja hooldamisele tehtavad kulutused. Moel või teisel on taastuvenergia toetusi mitmes Euroopa riigis juba piiratud, kuid toetuste kaotamise või vähendamise peale mõtlevad lisaks Saksamaale ka Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Itaalia ja Hispaania (need riigid kokku moodustavad 71% ELi SKPst). Sellised asjad toimuvad Euroopas mõistagi aeglaselt, kuid subsiidiumite kuldajastu on nähtavasti möödas.

Elutsüklipõhine elektrihind erinevate tehnoloogiate näitel. Allikas: IRENA

Ka regulatiivne raamistik on tuuleparkide rajamisel oluline. Kuna väheasustatud, kuid tuulekiiruse mõttes tootlikud alad on juba suuresti täis ehitatud, siis peavad arendajad tiheasustusega aladele tuuleparke rajades üha enam arvestama elanike arvamusega. Ehitustsoonidega ja looduskaitsealadega arvestamine, turbiinide mürataseme, panoraami ja muude nõuete täitmine on kulukas ning tõstab esile katusele paigaldatavate päikeseelementide eelised, mille hind on viimastel aastatel väga kiiresti langenud. Lisaks ei häiri päiksepaneelid vaadet, ei tekita müra ning asuvad tarbimisele lähemal.

Pärast finantskriisi valitses tuuleturbiinide turul ülepakkumine ning see mõjutas oluliselt kõigi turbiinitootjate tellimuste arvu ja surus kokku ka marginaale. Mahud kasvasid küll Hiinas, kuid tellimused jaotati enamasti kohalikele tootjatele. Vaatamata turbiinitootjate raskustele, suutis Saksa päritolu väiketootja Nordex käivet kavatada juba 2012. aastal, kaks aastat enne sektori taastumist. Nii Nordex kui ka suuremad tootjad olid ülepakkumise tõttu sunnitud tootmisvõimsust kärpima, kandes seejuures suuri ühekordseid kahjumeid. Nordexil on viimastel aastatel hästi läinud just tänu ulatuslikule restruktureerimisele, mille käigus vabaneti tootmisüksustest Hiinas ja Ühendriikides. Nordexi käibe kasv taastus 2012. aastal, kasumisse jõuti kõigest aasta hiljem.

Muuhulgas tegeleb Nordex ka turbiinide hooldamisega. Tuuleparkide hooldamine on turbiinide tootmisest veidi kasumlikum, kuid see moodustab ettevõtte 1,7 miljardi euro suurusest käibest vaid 10%. Juhtkond on maininud, et soovib hooldusteenuse müüki kasvatada, kuid siiani ei ole seda teha suudetud – teenuste osakaal käibes on viimaste nelja aasta jooksul pea muutumatu olnud.

Kuigi Nordexi tooted on tundlikud sisendhindade (teras, alumiinium, vask) suhtes, siis ei ole brutomarginaal aastate jooksul vaatamata toormehindade volatiilsusele kuigi palju kõikunud. EBITDA marginaal on taastunud kriisieelsele tasemele, aktsionäridele oluline omakapitali tootlikkus on hüpanud 10% peale. Restruktureerimise edust räägib ka käive töötaja kohta, mis on 2011. aastal saavutatud põhjaga võrreldes 70% kasvanud. Ettevõtte sularahapositsioon on kindel tänu suuremahulistele ettemaksetele turbiinide ja hooldusteenuste eest – oskuslik finantside juhtimine on toonud negatiivse käibekapitali, teisisõnu saab ettevõte klientidelt ja tarnijatelt sisuliselt tasuta lühiajalist laenu (mahus 100 miljonit eurot 2014. aastal). Ettevõte dividende ei maksa ning lähiaastatel tahetakse kasvada sisemiste vahendite arvel.

Ettevõte pakub konkurentsivõimelisi tooteid ning suudab kasumit teenida, kuid jätkusuutlikuks kasvuks on tarvis kasvavat turgu. Nordexi müügist moodustab Saksamaa veidi üle kolmandiku, EL kokku üle 70% ning Aasia ja Ameerika kokku vaid 16%. Viimase nelja aasta jooksul on ettevõtte sõltuvus nii Saksa kui ka ELi turust oluliselt kasvanud ning ülalkirjeldatud toetuste vähenemist või kadumist arvestades tuleb seda käsitleda olulise riskitegurina. Euroopas on tuuleenergia kuldajastu läbi, kuid sellegipoolest võib Nordex olla sobilik ülevõtmiskandidaat mõnele tootjale, kes omab müügivõrgustikku väljaspool Euroopat.

Nordexi aktsia hind eurodes

Allikas: Bloomberg

Kristjan Velbri
Aktsiaanalüüsi praktikant

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse