Kullakaevandus – alternatiivne viis kullast kasu lõikamiseks

Kirke Ruuven

4.09.2019 10:09

iStock

Investorid, kes kullaturgu jälgivad, keskenduvad peamiselt kulla hinna kõikumisele, mis sõltub eeskätt kulla nõudlusest ja pakkumisest. Samas on võimalik vaadata ainult ka pakkumise poolt, mille moodustavad kulla kaevandusfirmad. Peab aga tõdema, et pikaajalises vaates tuleb kulla kaevandajatel üha raskemate probleemidega rinda pista, erit just seetõttu, et uued kulla leiukohad muutuvad järjest haruldasemaks.

Inimesed on kulla kaevandamisega tegelenud juba tuhandeid aastaid, väidetavalt isegi 7000 aastat. Kuigi antud tööstusharul on ülimalt pikk ajalugu, on tegemist jätkuvalt õitseva majandussektoriga, mis tegutseb igas maailmajaos, v.a Antarktikas. Maailma Kullanõukogu (World Gold Council – WCG) andmetel on ajalooliselt kokku kaevandatud ligi 190 040 tonni kulda, mis tänu kulla purunemiskindlusele siiani mingil kujul  veel eksisteerib.

Eelmisel aastal kaevandati GMFS Gold Survey järgi kokku 3332 tonni kulda, mis märgib 2% tõusu võrreldes 2017. aastaga. Ent kõige sügavamate kullakaevanduste asupaiga, Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV), kullatoodang kahanes samal ajal 3%. LAV ei ole kasvavate tootmiskulude, rangete regulatsioonide ning kahanenud kullareservide tõttu juba alates 2007. aastast suurima kullatootja tiitlit enda käes hoidnud: 2007. aastal napsas selle endale Hiina. Enne seda oli Lõuna-Aafrika Vabariik maailma juhtiv kullatootja kokku 101 aastat.

Kuigi Hiina on täna suurim kullatootja, kahanes ka selle kullatoodang 2018. aastal: Hiina tootis võrreldes 2017. aastaga 6% vähem kulda (399,7 tonni). See oli juba neljas järjestikune aasta, kui Hiina kullatoodang kahaneb. Langustrendis mängis olulist rolli riigi valitsuse üha rangem keskkonnapoliitika. Austraalias kaevandati 312,2 tonni kulda, Venemaal 281,5 tonni, USAs 253,2 tonni ja Kanadas 193 tonni. Kõige suuremat aastast kasvu koges aga Indoneesia, mille kullatoodang kasvas 2018. aastal 23%, jõudes 190 tonnini.

Suurimate kulda kaevandavate riikide aastane kullatoodang tonnides perioodil 2013-2018. Allikas: CMFS Gold Survey 2019

Isegi kui uute kulla leiukohtade leidmine muutub järjest haruldasemaks  ning toodangu tase on mitmel pool maailmas kahanenud (nt Aafrikas, Hiinas), on globaalne kullatoodang kokkuvõttes aastate jooksul kasvanud. Viimasel kümnel aastal on igal aastal kaevandatud juurde keskmiselt 3000 tonni kulda. Kuld on paljude riikide jaoks oluline tegur, mis nende majandust edasi viib.

Rääkides börsiettevõtetest, mis haruldase kollaka metalli kaevandamisega tegelevad, siis WCG kohaselt on neid maailmas kokku üle 300. Kuna ettevõtteid on palju, on ka nende turuväärtused väga erineva suurusega. On olemas nii mid-cap firmasid kui ka selliseid, mille turukapitalisatsioon ületab 10 miljardit dollarit. Samas ei kaevanda ükski nendest firmadest 100% ainult kulda, üldiselt kaevandavad need lisaks ka teisi elemente nagu hõbedat ja vaske.

Turukapitalisatsiooni poolest kõige suurem kulla kaevandusfirma maailmas on Newmont Goldcorp, mis on ühtlasi ainuke S&P 500 indeksisse jõudnud kulla kaevandaja. 32 miljardi dollarilise turuväärtusega firma sündis USA firma Newmont Miningu ja Kanada ettevõtte Goldcorpi ühinemise käigus 2019. aasta aprillis. Ühinenud ettevõtted kaevandavad kulda kokku üheksas erinevas riigis ning 2018. aastal ulatus nende kullatoodang 158,7 tonnini. Prognooside kohaselt toodab antud firma 2019. aastal 217 tonni kulda, kaevandades lisaks ka hõbedat, vaske, tsinki ja niklit.

Enne Newmont Goldcorpi ühinemist oli suurim kullatootja Kanadas baseeruv Barrick Gold. Barrick on üks ainukesi suurettevõtteid, mille käive moodustub 90% ulatuses kulla tootmisest. Tänavu jaanuaris ühines ettevõte Randgoldiga ja tänu sellele on Barrickul nüüd üks kõige madalamaid kulla kaevandamis- ja rafineerimiskulusid antud tööstusharus. Samas on kõige madalamate kuludega kullakaevandus Svetloye kaevandus Venemaal, mida omab Polymetal. Svetloye kaevanduse AISC (all-in sustaining cost) oli 2018. aastal 425 dollarit kullauntsi kohta. Barricku Lõuna-Arturo kaevanduse AISC oli samal ajal 478 dollarit.

Suurte kaevandusettevõtete kullatoodangu tase mängib tähtsat rolli kulla hinnas, sest kaevandajad moodustavad peamise osa (ligi 75%) kulla pakkumisest. Samas ei saa antud firmad otseselt kulla hinda kuigi palju mõjutada. Küll aga saavad nad enda tootmiskulusid võimalikult madalana hoida. Kui näiteks kullauntsi hind kerkib 1500 dollarini, siis ettevõttel, mille tootmiskulu on 800 dollarit untsi kohta, on eelis firma ees, mille kulu on kokku 1200 dollarit untsi kohta. Motley Fool annab teada, et kulla hinna langedes peavad kõrgete kuludega firmad tihti pikka aega kahjumis tegutsema.

Siinkohal tasuks välja tuua asjaolu, mille tõttu paljudele investoritele kullakaevandajad meeldivad. Nimelt ei ole kullakaevandajate fundamentaalsed äritulemused alati globaalse majanduse tõusude ja mõõnadega korrelatsioonis. Seda seepärast, et teoorias on kuld turvaline vara ja mure majanduse aeglustumise üle peaks kollase metalli hinnale hästi mõjuma. Ent vastupidine olukord on samuti üsna tõene – majanduse õitsedes ei pruugi kulla kaevandajate aktsiahinnad nii palju kerkida kui ülejäänud aktsiaturg.

Juhul, kui üksikettevõtete valikul ei suudeta otsust langetada, võivad abiks olla börsil kaubeldavad fondid (ETFid), mis investeerivad erinevatesse kulla kaevandusfirmadesse. Üks suurimaid selliseid fonde on VanEck Vectors Gold Miners ETF, mis hõlmab 44 kullakaevandusfirma aktsiaid, mis on noteeritud erinevatel börsidel üle kogu maailma, sh Austraalias, USAs ja Kanadas. Antud ETFis omavad kõige suuremat osalust Newmont Goldcorp (10,85%), Barrick Gold (10,32%) ja Newcrest Mining (6,78%). Fondis domineerivad ligi 50% ulatuses Kanada ettevõtted.

VanEck Vectors Gold Miners UCITS ETF hinnagraafik dollarites. Allikas: Bloomberg

Tailor-Made Reports hinnangul tekitab poliitiline ebastabiilsus tulevastel aastatel kulla järele suure nõudluse, puhudes tugevat taganttuult ka kulla kaevandamisele. Selle kõrval nõuavad keskpangad ning ka elektroonikatootjad üha suuremas koguses kulda. Laieneva keskklassiga Hiinas ja Indias koguvad populaarsust kulda investeerida võimaldavad mobiiliäpid, mis tõstavad kulla nõudlust veelgi.

Nõudlus on küll tõusuteel, kuid kaevandajad peavad järgnevate aastate jooksul väga suurte katsumustega rinda pistma. Gold 2048 raporti väitel on viimase 30 aasta jooksul uusi kulla leiukohti järjest aegalsemas tempos avastatud, uuringute jaoks tehtavad kulud on 2000ndate algusest pidevalt aga kasvanud. Tulevikus muutub leiukohtade avastamine veelgi raskemaks ning kapitalimahukamaks.

Lisaks sellele peavad kaevandajad algust tegema projektidega, kus kulda otsitakse ookeanide alt, sest statistiliselt paikneb suur osa kulda just seal. Ühtlasi on kulla kaevandajatel päevakorras suurenevad probleemid energia, eelkõige fosiilkütuste kasutamisega. Loodetavasti suudavad kaevandusfirmad need probleemid uute tehnoloogiate abil ära lahendada ja hoida kullatoodangu taset ikkagi kõrgel, sest nagu juba selgus, on kulla nõudlus mitmete tegurite tõttu suurenemas.

Ehhki kulla kaevandusfirmasid peetakse heaks instrumendiks, millega enda aktsiaportfelli hajutada ja kullast kasu saada, tuleb enne investeerimist ikkagi vaadata kõiki kulla kaevandamise sektori plusse ja miinuseid. Peab meeles pidama, et kulla hinna langedes satuvad paljud kaevandajad kahjumisse ning ka seda, et kulla kaevandusfirmade tulevik paistab olevat täis üsnagi keerulisi katsumusi.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse