Eesti kaubavahetus välisriikidega ilmutab esimesi jahtumise märke

Kristo Aab

13.05.2019 18:12

Pixabay

Kaupade väljavedu kasvas Eestis esimeses kvartalis 8%, kuid kasv oli peaaegu poole aeglasem kui möödunud aasta lõpus. Väljavedu suurenes kõikide suuremate kaubarühmade lõikes, lõviosa kasvust tuli traditsiooniliselt puidu-, elektroonika- ja masinatööstusest. Arvestamata sesoonset kõikumist ja volatiilsust, mida tekitab mineraalsete kütuste väljavedu, on Eesti kaubaeksport 2016. aasta algusest kasvanud üsna stabiilselt 5-6% aastavõrdluses.

Peamiseks ekspordikasvu aeglustumise põhjuseks oli nafta hinna stabiliseerumine. Möödunud aasta väga kiiret ekspordikasvu vedas õlisektor, kus teisel poolaastal mineraalsete kütuste ekspordikäive suisa kahekordistus aastavõrdluses. Kiirele käibe kasvule aitas kaasa maailmaturul ligikaudu kolmandiku võrra kerkinud nafta hind, mistõttu said ka meie ettevõtjad küsida ühe väljaveetava toodangu ühiku eest oluliselt rohkem raha. Seda kinnitab fakt, et reaalne ekspordikasv ehk väljaveetud mineraalsete toodete maht kasvas aastavõrdluses kolmandiku võrra aeglasemalt kui käive. Tänavu on nafta hind maailmaturul jäänud seni aastavõrdluses muutumatuks, mistõttu on käibe kasvatamine hinnatõusu arvelt olnud keerulisem. Veidi lohutust pakub ettevõtjatele odavam euro vahetuskurss, mis muudab meie tooted rahvusvahelisel hinnaskaalal atraktiivsemaks. Nõnda suurenes esimeses kvartalis mineraalsete toodete ekspordikäive ligikaudu 6%, reaalne ekspordikasv jäi 3% juurde.

Teistest suurematest töötleva tööstuse harudest on esimesi jahtumise märke näha puidusektoris. Kuigi puitmaterjali osakaal ekspordikasvus oli kvartali kokkuvõttes suur, siis märtsis aeglustus ekspordikasv puidutööstuses viimaste aastate kontekstis haruldaselt aeglase temponi. Sõnumid ehitusbuumi raugemisest Soomes ja Rootsis koos siinsete ettevõtjate hinnanguga nõudluse nõrgenemises kohta loovad siinkohal tausta, mille põhjal tagasipõrget ülikiirete kasvutempode juurde ei ole mõtet oodata. Sarnast trendi on märgata ka elektroonika (kommunikatsiooniseadmed jms) ekspordis, kus aastalõpu kiirete kasvutempode juurest jõuti tänavu märtsiks kergesse miinusesse. Need tulemused on Eestis juba pikka aega olnud oluliselt mõjutatud ühe suurettevõtte käekäigust. Arvestades väljatöötamisjärgus oleva 5G tehnoloogia arengukiirust ja selle võimalikku globaalset kandepinda, siis jääb elektroonikatööstuse eksport tõenäoliselt ka edaspidi Eesti majandustsüklist suhteliselt vähesõltuvaks.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse