Jaapani moefirma suured vallutusplaanid

Kirke Ruuven

7.08.2019 8:53

Ken Kobayashi

Uniqlo brändi omav Jaapani ettevõte Fast Retailing kavatseb H&M-ist ja Inditexist ette jõuda, et ühel hetkel maailma suurima moefirma tiitlit kanda. Eesmärgi saavutamiseks avatakse pidevalt uusi poode nii Aasias kui mujal maailmas, võttes samal ajal kasutusele ka üha uuemat tehnoloogiat.

Fast Retailing on tegutsenud juba aastast 1972, kui Tadashi Yanai päris oma isalt väikese meesteriiete kaupluste keti, Ogori Shōji. Yanai oli kohe algusest peale hästi ambitsioonikas ning hakkas mõtlema, kuidas sellest impeerium luua. Teda inspireerisid nii läänelikud vabaajariiete poeketid, mida ta oli näinud USAs ning Inglismaal reisides, kui ka juhtimiseksperdi Peter Druckeri ärifilosoofia.

Inspiratsioon viis mehe sinnamaani, et ta avas 1984. aastal esimese unisex vabaaja rõivaid müüva Uniqlo poe. Alguses kandis see küll nime Unique Clothing Warehouse, kuid üsna pea võeti kasutusele Uniqlo kaubamärk. 1994. aastal, pärast seda, kui jaapanlane oli väiksemate kulude jaoks kogu tootmise Hiina viinud ja avanud Jaapanisse 100 Uniqlo kauplust, muudeti terve organisatsioon Fast Retailinguks. Seejärel läks ettevõte Hiroshima börsile.

Üsna varsti tuli Yanai huvitavale mõttele alustada USA riieteketi The Gap tegevuse imiteerimist. The Gap oli üks esimesi firmasid, mis kasutas SPA (Specialty Store Retailer of Private Label Apparel) ärimudelit. SPA järgi kontrollib ettevõte kõiki äriprotsesse alates planeerimisest ja disainist kuni materjalide hankimise ning toodete müügini välja.

Antud strateegia kasutusele võtmine osutus väga kasulikuks, sest juba 1998. aastaks oli Tadashi Jaapanisse edukalt avanud üle 300 Uniqlo poe. Ent ei saa öelda, et kõik oleks läinud probleemideta. Nimelt tajuti tol ajal Uniqlod kui jaemüüjat, mis müüs odavalt madala kvaliteediga riideid. Brändi kuvand hakkas paremuse poole muutuma tänu Uniqlo 3-korruselisele poele Harajukus, mis müüs väga kvaliteetseid fliise.

Pärast seda, kui Fast Retailing oli 1999. aastal Tokyo börsile läinud, sai Uniqlo Jaapanis juhtivaks vabaaja rõivaste brändiks. Ettevõtte tulu ja kasum kasvasid samal ajal erakordsel kiirusel, kusjuures 2000. aastal jõudis Fast Retailingu puhaskasum 34,5 miljardi jeenini, mis oli viis korda kõrgem kui 1999. aastal. Tadashi Yanai kirjutas 2000. aasta aruandes, et Fast Retailingu eesmärk on saada rahvusvaheliselt tuntuks jaemüüjaks.

Esialgne globaalne laienemisplaan osutus aga ebaedukaks, mistõttu pidi firma sulgema mitmeid äsja avatud poode nii USAs kui Londonis. Läbikukkumise põhjuste seas leiab näiteks asjaolud, et välismaalased ei saanud Uniqlost päris täpselt aru, selle rõivaste mõõdud jäid neile väikseks ning et riietelel puudus stiil. 2002. aastal raporteeris Fast Retailing börsiettevõttena esmakordselt tulu ning kasumi langusest.

Ent Yanai valmidus oma vigadest õppida ning koostöö kuulsate moedisaineritega (näiteks Jil Sanderiga) aitasid Uniqlo brändi globaalselt üha tuntumaks muuta. Täna on Uniqlo Ranker.com andmete järgi kõikide Jaapani brändide hulgas ülemaailmse populaarsuse poolest 19. kohal. Tasub välja tuua, et seda edestavad peamiselt Jaapani automargid ning mängukonsoolid ehk Uniqlo on antud nimekirjas esimene moebränd.

Terve grupina on Fast Retailing 2018. aasta seisuga kolmas maailma suurim omamärgi riiete tootja ning jaemüüja maailmas. Fast Retailingu kaubamärkide hulgast leiab lisaks Uniqlole ka GU ja Theory. Firmat edestavad Rootsi ettevõte H&M ning Hispaanias baseeruv Inditex, mis omab Zarat.

Suurimad vabaaja rõivaste firmad maailmas müügitulude järgi, miljardites dollarites (2018). Allikas: Ettevõtete majandusaasta aruanded

Kui H&M ja Zara ajavad taga uusi moetrende, siis Fast Retailing erineb neist sellega, et jääb truuks klassikalistele põhitoodetele (nt mustadele pükstele ning oxfordi stiilis kingadele), mis on müügil aastaringselt. Lisaks sellele on firma riided üsnagi kvaliteetsed. Fast Retailing tooted luuakse LifeWear konseptsiooni põhjal, mis tähistab kvaliteetseid, moodsaid, taskukohaseid ja mugavaid igapäevaseid riideid.

Baastoodetele kindlaks jäämine on aidanud Fast Retailingul kasvada: 31.08.2018 lõppeval fiskaalaastal teenis see käivet 2,13 trln jeeni (19,9 mld dollarit), mis oli 14,4% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Puhaskasumit grupi omanikele genereeris firma 154,8 mld jeeni (1,4 mld dollarit). 2018. fiskaalaasta oli eriline, sest Uniqlo International segmendi müügitulu ületas esimest korda firma ajaloos Uniqlo Japani käivet.

Fast Retailingu tulude jaotus ärisegmentide kaupa 2018. fiskaalaastal. Allikas: Fastretailing.com

Kuigi firma käibenumbrid on juba arvestatava suurusega, on Tadashi  Yanai eesmärk muuta Fast Retailing suurimaks rõivafirmaks maailmas. Ta tahab seda saavutada 2020. aastal, teenides 3 trln jeeni (28 mld dollarit) tulu. Antud eesmärk sai püstitatud tegelikult juba 2009. aastal ja siis oli sihiks 5 triljonit jeeni.

Fakt on aga see, et pärast 10 aastat pidevat laienemist ei ole mehe eesmärk veel täide läinud. Samas püsib ta siiani optimistlikuna ning näeb, et hetkel on ettevõtte jaoks kõige suurema kasvupotentsiaaliga piirkond Aasia (Mandri-Hiina, Hongkong, Taiwan, Lõuna-Korea, Kagu-Aasia ja India). USA on samuti üks piirkond, kus Uniqlo saaks kasvada, kuid praegu on brändi nähtavus USAs laialdase edu jaoks siiski veel liiga väike.

Uniqlo kaupluste lipulaev Shanghais. Allikas: Fastretailing.com

Käesoleva  aasta sügisel avab Fast Retailing kolm Uniqlo kauplust New Delhis, Indias. On võimalik, et üks nendest poodidest saab riigi suurimaks riidepoeks suurusega 5574 tuhat ruutmeetrit. Praegu asub kõige suurem pood Lõuna-Mumbais, milleks on 4766 tuhande ruutmeetri suuruse pindalaga Zara kauplus. Lisaks füüsilistele kauplustele tahab Fast Retailing siseneda ka India e-kaubandusse ja teha seda nii kiiresti kui võimalik.

Internetikaubandus ning Amazoniga konkureerimine on tegelikult kaks väga olulist asja, millele Fast Retailing laienemise kõrval mõtlema peab. Yanai on öelnud, et kui tahta digitaalajastul ellu jääda, peab firmal olema võime koguda ning analüüsida tarbijate kohta käivaid andmeid, ennustamaks, mida nad tegelikult osta soovivad. Masinõppe tehnoloogia arendamise jaoks pöördus mees eelmisel aastal Google’i poole.

Kuid üha digitaalsemaks muutuvas maailmas ainult tehisintellekti abil uute müügihittide valmistamisest ei piisa. Riidefirmad peavad mõtlema ka sellest, kuidas enda tarneahel võimalikult sujuvaks teha. Fast Retailing teeb selle nimel koostööd firmaga Daifuku. Viimane aitas Fast Retailingul asendada selle ühe kõige suurema lao personal 90% ulatuses robotitega ning muuta ladu seeläbi 24 tundi järjest töötavaks.

Tokyo lao robotsüsteem tegeleb näiteks kaupade sortimise, nende pappkarpidesse panemise ja konveierlindile asetamisega. Robotid on lühendanud tellimuse ja saatmise vahel oleva aja 15 minutiks (eelnevalt oli see 8-16 tundi). Yanai visioon on, et kõik alates tootmisest kuni kaupluse toiminguteni oleks sujuvalt tehnoloogiaga ühendatud ja minimaalse inimsekkumisega. Lähitulevikus planeerib firma ladude automatiseerimisse investeerida 900 miljonit dollarit.

Mitmete analüütikute kohaselt jääb Fast Retailingu üheks suurimaks katsumuseks leida tasakaal füüsiliste kaupluste ja internetipoe vahel, säilitades samal ajal enda kasumimarginaale. 2018. fiskaalaasta seisuga on internetikaubanduse osakaal Mandri-Hiina tuludest ligi 15%, Jaapanis 7% ja USAs 20%. Yanai tahab järgnevate aastate jooksul tõsta selle numbri globaalselt 30%le.

Eksisteerib võimalus, et Fast Retailing suudab Aasiasse laienemise ning tehnoloogia abil ühel hetkel tõesti moefirmade seas esikohale jõuda. Kuid arvesse peab võtma seda, et ka Zara ja H&M investeerivad tulevikku ning Yanani pole enda eesmärki siiani veel täita suutnud. Sellest hoolimata on Jaapani firma visa ega anna enda plaanide osas alla.

Fast Retailingu aktsia Tokyo börsil (jeenides). Allikas: Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse