Kuidas ületada Ühendriikide aktsiaturu tootlust?

Erko Rebane

26.06.2019 12:34

Shutterstock

Ei leidu kuninglikumat börsiindeksit maailmas kui S&P 500, koondades endasse Ühendriikide börsil noteeritud pool tuhat suurfirmat, mis mitte ainult ei esinda läbilõiget Ameerikast, vaid peegeldavad oma rahvusvahelise haarde tõttu ka globaalse majanduse käekäiku. Sestap öeldakse, et kui tahad ilma suurema eeltööta raha aktsiaturgudel pikaajaliselt kasvama panna, siis kaalu S&P 500 indeksfondi. Nii muljet avaldav, kui selle pikaajaline tootluskõver ka ei ole, leidub börsil grupp ettevõtteid, kes on teinud S&P 500 indeksile silmad ette.

Viiesajast Ameerika firmast koosnev S&P 500 hõlmab 11st erinevast sektorist pärit oma valdkonna tipptegijat ning kuna Standard & Poor'si komitee vaatab regulaarselt üle, millised ettevõtted peaksid kindlate kriteeriumite alusel seal koosseisus olema ja millised mitte, hoolitsetakse selle eest, et investori portfelli kuuluks alati koorekiht. Teisisõnu on sul justkui olemas portfellihaldur, kes asendab majanduses tähtsust kaotavad ettevõtted nendega, kelle roll on muutunud suuremaks.

Nagu Warren Buffett tõi  Berkshire Hathaway 2018.a aktsionäride koosolekul välja, ei pea S&P 500 indeksfondi investeerinud inimesel olema raamatupidamisalaseid teadmisi, ei ole vaja ise firmasid otsida, õiget ajahetke oodata,  ega igapäevaselt börsidel toimuvat jälgida. Tuleb vaid jõuda järeldusele, et Ühendriikide majandusel läheb pikas plaanis hästi, mis tähendab seda, et ka sealsetel ettevõtetel läheb edukalt.  Teisisõnu on võimalik ühe ostuga teha panus inimeste, ühiskonna ja majanduse pidevasse arengusse.

Nii tähelepanuväärne kui S&P 500 indeksi pikaajaline tõus ka ei ole, leidub siiski üks grupp ettevõtteid, kes on suutnud investori vara kasvatada isegi hoogsamalt. Need on dividendiaristokraadid.

S&P 500 Dividend Aristocrats indeksisse on viiesajast suurettevõttest välja nopitud need firmad, kes on oma dividendi tõstnud vähemalt 25 aastat järjest.  Teisiti öeldes kuuluvad sellesse väärikasse gruppi tugeva rahavoo ja bilansiga ettevõtted,  kelle juhtkond annab dividendi kergitades märku oma kõrgest veendumusest firma edasisest eduteest. Neid firmasid on umbes 50-60 ja seda nimekirja uuendatakse iga aasta alguses.

Kui S&P 500 indeks on suutnud viimase kahekümne aasta jooksul saavutada koos dividendidega 226% tootluse, siis S&P 500 dividendiaristokraadid on samal ajahorisondil kirja saanud 514% tulemuse. Tasub märkida, et nõnda positiivsed tootlused on saavutatud vaatamata sellele, et antud perioodi mahtus kaks börsikrahhi: internetiaktsiate kokkuvarisemine 2000. aastal ning kinnisvaramulli lõhkemisest tingitud majanduskriis 2008. aastal.  See ilmestab fakti, miks investeerimisel tuleks võtta pikaajaline nägemus.

S&P 500 indeksi viimase 20 aasta kogutootlus (koos dividendidega) ja S&P 500 dividendiaristokraatide kogutootlus protsentides, allikas Bloomberg

S&P 500 dividendiaristokraatidele keskendub mitmeid börsil kaubeldavaid fonde, neist Euroopas kaupleb näiteks SPDR S&P U.S. Dividend Aristocrats (SPYD), mida on võimalik soetada ka LHV Kasvukonto vahendusel.

Iseküsimus on see, kas just praegu on õige aeg hakata S&P 500 indeksisse või dividendiaristokraatidesse panustama, kui selja taha jääb ajaloo üks pikimaid majanduse tõusutsükleid.  Mitmel pool maailmas on majanduskasv pidurdunud ning keskpangad seisavad taas silmitsi vajadusega hakata rahapoliitilist tuge pakkuma, sealhulgas oodatakse juba lähikuudel lühiajalise intressimäära kärpimist ka Ühendriikides.

Ajalooliselt on intressimäära langetamine tähendanud aktsiaturu jaoks negatiivset perioodi, kuna see viitab nõrgale majanduslikule keskkonnale ning ettevõtete kasumite vähenemisele. Kui võtta näiteks viimased kaks tsüklit, mil Föderaalreserv kärpis intressimäära 2001-2003.a 6,5% pealt 1,0%le ning 2007-2008.a 5,25% pealt 0,25% peale, siis S&P 500 indeks kaotas oma väärtusest vastavalt 24% ning 38%. Positiivsed on aktsiaturu jaoks olnud need perioodid, mil Föderaalreserv lõpetab intressimäära alandamise või seda tõstab.

S&P 500 indeks (valge, vasak telg)  ja USA keskpanga kehtestatud intressimäär (roheline, parem telg), allikas Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse