Kuidas kliendid võidavad pensionifondide tasu langusest

Joel Kukemelk

18.07.2019 13:13

Tõnu Pekk on oma pöördumises süüdistavalt küsinud, et kuidas saab LHV väita, et LHV pensionifondide tasud langevad, kui need samal ajal hoopis tõusevad. Kui tegelik olukord tõesti nii oleks, siis me kindlasti nii ei väidakski. Fakt on see, et LHV pensionifondide poolt võetavad valitsemistasud langevad alates septembrist kuni 40% ja selle näitaja poolest muutuvad LHV pensionifondid Eesti pensionituru keskmist või alla keskmist valitsemistasu võtvateks fondideks. Kui seni on LHV pensionifondi Eesti, XL, ja L poolt võetav valitsemistasumäär olnud 1,2% aastas, siis alates selle aasta septembrist langeb see 0,72% peale. Üle 1%lise valitsemistasuga pensionifondid jäävad veel ainult Luminori poolt pakutavasse fondivalikusse.

Tõnu Pekk ja Tuleva on oma süüdistuses omakasu nimel konkurente mustamas ja avalikkust teadlikult eksitamas. Ma usun, et ta tegelikult saab aru küll, mis vahe on haldustasul ja jooksva tasu numbril ning kuidas üks on tegelik fondivalitseja poolt võetav tasu ning teine suure viitajaga tagantjärgi arvutatud investeeringute sisust sõltuv number, mitte kellelegi sisutühjalt makstud „vahendustasu“.

Tasud on olulised, kuid veel olulisem on nendega seotud numbritest korrektselt aru saada. Ja mõista, et tasud pole ainuke komponent, millele investeeringuid tehes tähelepanu pöörata. Kui ainult tasud loeksid, siis võiks ju teha indeksfondi, mis oleks kõigist turulolevatest fondidest veel odavam ja investeeriks sõltumata varast maailma kõige odavamatesse fondidesse... või minna sammu edasi ja hoida fondis ainult raha – haldustasu oleks sisuliselt null, jooksev tasu samamoodi, aga tootlus raha kontol hoidmise eest oleks pensionifondile garanteeritud -0,4% aastas. See poleks ju mõistlik.

Kui AINULT tasud loeksid, siis poleks ka Tuleva indeksfond kahe aasta jooksul LHV indeksfondile tervelt 1,5%ga alla jäänud... ja seda olukorras, kus nende haldustasud on aasta kohta LHV indeksfondi omast 0,05% odavamad ning jooksvad tasud aasta kohta 0,25% odavamad? Vastus peitub selles, et LHV indeksfond on oma vara selle perioodi jooksul investeerinud kulude järgselt tootlikumasse varaklassi.

Fondivalitseja saab vaid valitsemistasu, mis nüüd suurelt kukub

Fondivalitseja saab pensionifondide valitsemise eest AINULT valitsemistasu. Kusjuures sellest valitsemistasust, tuleb fondivalitsejal omakorda katta väärtpaberite hoidmise depootasu, depootasu käibemaks, Tagatisfondi makse, EVK ja Finantsinspektsiooni makse, personalikulu, omaosakute kapitalikulu jne. Ja seesama valitsemistasu on LHV pensionifondidel alates septembrist kuni 40% langemas. Ülejäänud kulud, mis sisalduvad jooksvate tasude numbri sees, on investeerimiskulud, mille suurus sõltub valitud investeeringutest ja varaklassidest. Jooksvate tasude numbri leiab nii pensionikeskuse lehelt, LHV pensioni kodulehelt kui ka investorite põhiteabelehelt. Jooksvate tasude numbri sees on lisaks fondivalitseja poolt võetud valitsemistasule ka maakleritele makstavad tasud, teistele fondidele makstavad valitsemistasud, audititasud ja investeerimisega seotud muud kulud nagu näiteks kinnisvaraobjekti väärtuse hindamine, õigusanalüüs, ostu-müügi tehingu tingimuste juriidiline kokkuleppimine jne.

Kui investeerida Blackrocki ja Vanguardi indeksfondidesse, siis lisandub nende haldustasu pensionifondi poolt võetavale haldustasule. Börsiinvesteeringute puhul on mõistlik kõiki selliseid investeeringuid teha otse ja vahendajad välja jätta – kuna nt Tuleva Maailma Võlakirjade pensionifond investeerib võlakirjadesse läbi fondi, mitte otse võlakirju ostes, lisab see nende fondi kogukulule lausa pool nende valitsemistasust. See on kulu, mida saaks vältida võlakirju turult otse ostes ja on ka põhjus, miks LHV ei ole raha võlakirjafondidesse paigutanud. Kuid on varaklasse, kus varasid tuleb osta läbi fondistruktuuri - kui investeerida erakapitali-, venture kapitali-, ingelinvestori- või kinnisvarafondidesse, siis on need loomulikult kõrgemate kuludega ja suurendavad jooksvate tasude numbri suurust, kuid on ka oodatult kõrgema pikaajalise tootlusega. Sama kehtib ka kõigi muude börsiväliste investeeringute kohta. Põhjus, miks fondijuht on nõus selliseid investeeringuid tegema, on väga lihtne – tegu on investeeringuga, millele ise muidu ligi ei pääse ja mille oodatav kulude järgne tootlus on makstavatest tasudest kordadest kõrgem.

Kui raha hoida sahtlis, siis selle pealt keegi tasu ei võta, kuid pole ka tootlust. Kui selle raha eest minna endale kinnisvara ostma, siis tuleb maksta objekti väärtusest sõltuvat notaritasu ja riigilõivu, tõenäoliselt ka maaklertasu. Loomulikult oleks parem, kui selliseid kulusid ei oleks, kuid on varaklasse, millega opereerides on see lihtsalt paratamatus. Kõik kulud, mis jooksvate tasude numbrit paisutada võivad, ei ole kindlasti mingid vahendustasud, millest fondivalitseja kuidagi teoreetiliseltki kasu võiks saada, vaid üheselt ja otseselt seotud investeerimistegevusega – ehk siis parema termini puudumisel investeerimistasud.

Kinnisvaraaktsia vs kinnisvarafondi näide – kuidas jooksvad tasud võivad eksitada

Oluline on mõista, et isegi kui mõned investeeringud on sisu poolest justkui „võrdsed“, mõjutavad nad jooksvate tasude numbri suurust täiesti erinevalt. Kui osta näiteks kinnisvarafirma Arco Vara või mõne teise börsil kaupleva kinnisvarafirma aktsiaid, siis see jooksvate tasude numbrit kuidagi ei paisuta, kuigi inimesed Arco Varas ei tööta ju tasuta ja palka neile makstakse. Kui osta Efteni kinnisvarafondi, siis selle pealt makstav haldustasu, sisuliselt Efteni kinnisvarafondi inimeste poolt tehtav töö ja neile tasutav palk, aga paisutab jooksvate tasude numbrit. Tegelikult ei maksta ju „vahendustasusid“ kellelegi rohkem, lihtsalt esimesel juhul on see peidetud Arco Vara ettevõtte töötajate palgakulu reale, teisel juhul Efteni fondi haldustasu reale.

Ehk jooksvate tasude suurus sõltub palju sellest, kuhu ja millistesse varaklassidesse investeeritakse. Erineva investeerimistrateegiaga fondidel on jooksvatesse tasudesse investeerimisega lisanduvad kulud erinevad – seepärast võrdleb ka OECD eri riikide pensionifondide puhul valitsemistasusid, mitte jooksvaid tasusid. Ainult jooksvate tasude numbri vaatamise suur miinus on see, et see number on tagasivaatav ja arvutatud möödunud aasta tegelike kulude põhjal ning ei võta arvesse investeerimisstrateegia erisusi. Kui vahepeal on kuludes, nt valitsemistasumäärades, toimunud muudatus, annab see paraku vale infot. See oleks sama, kui vaadata Tuleva Maailma Aktsiate indeksfondi möödunud aasta negatiivset tootlust ja järeldada, et ju siis on see fond ka sel aastal miinuses... See, milline oli eelmise aasta tootlus, ei ütle midagi selle kohta, milline on selle aasta tootlus. Samamoodi ei ütle ka eelmise aasta jooksvate tasude määr midagi selle aasta jooksvate tasude tegeliku suuruse kohta, kui vahepeal on valitsemistasu suurelt langenud või investeerimisstrateegia muutunud. Ja Eesti pensionisüsteem on teadupärast viimastel aastatel olnud korduva ja suure reformimise all.

Kokkuvõte

Pensionifondide poolt võetavad valitsemistasud langevad LHV fondidel septembris sõltuvalt fondist kuni 40% ja see suur hinnalangus jääb edaspidi LHV klientide taskutesse. Jooksvate tasude numbris avaldub see info paraku väga suure viivitusega - nii nagu põhiteabe infolehes ka kirjas on, siis jooksvad tasud arvutatakse tagasiulatuvalt ja kuna muutsime ka fondide investeerimistingimusi, mille kohaselt saame edaspidi investeerida teistesse fondidesse rohkem kui 30%, siis peame selle numbri arvutamisel nüüd sisse arvestama ka kõigi fondide, kuhu raha paigutame, poolt võetavad tasud.

Ehk praegu näidatav jooksva tasu number on arvutatud 2018. aasta kulude põhjal, mis mh võtab arvesse meie sel perioodil olnud kõrgemaid valitsemistasusid, mis on aga langenud nii veebruarist 2019 ning langevad nüüd ka septembrist 2019. Tagasiulatuvalt arvutatavate andmete tõttu langevad eelduslikult selle aastase valitsemistasu suure languse tõttu LHV fondide jooksvate tasude numbrid nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal (sest 2019 septembri valitsemistasu langus avaldab mõju 2020 arvutatavale 2019. aasta jooksvate tasude numbrile vaid 4 kuud ja terve aasta mõju tuleb sisse alles 2021 arvutatud numbris).

Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.