Võimenduslaen toob homse tänasesse

Gert Siniloo

26.03.2019 14:15

LHV

Võimenduslaenu peetakse sageli vaid päevakauplejate pärusmaaks. Samas on selle abil võimalik ka pikaajalistel investoritel oma portfelli kasvatada. Loe, kuidas võimenduslaenuga saab mõistlik kasutaja tuua tuleviku kätte juba täna, juhul kui kasutada seda ilma emotsioonideta ja ainult põhjendatud investeeringute tegemiseks.

LHV võimenduslaen, mida saab võtta börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel ning seda kogu oma portfelli ulatuses, pakub võimaluse osta aktsiaid ka siis, kui parajasti puudub vaba raha jääk. Eelduseks ongi sel juhul juba olemasolev aktsiaportfell, mille tagatisel saab tehinguks laenu võtta.

Laenates panga käest raha, et omandada suure kasvupotentsiaaliga (või languspotentsiaaliga lühikeseks müügi korral) väärtpaber, on võimalus panustada suuremale tootlusele juhul, kui realiseerub investori või kaupleja kauplemistees. Võimenduse efekt peitub selles, et mõnel juhul isegi kahe kolmandiku ulatuses on laenu tagatiseks omandatavad väärtpaberid ise.

Võimenduslaen teeb seega võimalikuks ära kasutada aktsiaturgudel tekkivaid võimalusi, nagu näiteks eelmise aasta lõpukuudel, kui paljude väärtpaberite hinnad oluliselt langesid, kuid on tänaseks juba taastunud.

Näide: kui tehing õnnestub, võimenduslaen 8,5% intressiga

Investor kasutas Siauliu Bankase aktsiate ostmiseks 2000 eurot võimenduslaenu, kui aktsia hind oli 0,40 eurot. Seega sai ta 5000 aktsiat (2000 / 0,40). Kahe kuuga tõusis aktsia 16%, 0,467 euroni. Võimenduslaenu intressikulu oli kahe kuu jooksul (2000 x 8,5%) / 12 x 2 = 28,33 eurot. Investor otsustas positsiooni ära müüa. Seega teenis investor kahe kuuga aktsia tõusult 14,60% puhastootlust: ((5000 x 0,467) – 2 x 3 – 0,2% x 2000 – 0,2% x 5000 x 0,467 – 28,33) / 2000 – 1 (x 100%) = 14,60%. Rahaliselt on kasum pärast tehingutasusid ja laenuintressi 292 eurot. LHV-s on Balti aktsiate hoidmine tasuta.

Näide: kui tehing ebaõnnestub, võimenduslaen 8,5% intressiga

Investor kasutas Siauliu Bankase aktsiate ostmiseks 2000 eurot võimenduslaenu, kui aktsia hind oli 0,40 eurot. Seega sai ta 5000 aktsiat (2000 / 0,40). Kahe kuuga langes aktsia 16%, 0,336 euroni. Võimenduslaenu intressikulu oli kahe kuu jooksul (2000 x 8,5%) / 12 x 2 = 28,33 eurot. Investor otsustas positsiooni ära müüa. Seega kujunes aktsiahinna languse tõttu investori tootluseks kahe kuuga –18,09%: ((5000 x 0,336) – 2 x 3 – 0,2% x 2000 – 0,2% x 5000 x 0,336 – 28,33) / 2000 – 1 (x 100%) = –18,09%. Rahaliselt on kahjum koos tehingutasude ja laenuintressiga 361,8 eurot. LHV-s on Balti aktsiate hoidmine tasuta.

Selleks aga, et võimendust edukalt kasutada ning teha seda võimalikult väikeste riskidega, tasub meeles pidada kuut abistavat sammu.

1. Enne võimenduslaenu kasutamist tasub koostada portfell, milles on enamik positsioonidest väikese volatiilsusega instrumentides (näiteks võlakirjad või börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid). Väike volatiilsus tähendab seda, et instrumendi hind liigub väikese amplituudiga. Sedasi hoiab portfell väärtust ka heitlikel aegadel ning hoiab ära olukorra, kus ollakse sunnitud võla katteks positsioonid maha müüma, jäädes lõpuks võib-olla koguni kahjumisse.

2. Võimenduslaenu tasuks kasutada selleks, et osta kvaliteetseid ettevõtteid, mille ostuhind on madalamal kui tema konservatiivselt hinnatud fundamentaalne väärtus. Näiteks, kui ettevõtte rahavaru bilansis ületab turuväärtust. Abiks on näiteks analüütikute seatud hinnatasemed. Mida suurem on nii-öelda turvavaru ostuhinna ja fundamentaalse väärtuse vahel, seda suurema tõenäosusega instrumendi hind taastub pärast heitlikumat aega kõrgemal tasemel. Ettevõtte väärtuse hindamisest on põhjalikult kirjutanud Benjamin Graham raamatus "Intelligentne investor".

3. Võimenduslaen on abiks ka emissioonide korral, et saada suuremat jaotust, kui on arvata, et see märgitakse üle. Heaks näiteks on siin Tallinna Sadama aktsiate esmaemissioon, kus märgiti üle kolmekordselt ja enamik jaeinvestoreid sai keskmiselt 1700 euro eest aktsiaid.

Näide: Tallinna Sadama IPO

Kasutades Tallinna Sadama emissiooni ajal võimenduslaenu aktsiate märkimiseks, oli reaalselt laen kasutusel kuus ööpäeva – aktsiate tehingupäev oli 07.06.2018 ja kauplemist alustati 13.06.2018. Realiseerides positsiooni ja tagastades laenu esimesel kauplemispäeval, tekkis väike intressikulu, kuid samas tekkis võimalus saada kasumit kuni 20% hinna liikumisest.

Siinkohal on muidugi risk, et kui emissiooni ei märgita üle ja investor saab suurema koguse aktsiaid kätte, võib tekkida nende realiseerimisest kahjum. Seda kahjumit võimendab laenatud raha.

4. Kui on soov hoida aktsiat pikemalt, siis võib kaaluda sellised ettevõtteid, mis maksavad dividendi. Dividend aitab katta laenuintressikulu.

Näide: Merko dividend

Balti põhinimekirjas noteeritud ehitusettevõtte Merko Ehitus aktsia dividenditootlus 2019. aasta kevadel on 10% (arvestades, et ettevõtte maksab 1 euro dividendi ja aktsia hind on 14.03.2019 seisuga 10 eurot). Arvestades võimenduslaenu tavapärast intressimäära 8,5% aastas (eurodes ostetud väärtpaberite puhul), saab dividendituluga katta intressikulu. Ülejääva rahaga saab osta uusi aktsiaid. Korrates järgnevatel aastatel sama tegevust, kiirenevad samal ajal nii dividenditulu positsioonist kui ka laenujäägi vähenemine. Seda kõike juhul, kui Merko suudab ka tulevikus sama suurt dividendi maksta.

5. Eesmärgiks tasub seada võimenduslaenu võimalikult kiire tagasimaksmine. Sedasi hoitakse riskid kontrolli all ning vabastatakse laenukapitali uuteks investeeringuteks.

6. Kõige olulisem on see, et võimenduslaenu tuleb kasutada võimalikult mõõdukalt. Kuigi laenu on võimalik võtta oma portfelli suurusest kuni kaks korda rohkem, siis ülemääraste riskide vältimiseks kasuta parem vaid 10–20% pakutavast laenusummast.

Seega toimib võimenduslaen oma olemuselt nagu krediitkaart. Nii nagu krediitkaarti, on ka võimenduslaenu mõistlik kasutada ainult ilma emotsioonideta ja distsiplineeritult ning üksnes põhjendatud investeeringute tegemiseks. Võimenduslaen pole kindlasti kiirelt rikastumise vahend, mis vabastaks investeeringu läbimõtlemisest, vaid on just mõeldud kogenud investorile-kauplejale, kes mõistab turgude dünaamikat ja talub keskmisest suuremat hindade kõikumise riski. Kindlasti tuleb ka arvestada, et võimenduslaen on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks, kuna laenuga kaasnevad intressimaksed, mis ka eduka tehingu korral investeeringu tootlust vähendavad.

Loe võimenduslaenu kasutamisest lähemalt ning uuri näiteid laenusumma arvutustega. Ühtlasi tutvu võimenduslaenu intressi- ja tagatismääradega.

Artikkel ilmus Äripäevas 26. märtsil 2019.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse