Indeksite metoodikate võrdlus

Rainer Kravets

25.07.2019 8:07

Börsiindeksid on hüpoteetilised aktsiaportfellid, mis sisaldavad kindla piirkonna või sektori ettevõtete aktsiaid. Esimene oli Dow Jones Transportation Index, mis loodi 1884. aastal. See koosnes 11 transpordiettevõttest, millest 9 olid raudteefirmad. Indekseid kasutatakse vastava valdkonna või piirkonna arengu jälgimiseks. Kuna indeksisse ei saa investeerida, siis on loodud indeksfondid, mis paigutavad raha samadesse varadesse, mis sisalduvad indeksis. Ühed kõige tuntumad indeksite koostajad on MSCI, S&P, FTSE Russell ja Nasdaq.

Indekseid eristab metoodika. Samu ettevõtteid sisaldavad indeksid võivad erineda osakaalu poolest, mida iga ettevõte esindab. Üks võimalus on, et iga aktsia osakaal on sama suur, kuid enamasti kasutatakse turukapitalisatsiooni põhist lähenemist, kus väärtuslikumal ettevõttel on suurem osakaal. Selle meetodi puhul on oht, et liiga suur osa indeksi väärtusest koondub ülehinnatud aktsiatesse. Enamik maailma suurtematest indekstitest kasutavad free float meetodit ehk turuväärtusena arvestatakse vaid aktsiakapitali vabalt kaubeldavat osa. Samuti võib osakaal sõltuda aktsia hinnast – mida kõrgem see on, seda suurem on vastava ettevõtte osa indeksis. Tulususindeksi arvutamisel dividendid reinvesteeritakse kõigisse indeksi väärtpaberitesse vastavalt nende osakaalule. Hinnaindeksite puhul sõltub tootlus vaid aktsiahindade liikumisest, dividende ei arvestata.

Sama piirkonna indeksite sisu võib olla suuresti erinev. Tallinna börsi üldindeksis (sümboliga OMXT) on esindatud kõik Tallinna börsi põhi- ja lisanimekirja ettevõtted, välja arvatud need, kus üks aktsionär omab vähemalt 90% aktsiatest. MSCI on koostanud MSCI Estonia indeksi, mis sisaldab täpselt kahte ettevõtet – Tallink Group (62,72%) ja Tallinna Sadam (37,28%), mis on kaks kõige suurema turuväärtusega firmat Tallinna börsil. Sarnaselt saab koostada ülemaailmseid indekseid, mis sisaldavad 11 000 ettevõtet, aga ka 100 ettevõtet. Järgnevalt on välja toodud globaalsed indeksid koos metoodikatega.

S&P Global BMI (SBBMGLU)

Indeksisse kuulub umbes 11 000 ettevõtet 52 riigist. See koosneb omakorda indeksitest S&P Developed BMI (arenenud riigid) ja S&P Emerging BMI (arenguriigid). Sinna kuulumise kriteeriumiteks on börsiettevõtte vähemalt 100 miljoni dollari suurune vabalt kaubeldav turukapitalisatsioon ning piisav likviidsus. Iga-aastasel ülevaatamisel eemaldatakse ettevõtted, mille vastav näitaja langeb alla 75 miljoni dollari Nõuded on seatud ka riikidele. Riik on indeksikõlbulik, kui selle börsifirmade vabalt kaubeldav turuväärtus on üle 1 miljardi dollari. Võrdluseks on Tallinna börsi põhinimekirja kogu turukapitalisatsioon üle 2 miljardi euro, aga kuna siinsel börsil on free floati nõue vähemalt 25% aktsiatest või 25 miljonit eurot, siis suure tõenäosusega pole Eesti S&P Global BMI kõlbulik.. Iga aktsia osakaal on määratud turuväärtusega. Suured ettevõtted (maailma mastaabis) moodustavad 70% indeksist, keskmised ja väikesed mõlemad 15%. Dividendid reinvesteeritakse. Indeksit jälgiv ETF puudub.

MSCI All Country World Index (ACWI)

Indeksisse kuulub ligikaudu 2700 ettevõtet 23 arenenud riigist ja 26 arenguriigist, nii suured kui ka väiksemad. Osakaal määratakse aktsiate vabalt kaubeldava turuosa põhjal. Kõige suuremalt on esindatud USA (55,28%), järgnevad Jaapan (7,07%) ja Ühendkuningriik (5,01%). Rebalansseeritakse seda kaks korda aastas. Indeksisse saab investeerida läbi SPDR MSCI ACWI IMI (IMIE) ETF-i.

Dow Jones Industrial Average (DJIA)

DJIA on üks vanimaid ja paremini tuntud indekseid, mis koosneb vaid kolmekümnest Ameerika suurettevõttest, mis kauplevad Nasdaq-il või New Yorgi börsil. Ainukesena on 1896. aastast püsinud nimekirjas General Electric. Erinevalt paljudest teistest indeksitest, sõltub aktsia osakaal selle hinnast – mida kõrgem hind, seda suurem on osakaal. Indeksisse saab investeerida näiteks läbi SPDR Dow Jones Industrial Average ETF-i (DIA).

Nasdaq Composite

Indeksisse kuulub üle 2600 aktsia kogu Nasdaqi börsilt. Aktsiate osakaal on seda kõrgem, mida suurem on ettevõtte turuväärtus. Sümboli COMP all kajastatakse tulusust dividende arvestamata, XCMP puhul dividendid reinvesteeritakse. Indeksisse saab investeerida läbi USA ETF-i Fidelity Nasdaq Composite Index Tracking (ONEQ).

FTSE All World Index

Indeksisse kuulub üle 3200 suure ja keskmise suurusega ettevõtte aktsiad. Mida suurem on vabalt kaubeldav turuväärtus, seda suurem on osakaal indeksis. Tootluse arvutamisel arvestatakse väljamakstud dividendidega. Indeksisse saab investeerida läbi FTSE All-World UCITS ETF-i (VWRL).

Viimase viie aasta jookusul on kõige paremat tootlust näidanud Nasdaq Composite’-i järgiv ETF (ONEQ:US). Teise tulemusega on Dow Jones Industrial Average indeksit järgiv ETF (DIA:US). Sarnase varade paigutusega S&P Global BMI (SBBMGLU:IND), MSCI All Country World Index-it järgiv ETF (ACWI:US) ja FTSE All World indeksil põhinev ETF (VWRD:LN) on liikunud samamoodi ning tootlus on olnud teistest madalam.

ONEQ, DIA, SBBMGLU, ACWI ja VWRD liikumine viimasel viiel aastal. Allikas: Bloomberg.com

FTSE 100 ja S&P 500

FTSE 100 indeksisse kuulub 100 suurimat ettevõtet Londoni börsilt ning S&P 500 indeksisse 500 USA suurimat ettevõtet. Mõlema puhul on seda suurem osakaal indeksis, mida suurem on ettevõtte vabalt kaubeldav turuväärtus. Indeksid ei kajasta ainult oma riigi majandust. Suurettevõtete rahvusvahelise haarde tõttu on FTSE 100 mõjutatud teistest Euroopa riikidest ja S&P 500 pea tervest maailmast. Ühendkuningriigi majandust peegeldab paremini FTSE 250 indeks, kuhu kuulub turuväärtuse järgi 101. – 350. ettevõte Londoni börsilt. FTSE 100-sse saab investeerida läbi börsil kaubeldava fondi iShares Core FTSE 100 UCITS (ISF) ja S&P 500-sse SPDR S&P 500 UCITS (SPY5) vahendusel.

Viie aasta jooksul on paremat tulemust näidanud S&P 500 (SPX:IND). FTSE 250 (FTPTT250:IND) areng on olnud sarnane S&P 500-le, ületades FTSE 100 (UKX:IND) viie aasta tootlust peaaegu neljakordselt.

S&P 500, FTSE 250 ja FTSE 100 liikumine viimasel viiel aastal. Allikas: Bloomberg.com

Rainer Kravets on LHV maaklertegevuse praktikant.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.