Mida tuleks teada enne bitcoini ja teistesse krüptovaluutadesse investeerimist?

Kirke Ruuven

18.12.2017 13:46

Pixabay

Bitcoin (BTC) – suur hulk inimesi peab seda mulliks, paljud aga lausa pettuseks. Kuid samal ajal on olemas väga palju ka neid, kes usuvad krüptorahasse ja selle pikaajalisse potentsiaali. Kahtlemata on krüptorahast saanud tänavu üks kõige dünaamilisema kajastusega teema, mille kohta paistab igal ühel olevat oma arvamus. Enne seisukoha kujundamist oleks aga igati mõistlik endale selgeks teha, mida ikkagi bitcoin ja teised krüptovaluutad ehk altcoin’id endast täpsemalt kujutavad, ning ka see, milliseks võivad need meie tuleviku kujundada.

Isik (või isikute grupp) pseudonüümiga Satoshi Nakamoto kirjutas 2008. aasta artiklis elektrooniliste tehingute süsteemist, mis ei toetu usaldusele ehk siis pankadele, kes inimeste vahelise usalduse tagaks. Seega on bitcoin oma ülesehituselt hajutatud süsteem, millel ei ole ühte keskset kontrollorganit. Krüptoraha saavad luua ehk „kaevandada“ kõik inimesed ja ettevõtted, kasutades selleks arvutivõimsust kõikjal maailmas. Sellele, kelle arvuti leiab kaevandamise käigus keerulisele matemaatilisele probleemile õige lahenduse, omistab süsteem automaatselt auhinnaks kindla summa bitcoin’e. Erinevalt rahast ei saa bitcoin’e piiramatult juurde trükkida, vaid kokku on neid võimalik kaevandada 21 miljonit. Kogu süsteem toimib tänu plokiahela (blockchain) tehnoloogiale, mis kujutab endast andmebaasi, mis eksisteerib sünkroonsena korraga mitmes kohas.

Roger Ver, Bitcoin.comi omanik ja esimene krüptoraha start-upidesse investeerija, on bitcoin’i fanaatik olnud juba selle ajaloo algusest peale ning usub, et bitcoin on üks inimkonna kõige tähtsamaid leiutisi. Juba noorest poisist peale oli Rogeri hobiks majandusalaste raamatute lugemine ning kui ta avastas bitcoin’i, sattus ta eriti hoogu, sest ta tundis ära selles kõik raha omadused ning sai aru, et tulevikus võtavad inimesed selle laialdaselt kasutusse. Esimest korda saavad inimesed saata kiiresti raha igale poole, igal ajal ja seda kõike piiranguteta. Tema sõnul saab krüptovaluutade kasutust peatada vaid terve maailma internetti sulgedes.

Kuigi ühe BTC hind on viimase kahe aasta jooksul tõusnud üle 40 korra, siis päeva jooksul tehtavate tehingute hulk on püsinud selle kõrval suhteliselt samas vahemikus. Muutunud on aga tehingute suurus, kuna üha enam on hakanud krüptoraha vastu huvi tundma suured institutsioonid.

Päevaste BTC tehingute arv (7 päeva libisev keskmine) alates algusest

Allikas: Bitcoin.com

Samas tasub teada, et bitcoin oli tumeveebis (Dark Web) tegutsenud musta turu (Silk Road) maksevahendiks. Silk Road pakkus illegaalsete uimastite jaoks anonüümset kauplemiskohta. Selle asutaja Ross Ulbricht turundas loodud turgu 2010. aastal bitcoin’i foorumites ning see tõstis ühe BTC hinna 0,5 dollarilt 1 dollarile. Kuigi bitcoin’i tehingud on ajaliselt ja suuruselt kõigile nähtavad, on nende tegijad jäetud anonüümseteks. Sellegi poolest leidis USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) Ross William Ulbrichti üles ning sulges Silk Road lehe. Ulbricht sai eluaegse vanglakaristuse.

Kuritegevuse võimaldamise kõrval on krüptoraha üheks kõige negatiivsemaks küljeks selle riskantsus. Väga vähesed spetsialistid oskavad ette näha, kuidas käitub krüptovaluutade hind homme. Osad usuvad, et bitnoin’i vertikaalseks muutunud hinnatõusus leiab peagi aset tugev korrektsioon, teised ennustavad kordades kõrgematele tasemetele jõudmist. Tasub meeles pidada, et bitcoin pole midagi väärt, kui inimesed seda enam mingil põhjusel ei väärtusta ning selline olukord pole kaugeltki välistatud. Piisab vaid kui meediasse ilmuvad suuremad negatiivsed uudised näiteks suurriikide kohta, kes krüptorahad täielikult ära keelavad, ja sellega võibki mull lõhkeda.

Tõsiseks ohuks on ka häkkerid. Viimane mastaapsem rünnak toimus NiceHash lehele, kus on võimalik osta või rentida krüptorahade kaevandamise võimekust. Leht suleti 24 tunniks, et ebaturvaline olukord saaks kõrvaldatud. Kuigi praegu on asjaolud veel segased, teatas krüptovaluutade uudisteportaal CoinDesk, et NiceHashist võidi varastada ligi 4736 bitcoin’i, mis on praeguste hindade juures väärt 90 miljonit dollarit. Bitifinex suleti eelmisel aastal samuti lühiajaliselt just häkkerite rünnaku tõttu – sealt varastati ligi 120 000 bitcoin’i toona väärtuses 65 miljonit dollarit (praegu 2,3mld USD).

Isegi kui krüptorahade hinnad käituvad ettearvamatult ja tegemist on ülimalt riskantsete varadega, on tänaseks päevaks bitcoin’i kõrvale tekkinud üle 1330 sarnase krüptomündi, nendest populaarseimad on ethereum, ripple ja litecoin. Ehtereum on plokiahela tehnoloogial põhinev avatud tarkvara platvorm, mis võimaldab arendajatel ehitada ja turule lasta detsentraliseeritud rakendusi. Viimase lõi Venemaa juurtega Kanadast pärit programmeerija Vitalik Buterin. Mees alustas ethereum’i programmeerimist 2013. aastal eesmärgiga luua platvorm, mis ületab bitcoin’i tavapäraseid kasutusalasid. Vaikselt koguvad populaarsust ka IOTA, bitcoin cash, DASH ja monero. Kõikidest altcoin’idest ühed huvitavamad võivad aga olla dogeCoin ja potCoin.

Käesolev aasta on bitcoin’i jaoks olnud üsna segadust tekitav ning seda just eriti pankadele. USA Föderaalreserv pole seni krüptovaluutadesse väga entusiastlikult suhtunud ning neil pole selle jaoks vastavat regulatsiooni. Kuigi nad ei välista seda, et krüptorahade väärtus muutub väga suureks ja nad peavad sellega ikkagi tegelema hakkama. Novembris ütles Föderaalreservi tulevane juht Jerome Powell, et see ei ole veel piisavalt suur. Detsembri esimeses pooles jõudis krüptovaluutade turuväärtus juba üle poole triljoni dollari.

Bitcoin’i hinna reageerimine erinevatele asjaoludele 2017. aastal

Allikas: Bloomberg.com

Septembris samastas Euroopa Keskpanga asepresident Vítor Constâncio krüptorahasid Hollandi tulbimaaniaga ning väitis, et see ei ole valuuta. Novembris mainis president Mario Darghi, et euroala keskpankade jaoks ei ole krüptovaluutad ohuks. Hiina keskpank väidab aga selgesõnaliselt, et neil on täielik kontroll antud valuutade üle. Samas on Venezuelas hüperinflatsiooni tõttu bitcoin väga laialdaselt kasutusele võetud ning inimesed ostavad sellega peaaegu kõike. Nagu näha, on krüptorahade tulevikku väga raske ennustada ja täpselt ei oska keegi öelda, mida võib krüptomaailmas tuua homne päev. Seega tasub enne massiga kaasa minemist hoolikalt mõelda, kas investeering tehakse emotsioonide najal või mängib siin pigem rolli tõeline usk krüptovaluutade pikaajalisse tulevikku.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptorahasid.