Kassavabad poed kui jaekaubanduse tulevik?

Kirke Ruuven

27.05.2019 10:08

iStock

Mõte minna kauplusesse, võtta sealt võileib ja kõndida sellega koheselt poest ka välja, kõlab tänapäeva hõivatud kontoriinimesele ülimalt hästi. Tegelikult on nimetatud võimalus juba olemas: seda pakuvad kassavabad kauplused. Kuna nutikaid poode arendavad lisaks Amazonile ka paljud teised ettevõtted, on tõenäoline, et kassavabad kauplused koguvad populaarsust ja on varsti igal pool.

Vaadates tänast olukorda, siis inimestel on ostlemiseks kaks peamist valikut: nad kas tellivad tooted internetist või suunduvad füüsiliste poeriiulite vahele. Kuna enamus kauplustest töötab traditsioonilisel viisil, kus klient peab toodete eest maksmiseks minema kassast läbi, tekivad selle tagajärjel pikad kassajärjekorrad, kus kellelgi ei meeldi pikalt seista.

On leitud, et USA tarbijad kulutavad aastas kokku keskmiselt 37 miljardit tundi järjekorras seismisele, olles sellega ostlemisel üheks peamiseks frustratsiooni allikaks. Veebiuuringute firma Usabilla kohaselt märkis 22,5% USA ostlejatest peamiseks põhjuseks pikad järjekorrad, miks nad poest enne soovitud ostu sooritamist lahkusid.

Kuigi internetis šoppamine on tehtud ülimalt lihtsaks, soovivad inimesed siiski minna poodi päriselt kohale. Retail Dive viis 2017. aastal läbi uuringu ning leidis, et kõrgeimalt hinnatud põhjus, miks inimesed eelistasid e-poe asemel reaalset  kauplust, oli võimalus tooteid näha ja katsuda. Mitmed teised uuringud näitavad ka seda, et kauplused muudavad jaemüüjad klientide silmis usaldusväärsemaks.

Kuna  inimestele ei meeldi kassajärjekordades seista, aga oma teenusega täielikult internetti ka kolida ei saa, peavad firmad midagi muud välja mõtlema. Siin tulevadki mängu kassavabad poed, mis on üks värskemaid trende jaemüügisektoris. Need hoiavad klientide aega kokku ning teevad ostlemise veel mugavamaks kui näiteks iseteeninduskassad.

Esimese nutika kassavaba poe avas Amazon 2016. aastal. Amazon Go on kauplus, kuhu inimene jalutab sisse, võtab riiulilt soovitud eseme ja läheb poest välja. Seda, millise eseme inimene riiulilt võttis, teevad kindlaks tehisintellektil põhinevad kaamerad ning sensorid. Kui klient on poest väljunud, võtab Amazon tema krediitkaardilt ostukorvi summa. Mõni hetk hiljem saadab mobiiliäpp inimesele ka kviitungi, kus on peal, mida ta ostis, kui palju selle eest maksis ning kui kaua ta poes viibis.

Tänaseks on Amazon Go kauplusi kokku 11 tükki, mis asuvad neljas USA linnas: Seattles, Chicagos, New Yorgis ja San Franciscos. Samas plaanib suurfirma 2021. aastaks lisada 3000 uut Amazon Go poodi. Kui see plaan Amazonil läbi läheb, tõmbavad Go poed endale mitte ainult lähedal asuvate väikekaupluste, vaid ka restoranide ja toidupoodide kliente. Lisaks on teada, et firma mõtleb enda Go kauplusi avada ka ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks lennujaamades.

Kuigi plaan on hea, võib selle teostus Amazonile väga kulukaks osutuda. Morgan Stanley hindab projekti ligikaudseks maksumuseks kolm miljardit dollarit, mis tähendab, et ühe poe tarkvara paigaldamiseks kulub umbes miljon dollarit.

Idufirma Zippin, mille asutaja Krishna Motukuri arendas aastatel 1996-2006 Amazoni tarneahelasüsteeme, oli üks esimesi firmasid, mis Amazoni kõrval avalikult enda kassavaba kaupluse avas. Antud idufirma avas enda nutika poe San Franciscos, enne kui Amazon seda tegi. Zippini kauplusel on täpselt samasgugune kontseptsioon nagu Amazon Go-l.

Introducing Zippin - Checkout-Free Shopping

Zippini kauplus, mille uksed avati 2018. aasta augustis, müüb peamiselt snäkke ja jooke. Ent antud idufirma eesmärk ei ole kassavabade kaupluste omamine, vaid enda tehnoloogia litsentsi müümine olemasolevatele jaemüüjatele.

Standard Cognition tuleb samuti jaefirmadele appi, konkureerimaks Amazoniga. Idufirma plaanib suuri kauplusi kassavaba tehnoloogiaga varustama hakata. Kui Amazon Go üks pood on ligi 186 ruutmeetrit, siis Standard Cognition näeb vaeva, et kassavaba süsteem töötaks ka kümme korda suuremates kauplustes. Jaapani juhtiv hulgimüügifirma Paltac plaanib 2020. aasta suveolümpiamängudeks avada rohkem kui 3000 Standard Cognitioni tehnoloogiaga varustatud nutikat kauplust.

Lisaks start-up’idele töötavad ka mitmed suurfirmad kassavabade poodide kallal. Nendeks on JD.com, Alibaba, Walmart, Tencent, 7-Eleven ja Lenovo. Alibaba eksperimenteerib näiteks hoopis kassavaba kohviku Tao Cafe’ga, mis müüb nii jooke ja snäkke, kui ka erinevaid tooteid nagu seljakotte, märkmikke ja mänguloomi. Samas ei ole see kohvik täiesti automatiseeritud, inimesed ikkagi valmistavad ja serveerivad klientidele toitu.

Kuid mis on see tehnoloogia, mis aitab kassavabade kontseptsiooni üldse ellu kutsuda? Peamiselt on selleks on nähtamatute maksete tehnoloogia (invisible payments technology). Nende sooritamiseks pole vaja sularaha ega pangakaarti, kõik toimub läbi mobiiliäpi või automaatse skänneerimise. Juniper Research on raporteerinud, et kui 2017. aastal tehti nähtamatuid makseid väärtuses 9,8 miljardit dollarit, siis 2022. aastal tehakse selliseid nutikaid makseid summas 78 miljardit dollarit.

Niipea kindlasti veel kassavabasid kauplusi ja nähtamatuid makseid igal pool ei näe – see nõuab firmadelt väga suuri investeeringuid ja planeerimist – kuid nagu artiklist ka kajastus, on maailm ikkagi selles suunas liikumas.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse