Euroopa Keskpank käis kõik kaardid korraga välja

Kristo Aab

16.09.2019 9:26

Shutterstock

Euroopa Keskpank avalikustas neljapäeval „uue“ rahapoliitiliste meetmete paketi, millega hakatakse maha käinud majandust taaskord turgutama. Keskpangas raha hoiustamise intressimäär langetati sügavamale miinusesse ja teavitati varaostudega jätkamisest alates novembrist. Kummagi meetme puhul ei täpsustatud meetme lõppemise tähtaega vaid rõhutati, et oluline on inflatsiooni jõuline kerkimine 2% lähedale. Tundub, et kui eelmise leevendamistsükli algul said kriitikud EKP-le nina peale visata, et tehti pidevalt liiga vähe ja sedagi hilinemisega, siis seekord läks EKP kohe täispangale välja.

Palju uut avalikustatud otsustes tegelikult ei olnud. Negatiivsed intressid on euroalal olnud tõsiasi juba viis aastat ning varaostuprogrammi osas suuri muudatusi ostude senise struktuuriga võrreldes ei soovita. Uute suunatud refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimused muudeti veidi soodsamaks, et tagada head pangalaenutingimused pikemaks perioodiks, kuid ka selles meetmes pole olemuslikult midagi revolutsioonilist. Nõnda oligi kõige uuenduslikum ja ehk ka tugevaim sõnum 12. septembri istungilt hoopis see, et mingit lõppkuupäeva meetmete rakendamisele ette ei kirjutata vaid need hoitakse töös seniks, kuni inflatsioon on jõuliselt taastunud 2% lähistel.

Euroopa majandus on senisest rahapoliitika leevendamistsüklist (al. 2015) makronäitajates kindlasti võitnud. Mario Draghi kordas pressikonverentsil mitu korda justkui endale ja teistele kinnituseks, et senise negatiivsete intresside ja kvantitatiivse rahapoliitika tulemusel loodi aastate jooksul Euroopas üle 11 miljoni töökoha ja elavdati märgatavalt majandust. Selles pole palju põhjust kahelda – 2012-2013 aastate euroala kriisist tuldi kenasti välja ning majanduse tõusufaas tipnes 2017. aastal 2,5%-se aastakasvuga, mis oli ligemale kaks korda kiirem regiooni pikaajaliselt jätkusuutlikust kasvutempost. Möödunud aastal jõudis ka inflatsioon kokkuvõttes 1,8% juurde, mida võiks pidada eesmärgipäraseks tulemuseks. Numbrite taha süüvides tundub aga, et inflatsiooni kiirenemine oli pigem tingitud nafta hinnatõusust maailmaturul. Selle kinnituseks on alusinflatsioon euroalal püsinud viimastel aastatel üsna stabiilselt 1% ümber ega ole näidanud mingit kiirenemise märki.

Lähenedes majandusele teise nurga alt, tekib küsimus kas niivõrd leebe rahapoliitika lahendab rohkem probleeme kui ta tekitab? Kommertspankade kasumlikkuse vähenemine negatiivse hoiuseintressi tõttu on üks näide probleemidest, mida nõnda leebe rahapoliitika tekitab. Pankade kasumlikkus on makrovaates Euroopas ilmselt olulisemal kohal kui mõnes muus piirkonnas, sest siinse majanduse rahastamine on ajalooliselt olnud väga pankadekeskne. Tõenäoliselt ei ole see aga kõige tõsisem oht euroala majandusele. Leebe rahapoliitika ja väga odavad laenuintressid lubavad nõrga finantsdistsipliiniga riikidel hädavajalikke struktuurseid reforme lõputult edasi lükata ja kaevuda järjest sügavamale laenukoorma alla. Lisaks pidurdab see ka innovatsiooni ja uuendusmeelsete ettevõtete võidukäiku, sest traditsiooniliselt sünnib innovatsioon ikkagi millegi puudusest või vajakajäämisest. Kui odav laenuraha on kõigile lihtsasti kättesaadav on ettevõtjatel tihtilugu mugavam vanu ärimudeleid ajaga kaasas lohistada ja justkui hingamisaparaadi abil edasi tegutseda. Ajutiselt on see kindlasti mõistlik ja teenib üllast eesmärki majandust elavdada, kuid pikemas perspektiivis võib kogu regiooni konkurentsivõime kannatada saada.

Kokkuvõtvalt võib Draghi põhisõnumi pressikonverentsilt sõnastada nõnda: keskpank teeb kõik, mis nende võimuses, et majandust ja inflatsiooni elavdada, nüüd on ka riikide valitsuste kord oma panus anda. Rahapoliitikaga üksi maailma ei päästa ja majandust ära ei paranda, mingites olukordades on hädavajalik ka eelarvepoliitiline stiimul. Draghi kinnitas hiljem, et sõnum oli loomulikult mõeldud riikidele, kellel on võimekus stiimulit pakkuda vastustundlikult ning varasemaid kokkuleppeid ja reegleid (nt stabiilsuse ja kasvu pakt) arvestades. Ajalukku vaadates on aga üsna kindel, et selle koha peal hõõrusid käsi ka loovama eelarvedistsipliiniga riigid, haistes võimalust oma hädasid taas veidi leevendada. Läheb kuidas läheb – tulemuste ja tagajärgedega saab Mario Draghi asemel edasi tegeleda juba EKP uus juht Christine Lagarde.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse