Poole miljardi euro väärtuses võimalikke investeeringuid

Andres Viisemann

13.09.2019 14:41

August ja september on ikka olnud väärtpaberiturgudel keskmisest suurema volatiilsusega kuud. Mõnevõrra seletab seda puhkuseaeg, mil turu käive on väiksem ja mõni ootamatu sündmus võib mõjutada väärtpaberihindu tavalisest rohkem.

Tänavu oli selleks sündmuseks president Trumpi otsus asuda kaubandussõjas Hiinaga äkitselt rünnakule. Finantsmaailm ei olnud selleks valmis, mistõttu läks augusti esimeses pooles langusse enamik suuremaid aktsiaturge.

Segadus finantsturgudel ja kaubandussõjast tulenev ebakindlus reaalmajanduses paisutasid aga lõikuskuu edenedes investorite lootusi, et USA keskpank on sunnitud peatselt taas intressimäärasid alandama. Minu arvates on naiivne loota, et USA ja Hiina vahelised kaubanduspinged lahendatakse lähitulevikus kahe riigi liidrite käepigistusega. USA ei ole lihtsalt nõus sellega, et mõni teine riik on temast majanduslikult võimsam.

Ma kahtlustan, et üleilmastumise üks laine on selleks korraks möödas ning ülejäänud riigid võivad olla nüüd sunnitud valima, kas tahavad kuuluda USA või Hiina juhitud blokki. On tõenäoline, et rahvusvahelised ettevõtted peavad oma tarneahelaid ümber kujundama ning selles protsessis tekib nii võitjaid kui ka kaotajaid.

Pensionifondid kui olulised kapitali pakkujad

LHV pensionifondide investeerimisstrateegia on viimastel aastatel järjest rohkem keskendunud kodumaiste investeeringute leidmisele. 2. septembril jõustunud investeerimisfondide seaduse muudatused andsid selleks ka uusi impulsse.

Praegu on LHV meeskonna huviorbiidis juba 511 miljoni euro väärtuses projekte (kinnisvara, kõrge ehk üle 5% tootlusega võlakirju, osalusi eraettevõtetes ja erakapitalifondides), mis vääriksid investeerimist. Suur määramatus teise samba tuleviku suhtes paneb meid pensionivara haldajatena aga küsimuse ette, kui palju ja milliseid neist projektidest on võimalik realiseerida.

Olgu nimetatud, et viimase nelja aastaga on Eesti pensionifondide investeeringud Eesti majandusse kasvanud samas suurusjärgus kui Eestis tegutsevate pankade ettevõtluslaenude portfellid: vastavalt 466 miljonit eurot ja 469 miljonit eurot. Kuigi ainult osa pensionifondide Eesti investeeringutest on tehtud võlakirjade (laenuga sarnases) vormis, on pensionifondidest saanud Eesti turul olulised kapitali pakkujad kasvavatele ettevõtetele. Pensionifondid pakuvad sellega alternatiivi nii pangafinantseerimisele kui ka omakapitalile sarnasemaid finantseerimisvõimalusi.

On väga tõenäoline, et kui Helir-Valdor Seederil, Urmas Reinsalul ja nende rahastajal Parvel Pruunsillal oleks õnnestunud pensionisüsteemi teine sammas hävitada juba paar aastat tagasi, siis olukorras, kus mitmed Skandinaavia pangad lahkuvad meie turult, oleksid Eesti ettevõtete finantseerimisvõimalused veelgi kesisemad ning laenumarginaalid isegi suuremad, kui need praegu on.

Ma olen täiesti nõutu, kuuldes Isamaa poliitikute väiteid, et (kodumaist) kapitali ei olegi vaja. Vist eeldatakse, et välismaalased ehitavad meile tehased ja võtavad eestimaalased tööle. Isamaa ideoloogid jutlustavad, et inimesed võiksid kõik, mis nad teenivad, ära kulutada – et ühe inimese väljaminek on teise sissetulek; et kui kõik ära kulutada, jääb kogu raha majandusse ja ei lähe kuskile fondidesse seisma.

Panku võib vihata, aga kui neid ühel hetkel enam ei ole või on vähem kui mõni aeg tagasi, liiguvad laenamisega seotud kulud üles, nagu oleme seoses kolme suure Põhjamaade panga lahkumisega näinud. Teoreetiliselt võiks väita, et pankasid ei ole vaja ning inimesed ja ettevõtted võivad anda üksteisele laenu ka ilma pankade vahenduseta, kuid kas see oleks tõhusam ja odavam? Praegu tõenäoliselt mitte.

LHV pensionifondide meeskonna tähelepanu all olevaid investeerimisprojekte vaadates tuleb tõdeda, et erainvestorina pole arvatavasti võimalik investeerida neist peaaegu ühessegi. Küsimus ei ole isegi mitte teadmistes või kogemuses, vaid juurdepääsus ja mahus. Viis aastat tagasi ei oleks ka LHV pensionifondid olnud suutelised neisse projektidesse raha paigutama, kuna me olime lihtsalt liiga väiksed, et lahendada isegi keskmise suurusega ettevõtte finantseerimisvajadusi.

Börsidelt aktsiate ostmine on sisuliselt mõne teise investori refinantseerimine ja üldjuhul ei lähe see raha uute projektide rahastamiseks ega töötajate palkamiseks. Eesti vajab rohkem kapitali, mitte vähem. Kapital sünnib ainult siis, kui kulutatakse vähem, kui teenitakse, ning kui säästetud tulu pannakse tootvalt tööle. Säästmine, investeerimine ja millegi uue loomine on tegevused, mis toovad arengu ja innovatsiooni, mitte tarbimine.

Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.