5G tuleb. Kes saavad kasu? (2. osa)

Gert Siniloo

14.12.2018 9:40

pixabay.com

5G peaks tooma meile veelgi paremad andmesidekiirused ning uued teenused, mis kogu majandust muudavad. Sestap vaatame järgmises kahes artiklis lähemalt, mis 5G õigupoolest on, mida sellele üleminek muuta võib ning mis ettevõtted on kasusaajate esiotsas.

Seda, mis see 5G õigupoolest on, saab lugeda eelmisest artiklist.

Mis ettevõtted juba tegutsevad?

Neid on päris palju, sest nagu mainitud, puudutab 5G tulek korraga mitut valdkonda ning neis tegutsevaid ettevõtteid. Nii nagu praegu puudutab internet ning andmeside tervet majandust, on see tulevikus ka 5G puhul, tuues lisaks kaasa uued teenused, millest osa me veel ettegi ei oska kujutada. Et aga tulevikus majandus uuest tehnoloogiast võita saaks, tuleb see esmalt kohale toimetada. Sellega parajasti tegutsevad ettevõtted võib jagada laias laastus kaheks: riistvaratootjad ning telekomioperaatorid.

Võidujooks ettevõtete vahel on tihe, sest esimese (töötava) 5G võrgu pakkuja võib saada suure eelise kõrgema müügitulu näol ning ühtlasi tõsta enda mainet suure ja olulise asja ärategijana. Näiteks Verizon, mis käivitas 2010. aastal esimesena 4G-teenused, kasvatas viie aasta jooksul enda uute tellijate turuosa 36% pealt 41% juurde. Panused on samuti suured: üks Moor Insights & Strategy raport 2018. aasta veebruarist hindas, et ainuüksi infrastruktuuri kulutused, mis 5G-le tehakse, küündivad 2025. aastaks ligi 300 miljardi euroni. Seda veab just asjaolu, et olemasolevad andmekeskused ja võrgud ei kannataks 5G tulekuga saabuvat tohutut andmehulka lihtsalt välja. Selle summa sisse pole samas arvestatud uusi lõpptarbijaseadmeid nagu näiteks telefone.

Sisuliselt peab enne 5G massidesse jõudmist toimuma kaks suurt muutust. Mobiilioperaatorid peavad uuendama oma võrke erineva riistvaraga, mida toodavad näiteks Huawei, ZTE, Nokia ja Ericsson. Teiseks peavad telefonide tootjad valmistama uued seadmed, mida saaks 5G võrku ühendada.

Erinevaid ettevõtteid saab omavahel võrrelda allolevast tabelist, kus oleme teiste näitajate seas ära toonud ka ärikasumi marginaali, mis saadakse ärikasumi jagamisel ettevõtte müügituluga. Ärikasumi marginaal näitab protsendina, kui palju jääb firmal raha järele pärast kaupade ja teenuste müümiseks tehtud muutuvate kulutuste (nagu näiteks palgad või toormaterjalid) mahaarvamist, olles seega oluline kasumlikkuse näitaja. Ärikasumi marginaal näitab ühtlasi, kui palju jääb ettevõttele raha, et katta fikseeritud kulutusi (nagu näiteks laenuintresside maksed). Nagu iga sarnase näitajaga, tuleks ka ärikasumi marginaali võrrelda sarnaste ettevõtete vahel.

*finantsaasta 2017/2018 ning 2016/2017. Applied Materials’i puhul finantsaastad 2017 ning 2016.

**kuna Motorola telefone tootev Motorola Mobility börsil pole, võtsime võrdlusse Motorola emaettevõtte Lenovo

Allikad: Yahoo Finance, Bloomberg, ettevõtete aruanded, LHV. Valuutade vahetuskursid (Lõuna-Korea won, Hiina jüään, Rootsi kroon, euro) on võetud 6. detsembri seisuga. „pole“ – andmeid polnud saadaval. Edasivaatavad P/E ning dividendimäärad on võetud 13. detsembri seisuga.

Riistvaratootjad

Siin on suur eelis ettevõtetel, kes suudavad teistest varem 5G standardile vastavaid patente saada. Patendid tähendavad ettevõttele edaspidi tulu iga seadme pealt ning vastavad litsentsitasud võivad ulatuda miljardite dollariteni. See puudutab just modemite ja protsessorite tootjaid, kes patenteerivad oma tehnoloogia: nõnda pole tegelikult vahet, kes on riistvara tootja, sest litsentsitasu tuleb igal juhul maksta. Komponentide valmistajad toodavad neid miljardeid kiipe, mis lõpuks meie seadmetes sisalduma hakkavad. Võrgu- ja lõpptarbijaseadmete tootmises, mis 5G standardeid toetaksid, on juhtivad ettevõtted näiteks:

Qualcomm QCOM – USA telekomiseadmete tootja, kes valmistab pooled põhiriiba kiibid nutitelefonides, olles üks viimaseid USA firmasid, kel on juhtiv roll mobiilisuhtluse riistvaras. Ülejäänud kiibid tulevad Aasiast: Taiwani ettevõttel MediaTek on umbes veerand turust, samas kui Samsung ja Huawei toodavad kiipe enda toodetele. Qualcomm'i domineerimise taga ongi kaks lihtsat asja: patentide saamine, mis sobituvad 5G standardiga, ning siis kiibiehituse müümine, mis standarditega sobitub. Kuna standardite taga on globaalne tahe, et kõik seadmed töötaksid erinevates võrkudes, siis ettevõte, kes suudab patendid endale saada, peaks teenima tohutuid litsentsitasusid. Qualcomm'il on mitu säärast patenti juba olemas, mis tähendab, et teised peavad talle litsentsi kasutamise eest tasusid maksma. Qualcomm suutis olla esirinnas ka 3G ning 4G patentidega. Hetkel peaks Qualcommi seatud tasumäär olema 13 dollarit iga müüdud 5G-seadme kohta.

Qualcomm on sõlminud koostöölepingud Samsungiga ning lisaks Hiina ettevõtetega nagu Lenovo, Vivo, Oppo ning Xiaomi. Viimased kaks on paaril viimasel aastal enda turuosa jõudsalt kasvatanud: Xiaomi on vähem kui kahe aastaga enda turuosa enam kui kahekordistanud 9,5% juurde ning Oppo on olnud viimati 8,6% juures. Kolmas Hiina tootja Huawei on samuti turuosa kasvatanud: poolteise aastaga on see suurenenud 10% juurest 15,9% juurde. Qualcomm'i enda hinnangul on neil kiipide valmistamises konkurentide, nagu näiteks Intel'i ees ühe- kuni kaheaastane edumaa. Lisaks tehakse koostööd operaatoritega nagu AT&T ning Verizon. Äsja esitles Qualcomm koostöös partneritega maailma esimest mobiilset 5G kiipi Snapdragon 855. Põhimõtteliselt tähendab see, et Qualcommi poolt on 5G juba kohal. Samm tegi märksa võimalikumaks selle, et järgmise aasta esimeses pooles saabuksid müügile esimesed 5G seadmed.

Intel INTC – maailma üks suuremaid kiibitootjaid, kel on olnud mobiilse 5G ning üldse mobiilsel turul tegutsemisega raskusi. Erinevalt paljudest teistest niinimetatud kiibitootjatest, kes üksnes disainivad oma kiipe, kuid lasevad neid toota teistel, toodab Intel enda kiibid ise. Oluline koostöö Intel’i jaoks toimub Apple’iga ning firma kiibid on kasutusel iPhone’ides. Samas on testid näidanud, et Intel'i kiibid on märksa väiksema jõudlusega kui konkurendi Qualcomm'i omad. Intel teeb 5G arvutite alal koostööd Microsoft’i, Dell’i, HP ning Lenovo’ga. Operaatoritest on koostööd tehtud AT&T ning Verizon’iga.

Ericsson ERIC-B – Rootsi võrguseadmete tootja. On oktoobri seisuga võitnud 80 lepingut seadmete tarneteks, võrreldes Huawei 64 lepinguga. Nokia on sõlminud 45 lepingut, Samsung vaid kümmekond. Litsentsitasu Ericssonile on Bloombergi andmeil 5 dollarit seadme pealt. Ettevõtte enda sõnul on nad 5G tuleku nimel ainsa võrguseadmete tootjana tegutsemas kõigis maailmajagudes. Koostöös Intel’i, Telia ja Tallinkiga testis Ericsson juba mullu Tallinki laevadel 5G võrku. Detsembri algul käivitati koos Teliaga Stockholmi kuninglikus tehnoloogiainstituudis KTH Rootsi esimene 5G testvõrk. Kohal ollakse ka Indias, kus partneriks on kohalik telekomiettevõte Bharti Airtel, kes on riigi suurima turuosaga mobiilivõrguoperaator. Indias peaks võrguehitus algama 2019. aastal. Austraalias on Ericsson koostööd tegemas riikliku lairibaühenduse firmaga NBN.

Nokia NOKIA – eestlastele hästi tuntud Soome telekomiseadmete ja telefonide valmistaja, kelle äri on viimastel aastatel keskendunud just võrguseadmetele. 5G tuleku ootuses ja selleks tehtava uurimistöö jaoks on Nokial kõvasti kasu olnud 2015. aastal ära ostetud Prantsuse ettevõttest Alcatel-Lucent. Nokia on teatanud, et nende litsentsitasu on 3 eurot iga võrguseadme pealt. Detsembri alguses teatas Nokia, et on sõlminud Põhjamaade Investeerimispangaga 250 miljoni euro suuruse laenulepingu 5G uurimiseks ja arendamiseks Euroopas aastatel 2018-2020. Uurimiskava puudutaks eeskätt lõpptarbijale suunatud lahendusi erinevates ärivaldkondades. Operaatoritest tehakse teiste seas koostööd T-Mobile’i, Vodafone’i ja China Mobile’iga. Soomes on Nokia peamine partner Telia.

Cisco CSCO – USA võrguseadmete tootja. Cisco on juhtiv seadmetootja just ettevõtetest klientidele. Teeb koostööd Samsungi ja Verizon’iga lairibaühenduste alal.

ZTE – üks Hiina juhtivaid võrguseadmete tootjaid. Hiinas on neil tugev positsioon, kuid teistel turgudel jääb ettevõte konkurentidele (Ericsson, Huawei, Nokia) alla.

Huawei – Hiina ettevõte, mis on viimase pooleteise aastaga jõudsalt oma nutitelefonide turuosa maailmas kasvatanud. Huawei toodab enda telefonidele vajalikke võrguseadmeid ise. On olnud teateid, et Huawei 5G telefon peaks müügile jõudma järgmise aasta suvel. Ettevõte pole aga teada andnud, kui suur on nende võrguseadmete litsentsitasu. Igal juhul on ettevõte märksa tugevamas positsioonis, võrreldes 4G tuleku eelse ajaga. Väljaspool USA-d peaks Huawei’st saama juhtiv 5G võrguseadmete tarnija. Huawei äri 5G ootuses keskendub lisaks telefonidele paljuski just võrguseadmetele. Börsil noteeritud Huawei pole.

Samsung Electronics SMSN – Lõuna-Koreas paiknev maailma suurim nutitelefonide tootja (globaalne turuosa viimati 21% juures), ent telekomiseadmete vallas jääb 3% suuruse turuosaga alla konkurentidele Huaweile, Ericssonile ja Nokiale. Samsung ostis oktoobri keskel Hispaania andmeanalüüsiettevõtte Zhilabs. Tegu on esimese tehinguga augustis teatatud kavast investeerida uutesse tehnoloogiatesse. Kava suuruseks on plaanitud 22 miljardit dollarit kolme aasta jooksul. Samsung allkirjastas sel aastal viieaastase lepingu Qualcomm'iga, pakkumaks 5G võrke ja seadmeid. Samsung on eelduslikult esimesi ettevõtteid, mis järgmise aasta esimeses pooles 5G telefoniga välja tuleb. Kuna Qualcomm tuli vaid mõne päeva eest välja esimese 5G-kiibiga, siis oodatakse Samsungi veebruaris esitletavalt uuelt telefonilt juba 5G võimekust. Samsung teeb 5G katsetusi koos Verizon’i, AT&T ning T-Mobile’iga.

5G meie telefonides

Igaüks, kes viienda põlvkonna andmeside teenuseid kasutada tahab, vajab ka uut telefoni, sest olemasolevad seadmed uut võrku ei toeta. Siin tunduvad teistest ees olevat Samsung, millelt oodatakse esimest 5G võimekusega telefoni juba paari kuu pärast; LG, kes loodab esimese 5G-d toetava telefoni välja lasta 2019. aasta algul; ning Motorola (osa Lenovo grupist), mis on valmistanud 5G mooduli, mille saaks tulevast aastast liita nende juba müügile tulnud telefoniga Moto Z3. Protsessorina kasutab see telefon just Qualcomm’i toodangut ning müügile on telefon paisatud koostöös Verizon’iga.

LG – Lõuna-Korea elektroonikatootja, kes on lubanud koostöös Sprint’iga 2019. aasta esimeses pooles 5G telefoniga välja tulla. Kiipide osas toetutakse Qualcomm’ile.

Motorola Moto Z3 telefon, millele peaks tuleval aastal saama liita 5G-mooduli. motorola.com

Motorola – Hiina päritolu Lenovo 992 tütarettevõte Motorola on juba praegu välja tulnud telefoniga Moto Z3, mida reklaamitakse kui esimest 5G võimalusega telefoni. 5G võimalus tähendab järgmisel aastal saabuvat 5G moodulit, mille saab täna ostetava telefoniga liita. Koostööd tehakse selles vallas Verizon’iga.

Apple – USA telefoni- ja muude seadmete tootja, mis on seni jäänud 5G tuleku osas üsna tagasihoidlikuks. Ühe allika väitel jõuab Apple’i 5G telefon müügile 2020. aastal. Ilmselt on alalhoidlikkuse taga soov oodata ära uue tehnoloogia tuleku esimesed kasvuraskused ning tulla oma tootega välja siis, kui olukord on juba veidi rahulikum ning surve kõiki jalust rabada väiksem. Apple’il on plaanis kasutada Intel’i kiipe. Kui kõik läheb kavakohaselt, saab Intel’ist ainuke ettevõte, mis Apple’i telefonidele kiipe pakub.

Esmaspäeval ilmuvas järgmises ja viimases artiklis tutvustame juba lähemalt telekomioperaatoreid ja komponentide valmistajaid, kes 5G tuleku nimel tegutsema on asunud.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse