Põnevad ajad Balti börsidel

Tiit Efert, LHV ajakiri Investeeri

30.05.2018 9:31

Foto: Nasdaq Tallinna börs

Viimased kaks-kolm aastat on Balti börside jaoks olnud väga põnevad. Lisandunud on uusi ettevõtteid ja horisondile on kerkinud ka uusi potentsiaalseid börsiga liitujaid.

„Võtame aga numbrites kokku. Alates 2015. aastast on Nasdaq Balti turule lisandunud 11 ettevõtet First Northile, 13 ettevõ­tet võlakirjanimekirja, kuus ettevõtet aktsianimekirja ja üks ettevõte fondinime­kirja. Meie turu suurust ja varasemate aastate lisandumisi arvestades on need väga korralikud arvud,” räägib Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

Tema hinnangul toovad investorite hulga suuruses üldjuhul märkimisväär­seid hüppeid mastaapsete ja tuntud ette­võtete börsiletulekud. „Kindlasti tõi palju uusi investoreid näiteks LHV börsiletu­lek. Ka EfTENi kinnisvarafondi IPO märkis enam kui 1800 investorit. Samas on hea meel näha, et ka väiksemad ette­võtted pälvivad järjest enam suure hulga investorite tähelepanu, võtame kasvõi Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics’i, mille IPO-s osales üle 700 in­vestori,” räägib Ots.

Aktiivne periood

Viimane pool aastat on Balti börsidel olnud eriti aktiivne. Möödunud aasta novembris korraldas 2,6 korda üle märgitud IPO ja kaasas kolm miljonit eurot MADARA Cosmetics, mille aktsiad läksid kauplemisele First Northi turul. Detsembris noteeriti põhinimekirjas EfTEN Real Estate Fund III aktsiad, mille IPO märgiti üle 5,7-kordselt ja ettevõte kaasas 3,5 miljonit eurot (IPO-s osales üle 1800 investori). Selle aasta alguses korraldas avaliku võlakirjapakku­mise ja kaasas 1,8 miljonit eurot Admiral Markets (pakkumises osales 306 investo­rit), mille võlakirjad noteeriti Balti võlakirjanimekirjas. Märtsis korraldas IPO ja kaasas üle 20 miljoni euro reisibü­roo Novaturas, mille aktsiad noteeriti Balti põhinimekirjas.

„Lisaks tuletan meelde, et juba börsil olevad ettevõtted kaasavad agaralt raha kasvamiseks ja uute projektide ellu vii­miseks,” lisab Ots. Näiteks kaasas fon­dinimekirjas noteeritud Baltic Horizon Fund 2017. aasta lõpus täiendava avali­ku pakkumise käigus 16,9 miljonit eu­rot uut kapitali. First Northi võlakirja­turul kaubeldav Mainor Ülemiste kaasas mitme märkimise käigus 10 miljonit eurot ja lisanimekirjas kaubel­dav Pro Kapital Grupp kaasas täiendava avaliku pakkumise käigus 4,35 miljonit eurot.

„Aasta alguses saabus rõõmustav sõ­num ka tehingute vahendamise rindelt, kui Interactive Brokers sai Nasdaq Balti börside liikmeks, pakkudes investoritele kauplemisvõimalust kõigil Balti börside reguleeritud turgudel ja alternatiivturul First North,” räägib Ots.

Siiski on Eestis ja mujal Baltimaades päris palju ettevõtjaid, kelle teadlikkust börsist ja börsil pakutavatest teenustest saab veel oluliselt täiendada. Töö selles suunas on järjepidev ja seda ei tehta bör­sil üksi. Samas jagub Otsa kinnitusel ka neid ettevõtjaid, kes börsi pakutavat hästi teavad ja mõistavad, kuid pole veel muu­del põhjustel börsile tulnud. Oluline on, et saadaks aru, millised on eelised börsi kaudu raha kaasamisel, olgu instrumen­diks siis aktsiad, võlakirjad või fondiosa­kud. „Börs on hea pika raha pakkuja ja hindab suuri riske hästi, börside vahen­dusel on maailmas raha kaasatud juba üle 400 aasta,” räägib Ots. Ettevõtte jaoks on börsilt raha kaasamise suurimaks ee­liseks suurenenud nähtavus ja tuntus, mida on eriti soodne ära kasutada välis­turgudel tegutsedes. Ega ilma asjata ei kasutata Otsa väitel väljendit „börsi kva­liteedimärk”. „Ettevõtteid meil praegu pipeline’is on. Eks peatsed uudised räägi­vad enda eest,” avaldab Ots. „Lühidalt öeldes, maa, mida harida, on suur ja pea­me murdma mitut dogmaatilist seisu­kohta korraga.”

Tallinna Sadam tõotab läbimurret

Kuna paljud suuremad Eesti ettevõtted on riigi omanduses, on Tallinna börsi juhil rõõm näha, et lõpuks on Tallinna Sadama börsiletulek esimene riigiettevõtte aktsiate noteerimine 20 aasta jooksul. „Riik on astumas jõulisi samme kapitalituru arengu hoogustamiseks ja loodetavasti sügavamalt ümber mõtestamas riigi rolli ettevõtluses,” räägib Ots. Tema väitel on mujal maailmas riigiettevõtete kasvõi osaline börsil noteerimine igas mõttes tavapärane ja loomulik nähtus. „Muu hulgas ka selleks, et anda oma riigi elanikele võimalus olla koos riigiga ettevõtetes otseomanik. Riigi osaluse säilitamine võib olla paljude vähem riskialdiste inimeste jaoks oluline argument positiivse investeerimisotsuse tegemiseks, sestap on ka riigiettevõtete osaline noteerimine igati kiiduväärt,” lisab Ots.

Tallinna Sadam on end positsioneeri­nud stabiilseks dividendiaktsiaks, mis seetõttu pakub eeldatavasti huvi päris laiale hulgale investoritele. Selliste akt­siate lisandumine on Otsa sõnul äärmi­selt tänuväärne, sest annab inimestele võimaluse teha kõige paremas mõttes pi­kaajalisi investeeringuid. „Suurte riigiet­tevõtete börsile lisandumisega kasvab eeldatavasti ka kogu börsi kauplemisak­tiivsus, näidates suunda ja aidates avali­kule turule tulemist propageerida ka era­ettevõtete seas,” räägib ta.

Olympicu lahkumisest börsilt

Tallinna börsi ühe suurema ettevõtte Olympic Entertainment Groupi lahku­mist Ots liiga tumedates toonides ei näe. “Ühinemised, börsiletulekud, börsilt lahkumised, taastulemised – see kõik on maailma suurtel börsidel tavapärane,” lisab ta. Börsi normaalne eluring eeldab ikka, et aeg-ajalt lisandub kauplemisele uusi ettevõtted, samuti lahkub börsilt ettevõtteid. “Meie turgu arvestades oleks aga muidugi kahju, kui plaanitud börsilt lahkumine teoks saab. Suures plaanis on see jällegi tavaline äritegevuse osa,” sõnab Tallinna börsi juht.

First North väärib tähelepanu

Arvestades, et 99,9 protsenti Eesti ettevõtetest on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, on Kaarel Otsa sõnul viimasel ajal absoluutarvudes kõige suurem huvi olnud First Northi turule tulemise vastu. Aktsiate noteerimine põhiturul on mahu ja eeldatava kauplemisaktiivsuse mõttes iga börsi põhileib ja unistus, kuid paraku pole Eestis nii palju suurettevõtteid, et saaksime igal nädalal või kuul rääkida uue ettevõtte lisandumisest. Nagu ülaltoodud numbritest nähtub, neid ettevõtteid aeg-ajalt börsile siiski lisandub.

Üks näide ettevõttest, mis kaalub First Northiga liitumist, on AS Cryotech Nordic, mille peamine toodang on külmaraviseadmed. Ettevõtte müügi- ja turundusdirektori Jean-Patrick Martinsi väitel ei soovita First Northile tulla pelgalt investoritelt raha kogumise eesmärgil. Krüoteraapia ehk külmaravi on valuvaigistav ja põletikuvastane protseduur, mis parandab lihasjõudlust ning liigutuste amplituudi ja kiirust. Protseduur on eriti oluline spordivigastuste esmaabis. Valdkonnas, kus tegutsevad vaid väike­sed ja keskmise suurusega ettevõtted, või­maldab aktsiate börsil noteerimine Cryo­tech Nordicul silma paista ja avada uusi uksi, mis muidu jääks suletuks. Lisaks pakutakse huvilistele võimalust investee­rida ettevõtte tehnoloogiasse ja toodetes­se, mis on esile kutsumas revolutsiooni. Martinsi sõnul on tegevusvaldkonnas murdehetk, kus nõudlus teenuse järele on järsult kasvanud kogu maailmas. Et sellega kaasa minna, on vaja kapitali. Et­tevõte on siiani hakkama saanud ilma laenamata ja seda põhimõtet kavatsetak­se hoida. „Meil on mitmeid finantseeri­misvõimalusi, aga laenuraha asemel ee­listame küsida kapitali investoritelt,” selgitab Martins.

Cryotech Nordic on üsna noor ja kiirelt kasvav ettevõte, mille profiil ja äriambit­sioonid klapivad hästi First Northiga ja seda jälgivate investorite huviga. „Cryo­tech Nordic on Eesti ettevõte ja sobib ko­halikule finantsturule hästi. Ettevõtte nõustajad jagasid seda seisukohta, mis­tõttu otsus oli päeva lõpus üsna lihtne,” sõnab Martins.

Eesmärk on viia ettevõte uuele taseme­le. Viimastel aastatel on tootevalikut täius­tatud ja loodud on professionaalne müügi­võrk enam kui 25 riigis üle maailma.

„Praegu on hetk, mis vajab ärakasuta­mist, ja eesmärk on saada maailmas tu­ruliidriks. Selleks on vaja piisavalt kapi­tali ja töötajaid. Samuti peame investeerima tootmistehnoloogiasse, pea­miselt töövahenditesse, et tõsta tootlik­kust ja efektiivsust,” räägib Martins.

Miks Eestis?

Külmaraviseadmete tootmise Eestisse toomisel on Martinsi sõnul mitu põhjust: siin on loodud alustavale ettevõttele soodne maksukeskkond, siit leiab kvalifitseeritud töötajaid ja vajalikke tarnijaid ning kui tootmine toimub peamiselt Eestis, võimaldab see pakkuda tellijatele konkurentsivõimelist hinda. Eesti on piisavalt lähedal ka Soomes asuvale teadus- ja arenduskeskusele. Selline ärimudel on toiminud väga hästi.

Cryotech Nordic toodab unikaalseid krüoteraapia- ehk külmaraviseadmeid ilu- ja tervisekliinikutele, olles ainus toot­ja Põhjamaades ja Baltikumis. Olulise­mad seadmed on Cryo Cabini külmaravi­kabiin inimestele, aga ka VET Cryo kabiin koertele ja EQ Cryo seadmed ho­bustele. Lisaks toodetakse seadmeid ras­vaeemaldamiseks, kehakontuurimiseks ja näonaha trimmimiseks. Kõigi seadme­te ühine omadus on see, et muutused kutsutakse esile ilma kirurgilise sekku­miseta: kasutatakse külmaravi, raadiolai­neid, laserit ja ka uusimat ultrahelitehno­loogiat. Martinsi sõnul on lähitulevikus oodata uusi murrangulisi tooteid.

Mahetootmise lipulaev

Börsi vahendusel plaanib kasvamiseks raha koguda ka leedulaste AUGA Group, mis on Baltimaade suurim mahepõllu­majandust viljelev ettevõte. Selle asutaja ja juhatuse esimees on Šiauliai linnast pärit Kęstutis Juščius, kes asutas oma esimese eduka äri koos sõpradega juba ülikooli ajal. Ettevõte tegeles riiete tootmise ja müügiga. Olles veidi raha teeninud, otsustas Kęstutis hakata seenekasvatajaks ning ostis 1993. aastal kodulinnas ruumid oma esimese seene­farmi rajamiseks. 1997. aastal, kui tootmisvõimsus oli 30 tonni kuus, hakkas ettevõte teenima kasumit. Pärast võime­kuse tõstmisse investeerimist jõuti 2007. aastaks 700 tonnini kuus.

2012. aastal ostis Juščius oma esimese põllumajandusettevõtte ja hakkas Šiau­liai lähedal katsetama mahedalt kasvata­tud köögiviljade väetamist seenekompos­tiga. Seenekasvatusega tekkis piisavalt komposti, et väetada 3000 hektarit maad. Eesmärk oli integreerida põllumajan­dusäri vertikaalselt seenekasvatusega.

Juščius tegi arvutusi: seente turu kogu­käive Euroopas oli umbes miljard eurot, mahetoodete turul aga umbes 30 miljar­dit eurot ja aasta keskmine kasvutempo 10 protsenti. 2013. aastal alustas ta läbi­rääkimisi Leedu suurima valdusettevõt­tega Agrowill Group, mis oli parasjagu silmitsi finantsprobleemidega ja saneeri­misel. 2014. aastal allkirjastati tehing ja Juščiuse seenekasvatusettevõte Baltic Champs ühines Agrowill Groupiga, mis spetsialiseerus põllumajandusele ja loo­makasvatusele. Tehingu tulemusel sai Juščius uue ühinenud ettevõtte üle kont­rolli.

Esimesel kahel aastal vahetus ettevõtte juhtkond, loobuti äridest, mis polnud põ­hitegevusega seotud ja kasumlikud, ning saneerimine viidi edukalt lõpule. 2015. aastal avaldas Agrowill Group oma uue strateegia ja alustas täielikku üleminekut mahepõllumajandusele, hakates kogu hallatavat maad harima vastavalt mahe­põllunduse põhimõtetele. Mahesertifi­kaadi saamiseks tuli läbida kohustuslik kaheaastane üleminekuperiood. Sel pe­rioodil järgiti mahetootmise nõudeid, kuid toodangut müüdi endiselt tavahin­naga. Oma uue visiooni esiletoomiseks muudeti 2016. aastal ettevõtte nimi AUGA Groupiks. Üleminek mahepõllun­dusele lõppes läinud aastal ning saagi eest saadi ka õiglast hinda.

Järgmise arenguetapina otsustati ha­kata väärindama toorainet, millest asuti valmistama lõpptarbijale valmistooteid: suppe, konserveeritud köögivilju ja seeni, erinevaid teravilja- ja piimatooteid. „AUGA Group püüab rakendada uusi­maid teaduslikke teadmisi, et parandada kõiki mahepõllunduse tootmisprotsesse ja pakkuda mahetoidu taskukohaselt,” sõnab Juščius.

Börsilt raha kasvamiseks

„Ettevõte peab säilitama õige tasakaalu äri ja keskkonnavastutuse, ökoloogia ja kaasaegsetehnoloogia, tootmise ja tarbi­mise vahel. Seepärast valmistatakse AUGA toiduaineid keskkonda säilitades ning kõige kaasaegsemat mahepõlluma­jandustehnoloogiat kasutades,” räägib Juščius. 80 protsenti Auga toodangust lä­heb eksporti. Peamised piirkonnad on Soome, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaa­pan ja Lõuna-Korea. Toodete lipulaev on mullu turule toodud valmissupid, mis said kohe edukaks. Neid pakutakse ka näiteks IKEA poodides Jaapanis. AUGA valmistooted moodustasid 2017. aastal li­gikaudu 45 protsenti kogu müügist.

Ettevõte on tänaseks investeerinud 15 miljonit eurot mahepõllumajanduse arengusse. Tänavu jaanuaris avaldati soo­vi koguda 20 miljonit eu­rot täiendavat omakapitalirahastust läbi avaliku pakkumise. Seda on plaanis ka­sutada käimasolevate ostude finantseeri­miseks ja äri laiendamiseks tulevikus. AUGA Groupis töötab hetkel üle 1200 inimese ja see number kasvab uute ette­võtete omandamisega pidevalt.

Juščiuse sõnul õitseb maheturg kogu maailmas ja on viimase kümne aastaga kolmekordistunud. Probleem on aga see, et pakkumine ei suuda käia kaasas nõud­lusega. Juščiuse andmetel kasvas mahe­põllumajandusmaa pind Euroopas 2016. aastal 6,7 protsenti, samas kui mahetoo­dangu müük kasvas 12 protsenti.

Leedu on suurepärane paik mahepõllu­majanduse viljelemiseks, kinnitab Juščius. Seal on palju puhast loodust ja pikad põllumajanduse traditsioonid. AUGA farmid asuvad riigi kõige viljaka­mates piirkondades.

 

LISAINFO:

Auga Groupist

• 38 000 hektarit maad teravilja ja köögiviljade, kaasa arvatud oma looma­de tarbeks mahesööda kasvatamiseks.
• 3500 piimalehma.
• Vabalt peetavad kanad elavad uue ajastu mobiilsetes kanakuutides. Kanu söödetakse mahesöödaga ja nende eluaeg on vähe­malt 10 nädalat.
• Baltikumi suurim seene­kasvataja Baltic Champs kasvatab aastas 11 000 tonni valgeid ja pruune šampinjone, portobellosid, shiitake-seeni ning kuning-ja austerservikuid.
• Auga Groupi 2017. aasta käive oli auditeerimata and­metel 48,8 miljonit eurot ja brutokasum 15,2 miljonit eurot.
• AUGA Group AB aktsio­närid on Baltic Champs Group (88,8%), Multi Asset Selection Fund (5,83%) ning muud füüsilised ja jurii­dilised isikud (6,04%). Akt­siakapital on registreeritud Leedu Vabariigi äriregistris ja koosneb lihtaktsiatest, mis on täiel määral sisse makstud. Aktsiatega kaubeldakse Vilniuse ja Varssavi börsidel.

AUGA tooted

AUGA tootesarja kuuluvad köögiviljad (10 toodet), see­ned (7 toodet), konserveeri­tud tooted (10 toodet), su­pid (5 toodet), teraviljatooted (4 toodet) ja kanali­ha. Tänavu toob AUGA jae­turule uute toodetena piima ja piimatooted, kanamunad ja suhkru.

 

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2018

** Artiklis sisalduv teave on vaid informatiivse tähendusega ning pole mõeldud investeerimisotsuse langetamiseks. Potentsiaalse kapitalikaasamise korral koostatakse ja avalikustatakse vastavalt kehtivate õigusaktide sätetele pakkumise prospekt, mille eesmärk on anda investeerimisotsuse tegemiseks vajalikku olulist teavet. Investeerimisotsuste tegemisel tutvu riskidega ning vajalikku olulist teavet sisaldavate materjalidega ja küsi nõu asjatundjalt.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse