Arenevatel turgudel on uus liige

Allan Gaidunko

16.04.2019 10:23

iStockphoto

2018. aastal otsustasid indeksipakkujad MSCI ja FTSE oma arenevate turgude indeksitesse lisada uueks liikmeks Saudi Araabia. See tähendab, et Lähis-Ida ja täpsemalt GCC (Gulf Cooperation Council ehk Lähis-Ida Koostöönõukogu) riikide roll arenevatel turgudel on suurenemas ning toob 2019. ja 2020. aastatel regiooni aktsiaturgudele umbes 17 miljardi dollari ulatuses uut kapitali. Saudi Araabia hakkab seejuures moodustama MSCI arenevate turgude indeksist umbes 2,7% ning saab indeksisse kuuluvast 25-st riigist suuruselt üheksandaks riigiks. GCC regioon tervikuna hakkab indeksist moodustama juba 4-5%.

GCC regiooni kuulumine arenevate turgude indeksitesse on seni olnud tagasihoidlik kolme riigi näol – Araabia Ühendemiraadid, Katar ja Kuveit. Viimane on üsna värske liige, kuna indeksipakkuja FTSE tõstis Kuveidi oma arenevate turgude indeksisse alles 2018. aastal ja MSCI võib potentsiaalselt sarnase otsuse teha käesoleval aastal. Hoopis suurema mõjuga on regiooni jaoks Saudi Araabia indeksitesse lisandumine ning tähendab mitut olulist asja.

Esiteks saavad investorid kindlad olla, et Saudi Araabia börsiaktsiatesse investeerimine vastab rahvusvahelistele standarditele (MSCI ja FTSE indeksitesse saamiseks peab börs täitma mitmeid nõudeid). Teiseks on sealsele börsile oodata suuremas mahus väliskapitali sissevoolu, mis tähendab ühtlasi seda, et välisinvestorite osakaal ja roll suureneb. Lähis-Ida panga EFG Hermes’i andmetel toob Saudi Araabia indeksitesse lisandumine riigi börsile ca 17 miljardit dollarit uut passiivset kapitali (peamiselt indeksfondidest tulenev kapital, mis osakaalude ümberjaotamise tõttu automaatselt börsile laekub). MSCI indeksi ümberjaotus toob ca 11 miljardit dollarit ning FTSE indeksi ümberjaotus ca 6 miljardit dollarit. Selleks, et taolised suured summad börsil liigset volatiilsust ei tekitaks, teeb MSCI ümberjaotuse kahes osas ning FTSE viies osas.

Kuid huvi Saudi Araabia börsiettevõtete vastu ei piirdu vaid passiivsete fondidega, ka aktiivsed välisinvestorid hakkavad nii riigile kui ka laiemalt Lähis-Ida regioonile rohkem tähelepanu pöörama. Suurimad huvilised saavad olema sellised välisinvestorid, kes on spetsialiseerunud arenevatele turgudele ja kelle jaoks indeksitesse lisandumise tõttu hakkab Saudi Araabia olema uueks investeerimise sihtkohaks. Heaks investeerimishuvi näiteks on aprillis toimunud Saudi Araabia naftaettevõtte Saudi Aramco 12 miljardi dollari suurune võlakirjaemissioon, mille käigus investorid märkisid võlakirju üle 100 miljardi dollari ulatuses ehk emissioon märgiti rohkem kui 8 korda üle. Saudi Aramco pole veel oma aktsiaid Saudi Araabia börsile noteerinud, kuid sinnapoole liigutakse.

Kuna aktsiaturud on enamasti ettevaatavad, siis indeksitesse lisandumine on olnud üheks peamiseks põhjuseks, mille taustal Saudi Araabia börsiindeks on käesoleva aasta algusest tõusnud 16%.

Teiseks oluliseks põhjuseks börsiindeksi tõusu taga on esmased signaalid sellest, et sealsete ettevõtete finantsnäitajad hakkavad paranema. Riigil ja kogu Lähis-Ida regioonil on seljataga olnud 4 rasket aastat, kus valitsused on pidanud oma kulutusi oluliselt kärpima ja vastu võtma erinevaid reforme selleks, et tulevased aastad oleksid jätkusuutlikud ka madalama naftahinna keskkonnas. Hea näitena võib Saudi Araabias tuua 5%lise käibemaksu kehtestamise 2018. aasta algusest ja riigisektori töötajate boonuste kärpimise. Nüüdseks ollakse olukorras, kus boonused toodi tagasi (2018. aasta lõpus) ja riik jätkab oluliste infrastruktuuriinvesteeringutega. See tähendab ühtlasi, et tarbijate kindlustunne hakkab paranema ja ettevõtted julgevad rohkem investeerida.

Mainimata ei saa jätta asjaolu, et oluliseks taganttuuleks Saudi Araabia jaoks on olnud ka nafta barrelihind vahemikus $60-70. Seda on toetanud peamiselt OPEC liikmesriikide ja Venemaa tihe koostöö ning USA sanktsioonide rakendamine Venezuela riiklikule naftaettevõttele PDVSA (USA-s tegutsevatel naftaettevõtetel on maist alates Venezuela rangelt keelatud naftat importida, mis omakorda vähendab Venezuela naftaeksporti ja naftapakkumist turul ning toetab naftahinda).

OPECi tegevust võib Saudi Araabia puhul pidada paralleelselt ka riskiks, eriti poliitiliseks. Näiteks on viimase aasta jooksul suuremat vastuolu OPECi tegevusele (sisuliselt Saudi Araabiale kui eestvedajale) väljendanud USA poliitikud, kellele kõrgem naftahind meeltmööda ei ole. Soovitakse saavutada madalamat naftahinda, kuna see on USA tarbijale kasulikum. Muide, arvestades USA viimaste aastate jooksul kiirelt tõusnud nafta tootmismahte, võib selline USA soov pikemas plaanis olla lühinägelik, sest nafta eksportimise korral võiks kõrgem energiahind ameeriklastele tähendada just tasuvamaid töökohti sektoris. Kokkuvõttes on Lähis-Ida regioon ja poliitiline risk alati käsikäes käinud ning sellega lihtsalt tuleb arvestada.

LHV Pärsia Lahe Fondis oleme märtsi lõpu seisuga Saudi Araabiasse investeerinud umbes 32% fondivaradest ja see on riikide lõikes ühtlasi portfelli suurim investeering. Oleme end Saudi Araabia investeeringute puhul positsioneerinud nii, et saada kasu arenevate turgude indeksitesse lisandumisest, paranevast tarbija kindlustundest ja pikaajalistest trendidest (tervishoid ning infrastruktuuri loomine). Fondi portfell kaupleb märtsi lõpu seisuga 8,3x 12 kuu oodataval kasumil, 1,1x raamatupidamisväärtusel ja pakub samas 4,4% dividenditootlust.

Allan Gaidunko
LHV Varahalduse analüütik

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse