Investeerimisega alustamise kontrollnimekiri

Siim Näks

17.07.2019 8:15

iStockphoto

Eesti riigis moodustab keskmine vanaduspension kõigest ühe kolmandiku keskmisest palgast (448 vs 1341 eurot), mis tähendab, et pensionile jäädes peab elukvaliteedis tegema suuri mööndusi, kui pole just muud moodi pensioniiga kindlustatud. Lisaks selgub Kantar Emori 2018. aasta finantsseire uuringust, et vaid iga kümnes pensionär hindab enda majanduslikku seisu heaks või väga heaks. Seega, et pensioniiga mööduks murevabalt, tuleks hakata võimalikult varakult selleks valmistuma.  Liitintressi mõju tõttu on laialt levinud ütlus, et parim aeg investeerimisega alustada oli eile ja paremuselt teine aeg on täna. Kuid enne alustamist on veel mõned toimingud, mis peaksid olema tehtud.

Ülevaade oma rahaasjadest

Säästusid pole võimalik järjepidevalt kasvatada, kui puudub selge arusaam oma raha liikumisest. Inimesed, kelle raha saab palgapäevaks (või isegi enne) otsa või kes pole päris kindlad kuhu see kaob, peaksid esmalt võtma eesmärgiks rahavoogudest tervikliku pildi loomise. Enne selle saavutamist ei ole paraku mõtet investeerimisega alustada, sest see võib tekitada veelgi suuremat segadust või puudujääke oma rahaasjades.

Ülevaate saamiseks tuleks internetipangas vaadata konto mitme kuu väljavõtet, et näha üldse millele raha kulub (sularaha kasutavad inimesed peaksid kuu-kaks iga kulutust tehes võtma võimalusel tšeki ja/või need üles kirjutama). Kui väljaminekute ülevaade on olemas, siis tuleks panna kulutustele segmentide lõikes (üür, toit, auto, vaba aeg jne) piirangud ehk koostada eelarve ning edaspidi sellest ka kinni pidada. Eelarve koostamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Võib kasutada mobiilirakendusi (Mint, You Need A Budget, Wally), koostada eelarve Excel-is või isegi paberi ja pliiatsi abil – peaasi, et see olemas oleks. Ülevaate põhjal saab endale seada realistliku eesmärgi raha kõrvale panemiseks.

Vabane kõrge intressiga laenu(de)st

Kuna keskmine investor ei suuda üldjuhul pikaajaliselt väga kõrget tootlust saavutada, tuleks investeerimisel seada mõistlik tootluse ootus ning enne alustamist ära maksta kõik laenud, mille intressimäär on sellest kõrgem. Paljudele on ilmselt Warren Buffetti nimi tuttav. Tegemist on maailma ühe edukaima investoriga, kes on suutnud viimase 53 aastaga kasvatada oma varasid keskmiselt 20,9% aastas. Kõik tahaksid nõnda kõrget tootlust saavutada, kuid tegelikkuses küündivad selleni vaid väga vähesed.

Jaeinvestori jaoks on palju reaalsem mõõdupuu tuntuima indeksifondi S&P 500 viimase 90 aasta tootlus, mis on 9,8% aastas. Investor, kes võtab investeerimisel vaid aktsiariski, võiks seega laenukohustuste intressimäära võrrelda antud tootluse ootusega. Kõrgemate laenuintressidega võib tekkida olukord, kus investeerimisega teenitakse küll kasumit, kuid laenuandja ees kohustuste täitmine sööb selle ära ning kokkuvõttes ei võimalda investeerimine vara kasvatada.

Säästmine ja meelerahufond

Investeerida ei saa ilma säästmiseta, mida omakorda ei saa teha ilma enesedistsipliinita. Lihtsaim viis alustamiseks on paika panna konkreetne reegel, näiteks kanda 10% palgast kuu alguses säästukontole. Hea reegel säästab aega ja vaeva. Säästmise alustamiseks ei pea ka suuri järeleandmisi elukvaliteedis tegema. Pea kõik inimesed peaksid olema võimelised igakuiselt 5-10% sissetulekutest kõrvale panema, ilma et see nende elukvaliteeti oluliselt mõjutaks.

Enne investeerimist oleks vaja koguda natuke raha igapäevaste ootamatuste katteks. Tihti kutsutakse seda meelerahufondiks. Meelerahufond on säästupuhver ettenägematute kulutuste jaoks, mida hoitakse eelistatavalt eraldi igapäevases kasutuses olevast rahast. Fondi eesmärk on katta eelarvevälised ootamatud kulutused nagu näiteks veetoru lõhkemine, auto parandus, töö kaotamine jne. Et meelerahufond teeks seda, milleks see on loodud – pakuks meelerahu – võiks summa esialgu olla vähemalt nii suur, et kataks paari kuu jooksvate kulude summa (loe rohkem meelerahufondi ja säästmise kohta siit).

Mis siis edasi?

Lisainfo saamiseks võiks külastada Investeerimise ABC lehte, kus on vastatud levinumatele investeerimisega seotud küsimustele ning toodud välja erinevad investeerimisteenused ja -tooted vastavalt investori investeerimiskogemusele. Et pikaajalise investeerimisega alustamine enda jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks teha, soovitame alustada Kasvukonto avamisest ja seal mikroinvesteerimise aktiveerimisest. Mikroinvesteerimine võimaldab investeerida märkamatult iga kaardimakse pealt kuni 1 euro, kogudes keskmiselt ligi 400 eurot aastas.

Liitintressi parim sõber on aeg, mistõttu soovitame kontrollnimekirja pigem varem kui hiljem läbi käia, võtta oma rahaasjad enda kontrolli alla ning hakata oma varasid teadlikult kasvatama.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse