Päikeseenergia tulevik paistab helgena

Kirke Ruuven

31.07.2019 10:08

Pixabay.com

Inimtegevuse käigus – peamiselt fossiilkütuste põletamise tagajärjel – paiskub atmosfääri suures koguses kasvuhoonegaase. See muudab aga Maa keskmise õhutemperatuuri soojemaks, mis viib paljud loodusprotsessid tasakaalust välja ning tekitab ajapikku globaalse kliimakriisi. Üheks parimaks lahenduseks antud kriisile on päikesekiirguse kasutamine energiaallikana.

Alustuseks peaks välja tooma, et kivisüsi on jätkuvalt üks peamisi energia tootmise allikaid maailmas: Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) kohaselt andis see 2016. aastal maailma elektrienergia toodangust ligi 38,3%. Kõik taastuvad energiaallikad kokku katsid tootmisest samal ajal 24,5% ja päikeseenergia eraldi vaadatuna vaid 2%.

Globaalne elektri tootmine allika järgi 2016. aastal. Allikas: IEA

Sellised proportsioonid ei saa olla kuigi kaua jätkusuutlikud, sest just fossiilkütuste (kivisöe, kütteõli ja gaasi) põletamine elektri tootmiseks  on täna suurim CO2 emissiooni allikas maailmas. Ja süsihappegaas on see, mis suurtes kogustest atmosfääri paisatuna võimendab kasvuhooneefekti ja globaalset soojenemist.

Kliimakriisi tagajärgedeks on näiteks asjaolud, et polaarjää hakkab sulama ja seetõttu  omakorda merevee tase tõusma. Tulemuseks on rannikualade ning madalate piirkondade üleujutamine. Sealhulgas muutub Põhja-Euroopa kliima tunduvalt niiskemaks, kus talvised üleujutused hakkavad olema tavapärased. Sellest tingitud kahju infrastruktuurile ning inimeste tervisele põhjustab suuri kulusid ühiskonnale.

Õnneks on maailm antud probleemist teadlik ning alles hiljuti, 2015. aastal, tehti ülemaailmse kliimaprobleemi osas ajalugu, kui toimus ÜRO Pariisi kliimakonverents. Eesmärgiks sai ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tuntavalt allpool 2 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Samas hoiatas mullu oktoobris ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneel, et kliimamuutuse vältimiseks peab keskmise globaalse temperatuuri soojenemine jääma 1,5 kraadi raamesse, kuid praeguse seisuga võidakse see piir ületada juba 2030. aastal.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) kohaselt on sellise eesmärgi saavutamiseks ülioluline, et kõik riigid kiirendaksid enda sõltuvust jätkusuutlikest taastuvatest energiaallikatest. Kahjuks suhtuvad riigid Pariisi kokkuleppesse erineva tõsidusega. Selle eesistujateks võib pidada EL-i ja eriti Prantsusmaad, kuid näiteks USA väljus Donald Trumpi otsusega kokkuleppest juba 2017. aastal.

Kuigi riigid suhtuvad antud kokkuleppesse erinevalt, on perioodil 2000-2018 taastuvenergia võimsust ülemaailmselt ikkagi igal aastal juurde lisatud. Kusjuures viimasel kuuel aastal on kõige enam võimsuse kasvu  piirkondade lõikes panustanud Hiina, mille osakakaal 2018. aastal oli 45%.

Taastuvenergia võimsuse muutused gigavattides tehnoloogia järgi 2015-2018. Allikas: IEA

Nagu näha, lisati 2018. aastal üle maailma juurde 97 gigavatti (GW) päikeseenergia võimsust, mis on üle poole terve taastuvaenergia võimsuse kogukasvust tol aastal. Oodati küll, et antud näitaja  jõuab üle 100 GW, kuid seda hoidis tagasi Hiina, mille valitsus vähendas 2018. aasta mais subsiidiume uute päikeseenergia projektide jaoks. Valitsuste subsiidiumid on päikeseelektritööstuse jaoks aga väga olulised.

Globaalselt kasvas energiatootmine päikesepaneelide abil eelmisel aastal 31%, jõudes üle 570 teravatt-tunni (TWh). Kui vaadata absoluutset tootmise kasvu (136 TWh), siis selle järgi oli päikeseneergia kõikide taastuvate energiallikate seas esikohal. IEA jätkusuutliku arengu stsenaariumi kohaselt peaks päikesekiirgusest elektri tootmine suurenema aastas 16% ja jõudma 2030. aastaks 3300 TWh-ni.

Oodatakse ka, et päikeseenergia võimsus ületab 2025. aastaks tuuleenergiat, 2030. aastaks hüdroenergiat ning enne 2040. aastat kivisütt (2018. aastal toodeti elektrit kivisöe põletamise teel 10 000 TWh-i). Päikeseenergiat toetab fakt, et see on taasutvatest energiallikatest üks efektiivsemaid. Näiteks tuul on tehniliselt nõudlikum energialiik kui päiksekiirgus. Elektri tootmine veest vajab paisude ehitamist, millega kaasneb palju erinevaid komplikatsioone, eriti just elusloodusele.

Selle kõrval on inimesed silmnähtavalt päikeseenergia kasutamise poolt: üks 2018. aastal läbi viidud Global Strategy uuring, kus osales 750 ameeriklast, näitas, et 71% vastanutest on tugevalt selle poolt, et kommunaalettevõtted kasutaksid energia tootmiseks  rohkem päikeseenergiat. Enamus vastanutest nõustus ka väidetega, et päikeseenergia vähendab mürgiste ainete hulka õhus, aitab vähendada kliimamuutusi ning on kasulik USA majandusele. Lisaks sellele uskus 74% osalejatest, et päikeseenergiat võib reaalselt kasutada selleks, et asendada väga suurt osa olemasolevatest kivisöe- ja tuumaelektrijaamadest USAs.

Rääkides päikeseenergiajaamadest, siis Araabia Ühendemiraatides asuv Noor Abu Dhabi (1,2GW) ning Hiinas tegutsev Tenggeri kõrbe päikeseenergiajaam (1,5GW) on ühed suurimad. Hiinas asub ka Longyangxia tammi päikeseelektrijaam, mille nominaalvõimsus on 850MW. Hiina on üleüldse üks kõige suuremat päikeseenergia võimsust (130GW) omav riik maailmas. Samuti domineerib Hiina ka päikesepaneelide tootmises – IEA kohaselt tootis Hiina 60% kõikidest 2018. aastal valmistatud päikesepaneelidest. Põhiliselt on see seotud faktiga, et Hiina on paneelide ehitamiseks vajalike maavarade poolest rikas.

Kõige suuremad paneelide valmistajad maailmas on 3,25 miljardi dollari suuruse turuväärtusega Hiina ettevõte Jinko Solar ning Kanada ettevõte Canadian Solar (ettevõtte väärtuseks on 3,18 mld USD). Tasub mainida, et päikesepaneelide hinnad on juba pikemat aega olnud langustrendil.  Samas päästab antud kahte ettevõtet asjaolu, et paneelide komponentide (nt polüsilikooni) hinnad on veelgi kiiremini kukkumas. Üks juhtivaid firmasid USAs, First Solar, sellest väga suurt kasu lõigata ei saa, sest toodab päikesepaneeli otsast lõpuni ise.

Päikeseenergia tehnoloogia areng, paneelide hindade langus ning erinevate taastuvenergia allikate üha laiem kasutuselevõtt seab aga kivisöe tuleviku küsimärgi alla. Näiteks 10 kivisütt põletavat Euroopa Liidu riiki on tõotanud lõpetada kivisöe kasutamine täielikult aastaks 2030. Ent reealsus on see, et valitsused ei ole fossiilkütuste jaoks subsiidiume vähendanud, pigem hoopis suurendanud. Overseas Development Institute’i hinnangul on viimase kolme aasta jooksul toetused  tõusnud 17 miljardit dollarit aastas.

Vaatamata sellele, et kivisöe kasutus on endiselt populaarne ning subsiidiume kärbitud ei ole, liigub maailm märgatavalt tuleviku suunas, kus just päikeseenergia võiks olla üks peamisi energiaallikaid, mis inimeste elektrivajadust rahuldaks. Tegemist on ikkagi laialdaselt kättesaadava ning loodust säästva energiaallikaga, mille tehnoloogia areneb väga suurel kiirusel järjest efektviisemaks ning paremaks.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.