Järjepidev investeerimine toob madalamad haldustasud ja parema tootluse

Siim Näks

3.09.2019 7:50

iStockphoto

LHV tegutseb selle nimel, et investeerimine oleks jaeinvestorile võimalikult mugav ja mõistlike kuludega.

 

Lisaks sellele, et Balti väärtpaberid on olnud haldustasuta, hoiab aktiivne investor alates tänasest välisväärtpabereid LHV väärtpaberikontol ilma haldustasuta.

Soodustuse pakkumise tingimused:

  • Tasuta saab hoida kuni 30 000 euro suurust portfelli.
  • 30 000 eurot ületavale osale kehtib tavapärane haldustasu määr (0,015% kuus).
  • Aktiivseks investoriks loeme klienti, kes järjepidevalt investeerib oma portfelli, ehk on LHV väärtpaberikontol viimase 3 kuu jooksul teinud välisväärtpaberitega (mitte Balti turul noteeritud) vähemalt 2 ostutehingut. Tutvu hinnakirjaga ->

Miks järjepidevalt investeerida?

Praegusel ajal, mil aktsiaturud on heitliku meelega, võib õige ostukoha leidmine olla keeruline. Õnneks on olemas lihtne reegel, mille abil saab turgude liikumise mõju enda investeeringutele vähendada.

Nagu ka varasemalt oleme kirjutanud, on ostukulu keskmistamine (dollar-cost averaging, DCA) investeerimise strateegia, millega ei pea pidevalt turgu analüüsima leidmaks sobivat ostukohta. Strateegia aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleb osta sama summa eest regulaarselt väärtpabereid, sõltumata turul kehtivast hinnast. Selle meetodiga ei pea investor üritama turgu ajastada, sest kui hinnad langevad, saab ta sama raha eest rohkem väärtpabereid. Sellega vähendatakse ka riski, et ostetakse aktsiaid valel hetkel ehk hindade tipust.

Kuidas see töötab?

Oletame, et investor soovib investeerida ettevõtte X aktsiatesse. Ta seab endale eesmärgiks, et ostab iga kuu 100 euro eest ettevõtte aktsiaid. Esimesel kuul on aktsia hind 5 eurot, mille eest ta saab 20 aktsiat. Teisel kuul on aktsia hind 4 eurot ja investor saab 25 aktsiat. Kolmandal kuul on hind tõusnud 6 euro peale ja investor saab 100 euro eest 16,7 aktsiat. Kokku sai investor 300 euro eest 61,7 aktsiat keskmise soetushinnaga 4,86 eurot. Oleks investor ostnud kohe 300 euro eest aktsiaid, kui hind oli 5 euro juures, oleks ta saanud 60 aktsiat ehk 1,7 aktsiat vähem, kui ta sai antud meetodiga. Või halvimal juhul, kui oleks ostnud 6 euro hinnatasemel, oleks ta saanud vaid 50 aktsiat. Seega selle meetodiga ta välistas ohu osta väärtpaberit hinna tipust ja keskmistas oma ostukulud.

Sama lähenemisviisi pakub ka LHV Kasvukonto, mis investeerib kliendi valitud fondidesse kord nädalas juhul, kui Kasvukontol on vähemalt 1 euro. Kasutades mikroinvesteerimist ja püsikorraldust, teevad Kasvukonto kliendid ostukulu keskmistamist igal nädalal. Aktiivse investori haldustasu soodustus motiveerib kliente kasutama regulaarset ostukulu keskmistamist ka LHV väärtpaberikontol välisbörsidele investeerides.

DCA miinuseks võib lugeda seda, et võib jääda ilma mõnest soodsamast hetkest, mil oleks olnud võimalik rohkem kasumit teenida. Näiteks ostes eelpool toodud stsenaariumis kogu raha eest aktsiat 4-eurose hinna juures. Samas kui väärtpaberi hind aina kasvab, siis ei pruugigi sellist hetke tabada ja ostuhinnaks võib kujuneda kõrgem hind, kui see oleks olnud, kui kohe oleks hakanud DCA-d kasutama. Sarnaselt iga investeerimise strateegiaga on ka sellel omad tugevused ja nõrkused ning kõik investorid peavad ise otsustama, kas ja kui palju nad antud meetodit kasutavad, arvestades enda eesmärke, riskitaluvust jms.

Ostukulu keskmistamine S&P indeksi näitel

Vaadates S&P 500 indeksi ajaloolisel graafikul olevaid üles-alla liikumisi, jääb vägisi mulje, et kindlat summat järjepidevalt investeerides tekib ka väga palju olukordi, kus makstakse aktsiate eest üle. Seega vaatame järgnevat nelja näitlikku stsenaariumit, milles osalevad investorid Gandalf, Marta, Jaak ja Mart. Igaüks neist saab oma sissetulekutest kõrvale panna 100 eurot kuus investeerimise jaoks, kuid nende ostmise hetked on erinevad. Kõik alustavad investeerimist 2003. aasta augusti lõpus ja kõik investeerivad S&P500 indeksisse 16 aastat järjest.

Oletame, et Gandalfil on ideaalne turutunnetus ning ta kogub iga kuu 100 eurot sularaha ning ostab indeksit ainult turu põhjadest. Tema ostukohad on 2009. a märts, 2011. a oktoober, 2016. a jaanuar ja 2018. a detsember.

Oletame, et Marta üritab samuti sooritada oste turu põhjast ning ta kogub iga kuu 100 eurot sularaha ning üritab kogutud raha investeerida turu põhjast. Kahjuks ei taba ta põhja ideaalselt ning sooritab oma ostud poole languse pealt, ehk viimase turu tipu ja tulevase turu põhja keskpunktist. Tema ostukohad on 2008. a september, 2011. a juuni, 2015. a september ja 2018. a november.

Jaak tahab panustada tõusvale turule. Jaak kogub iga kuu 100 eurot ning sooritab ostutehingu siis, kui viimase 6 kuu jooksul on börs tõusnud. Tema ostukohad on 2009. a september, 2012. a aprill, 2016. a juuli ja 2018. a september.

Mardi strateegia on lihtne igakuine ostukulu keskmistamine, ehk ta investeerib iga kuu esimesel kauplemispäeval 100 eurot hoolimata turu seisust.

Järgmisel graafikul on toodud välja nende investorite 16 aasta investeerimise tulemused.

Investorite portfellid alates 2003. aasta augustist. Reinvesteeritud dividendid on arvesse võetud.

Perioodi lõpuks oli Marta portfell kasvanud 49 680 euro suuruseks, mis teeb kogutootluseks 156% (aastane tootlus: 9,8%). Jaagu portfell oli kasvanud 47 537 euro suuruseks, kogutootlus 145% (aastane tootlus: 9,1%). Mardi portfell oli kasvanud perioodiga 172% 52 799 euroni, mis teeb aastaseks tootluseks 10,8%. Ning Gandalfi portfell oli kasvanud 16 aastaga 218% (aastane tootlus: 13,6%).

Investor Gandalfi portfell ei ole reaalses elus saavutatav ning see on toodud siia näitamaks, et kasutades investeerimisel väga lihtsat ja järjepidevat meetodit, ei jää tulemused väga palju alla perfektsele tulemusele (10,8% vs 13,6%). Stabiilselt sama summat investeeriv Mart ei pidanud oma pead vaevama turu jälgimisega ning tema meetod saavutas talle antud näites paremuselt teise tulemuse. Ning neljast investorist halvima tootluse said Marta ja Jaak, kes mõlemad proovisid turgu ajastada sisenedes vastavalt languste ja tõusude ajal.

Kindlate reeglite olemasolu aitab ka vähendada ajakulu, mis investeerimisega kaasneb, sest tuleb vaid üks kord reeglid paika panna, mitte ei pea pidevalt uusi investeerimisvõimalusi analüüsima. Samuti aitab kindlate reeglite omamine vältida lühiajalistest turukõikumistest tulenevaid emotsionaalseid vigu ehk ei müüda liiga vara ega joosta kaasa iga hetketrendiga.

Eelnevalt toodud näidete põhjal on näha, et ei tohi lasta ennast mõjutada turu lühiajalistest liikumistest ning et turul olemise aeg on palju tähtsam, kui turu ajastamine. Seega tasub kindlasti riskide hajutamise mõttes kaaluda DCA strateegia kasutamist – vähemalt osaliselt enda portfelli haldamise juures. Nüüdsest tähendab see LHV väärtpaberikonto kasutajale ka madalamaid haldustasusid.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.